KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2139 Haldusasi Oleg Bortniku kaebus Tallinna Vangla koopiate tegemiseks kohustamiseks Vaidlustatud lahend Tallinna Halduskohtu 20.02.2009 otsus Menetluse alus ringkonnakoh- Oleg Bortniku apellatsioonkaebus tus Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Oleg Bortnik Vastustaja – Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta Oleg Bortniku apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- veebruari 2009 otsus haldusasjas nr 3-08-2139 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Oleg Bortnik esitas 10.07.2008 Tallinna Vanglale selgitustaotluse, milles palus vanglal teha koopiad tema esitatud kirjalikest materjalidest. Tallinna Vangla selgitas 01.08.2008 vastuses nr 1-13/22540-1, et isiklikest materjalidest koopiate tegemine on pakutav vangla poolt ainult teenusena, mille puhul üks koopia maksab üks kroon. Hind on kinnitatud Tallinna Vangla direktori poolt ja saadud finantsosakonna kalkulatsioonide tulemusena, kus on arvestatud koopiate tegemiseks kuluvate materjalide hindu. Kuna O. Bortniku vanglasisesel isikuarvel oli 23.07.2008 seisuga kasutamiseks 20 senti, ei olnud võimalik talle teenust pakkuda. 3-08-2139 Justiitsministeerium jättis O. Bortniku 06.08.2008 vaide Tallinna Vangla vastuse peale 25.09.2008 vaideotsusega nr 11-7/2423 rahuldamata.
- O. Bortniku kaebuses paluti kohustada Tallinna Vanglat tegema talle koopiad. Kaebuse väitel keeldub vangla kaebajale kohtu jaoks dokumentidest ja tema kirjutatud kaebustest koopiate tegemisest. Kaebaja pöördus 10.07.2008 vangla direktori poole ja palus, et direktor annaks korralduse talle koopiate tegemiseks. Tallinna Vangla keeldus 01.08.2008 kaebajale koopiate tegemisest, nõudes iga koopia eest ühte krooni, kuigi on teadlik, et kaebajal ei ole raha. Justiitsministeerium jättis kaebaja vaide rahuldamata.
- Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vangistusosakonna inspektor-kontaktisik Siim Rooallik küsitles kaebajat ja selgus, et ta soovis koopiaid oma käsikirjalistest märkmetest. Kaebajal on kombeks teha valgele paberile märkmeid kõigi tema kaebuste, selgituste ja märgukirjade kohta, samuti kohtuotsuste kohta. Vangla on kaebajale korduvalt vastu tulnud ja teinud kuni viiest leheküljest koopiaid. 09.07.2008 soovis kaebaja teha koopiaid hinnanguliselt kuni 20 paberist. Kuna kogus oli suur, selgitas inspektor-kontaktisik S. Rooallik kaebajale, et koopiate tegemise teenus on tasuline ja teenust ei ole võimalik osutada, kuna kinnipeetava isikuarvel puuduvad rahalised vahendid. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 25 sätestab üldreegli, et teabenõude täitmise kulud katab teabevaldaja. Antud juhul on teabevaldajaks kinnipeetav ise, kuna need on tema enda koostatud isiklikud märkmed. Vanglas on välja töötatud hinnakiri, kus on toodud koopiate valmistamise kulud. Ühe lehekülje hinnaks on arvestatud üks kroon. O. Bortnik on teadlik, et koopiateenuse osutamine on tasuline, kuid keeldub maksmisest ning ka tema isikuarvel ei ole raha.
- Tallinna Halduskohtu 20.02.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vanglale ei tulene mitte ühestki õigusaktist kohustust teha kinnipeetavale koopiaid või osutada koopiateenust. Seda isegi juhul, kui kinnipeetaval ei ole raha koopiateenuse eest tasumiseks. Koopiateenuse osutamine on vangla jaoks lisateenus. Vastustaja kinnitas, et on teinud kaebajale tasuta koopiad ametlikest dokumentidest ja keeldunud vaid käsikirjaliste paberite paljundamisest. Kaebaja väitel keelduti ka dokumentidest tasuta koopiate tegemisest. Kohus möönis, et kaebaja esitatud ca 20 paberi hulgas võis olla ka ametlikke dokumente, kuid kaebaja ei väitnud, et kõik esitatud paberid oleksid olnud ametlikud dokumendid. Kuna vaidlust ei ole selles, et vastustaja on võimaldanud kaebajale seni kuni viiest leheküljest tasuta koopiate tegemist, puudub põhjus arvata, et vastustaja ei oleks dokumentidest koopiaid teinud, kui kaebaja oleks loobunud käsikirjalistest materjalidest koopiate tegemise taotlusest. Kaebaja soovis aga saada koopiaid tema enda käsikirjalistest materjalidest. Seega taandub vaidlus kaebaja enda käsikirjalistest materjalidest koopiate tegemise vajadusele. Kuigi vanglal ei ole kohustust teha kinnipeetavale tasuta koopiaid, peaks vangla mõistlikkuse põhimõttest lähtudes võimaldama ametlikest dokumentidest koopiate tegemist kinnipeetavale isikuarvel raha puudumisel ka tasuta. Käsikirjaliselt ametlike masinakirjas dokumentide ümberkirjutamine on ebamõistlik ja võiks seada kahtluse alla ümberkirjutatu originaalile vastavuse. Mõistlikuks koguseks on maksimaalselt kaks koopiat originaaldokumendist, mis võimaldab kaebajal edastada koopiad näiteks vaidemenetluses ja kaebuse esitamisel, jättes samas kaebajale võimaluse hoida enda käes originaal. Isiklikest märkmetest, käsikirjalistest materjalidest või muudest teabekandjatest tasuta koopiate tegemine ei ole kinnipeetavale eluliselt vajalik oma õiguste kaitseks, kuna kinnipeetaval on 2
(4)3-08-2139 võimalus esitada taotlused ja kaebused käsikirjaliselt ja kirjutada neid mitmes eksemplaris. Tallinna Vangla kinnitas, et kinnipeetavatele väljastatakse vajadusel valget paberit ja ka pastapliiatseid. Kaebaja väitel vangla pastapliiatseid ei anna. Kuna kaebaja ei väitnud, et vangla poolt pastapliiatsite mitteandmine oleks takistanud tal kirjalikke dokumente esitamast, on kaebajal siiski olnud võimalik saada taotlusel pastapliiatseid vangla või kaaskinnipeetavate käest. Seetõttu peaks kaebajal olema võimalik taotlusi ja kaebusi käsikirjaliselt esitada, samuti märkmeid teha ja neid ümber kirjutada. Kohtud ja haldusorganid on menetlenud käsikirjalisi taotlusi ja kaebusi. On väheusutav, et kinnipeetav oleks vanglas nii hõivatud, et ta ei suuda enda kirju soovi korral mitmes eksemplaris kirjutada. Kaebuste ja taotluste esitamine on kinnipeetava vaba valik ning kui ta otsustab seda kasutada, osutab nii vangla kui kohus talle selleks mõistlikkuse piires kaasabi. Selline abi ei saa aga olla piiramatu ega muutuda vanglale ebamõistlikult koormavaks. Isiklike kirjalike materjalide mitmes eksemplaris kirjutamise vajadus ei riku antud juhul kaebuse esitaja õigusi ning ei ole talle mingis mõttes ebamõistlikult koormav. Tulenevalt eeltoodust puudub kaebajal õigus nõuda vanglalt isiklike märkmete, käsikirjaliste materjalide või muude teabekandjate tasuta kopeerimist. Samas võib kaebaja lasta vanglal teha koopiaid mistahes paberitest hinnaga üks kroon lehe eest. See on mõistlik hind, mis katab ära koopiate tegemise kulud ning mis vanglale mingit kasu ei too. Kuivõrd kaebaja ei õpi ega tööta, puudub tal raha koopiate eest tasumiseks, seevastu peaks tal aga olema piisavalt aega käsikirjaliste materjalidest lisaeksemplaride kirjutamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- O. Bortniku apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kohus hindas vääralt tõendeid, rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TSMS) § 243 lg-t
- Kaebajal ei ole raha koopiate tegemise eest maksmiseks ja ta palus S. Rooallikult teha koopiaid ainult ametlikest dokumentidest. Tallinna Vangla eiras AvTS § 26 p 3, sest koopiad olid kaebajale vajalikud pöördumiseks kohtusse. Kuna kaebajale ei tehta koopiaid temal olevatest dokumentidest, jäetakse ta ilma õigusest esitada kohtule kaebusi ning sunnitakse ümber kirjutama kahes-kolmes eksemplaris hulgaliselt käsikirjalisi dokumente.
- Tallinna Vangla kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja leitakse, et vangla ei ole AvTS § 26 lg-t 3 ignoreerinud. Nimetatud sätte eesmärk on selles, et teabevaldaja võib teabenõudja kulude katmisest vabastada. Antud juhul tuleb käsikirjaliste materjalide teabevaldajaks pidada kaebajat. Tallinna Vangla ei ole keeldunud koopiate tegemisest ametlikest dokumentidest, vaid üksnes kaebaja isiklikest käsikirjalistest materjalidest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on jätnud kaebuse põhjendatult rahuldamata ning apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Kaebaja taotles vastustaja kohustamist tegema koopiaid kaebaja käes olevatest dokumentidest ja kaebaja koostatud kaebustest vangla kulul. 3
(4)3-08-2139 Halduskohus on hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses õigesti ning järeldanud põhjendatult, et Tallinna Vangla on võimaldanud kaebajale seni kuni viiest leheküljest ametlikest dokumentidest tasuta koopiate tegemist ja käesolev vaidlus taandub üksnes kaebaja enda käsikirjalistest materjalidest koopiate tegemise vajadusele. Kuigi kaebaja väidab, et ta soovis teha vangla kulul koopiad üksnes ametlikest dokumentidest, ei ole ta nimetanud ei Justiitsministeeriumile esitatud vaides, halduskohtule esitatud kaebuses ega apellatsioonkaebuses ühtegi ametlikku dokumenti, millest koopia tegemisest oleks vangla keeldunud. Ka kaebaja etteheide, et teda sunnitakse ümber kirjutama kahes-kolmes eksemplaris hulgaliselt käsikirjalisi dokumente, kinnitab halduskohtu järelduse õigsust.
- Toimingu sooritamiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks on, et avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja kaebajal on õigus toimingu sooritamist nõuda. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist või haldusaktist. Halduskohus märkis õigesti, et ühestki õigusaktist ei tulene Tallinna Vanglale kohustust teha kinnipeetavale vangla kulul koopiaid tema isiklikest käsikirjalikest materjalidest ega kinnipeetavale õigust nõuda tema isiklikest käsikirjalikest materjalidest koopiate tegemist vangla kulul.
- Samuti tegi halduskohus õigesti kindlaks, et kaebajal on tegelikult olemas võimalus esitada käsikirjaliselt taotlusi ja kaebusi, samuti teha märkmeid ja neid ümber kirjutada. Seda näitab juba ainuüksi kaebaja poolt kohtutele esitatud kaebuste ja avalduste hulk. Kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitaja teadlik ka HKMS § 15 lg-s 3 sätestatud võimalusest kasutada tõendite kohtule esitamiseks kohtu abi, näidates miks tõendite esitamine ei ole võimalik ja kus need tõendid asuvad. Kaebaja on palunud käesolevas asjas halduskohtu abi Tallinna Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt kaebajale esitatud vastuste saamiseks ning kohus on need välja nõudnud.
- Kaebaja viide AVTS § 26 p-le 3 ei ole asjakohane. Nimetatud sätte alusel võib teabevaldaja vabastada teabenõudja paberkandjal koopia valmistamise kuludest, kui teabenõudjale on teave vajalik oma õiguste ja vabaduste teostamiseks või kohustuste täitmiseks ja tal ei ole majanduslikke võimalusi kulude katmiseks. Tallinna Vangla märgib õigesti, et antud juhul tuleb käsikirjaliste materjalide teabevaldajaks pidada kaebajat.
- Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 4
(4)