Obsah (12)

§ 442§ 206§ 440§ 367§ 173§ 162§ 138§ 147§ 165§ 178§ 434§ 632

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Sirja Tooming Otsuse tegemise aeg ja koht 18.detsember 2009.a., 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviilasja number 2

§ 442lg.

6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavaldus on kohtule saabunud 28.08.2009.a. Hagiavalduse kohaselt 12.03.2008.a. sõlmisid AS SEB Pank ja kostja Osaühing Armitron laenulepingu nr. 2008004996, mille kohaselt kostja sai hagejalt laenu 140 700 Euroopa Liidu eurot, intressimääraga kuue kuu EURIBOR + 2,7% aastas, tähtpäevaga 12.03.2013.a. Lepingu p.-de 4 ja 5 järgi kostja kohustus iga kuu 12-ndal päeval tasuma intressi ja põhiosa katteks 251.25 eurot ning laenu tähtpäeval selleks hetkeks tagastamata summa. Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja P P käenduslepingu nr. 2008004997, mille p. 4.

1. järgi tagab käendaja laenu nõuetekohase täitmise ja vastutab solidaarselt võlgnikuga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu järgi vastutab käendaja maksimaalselt 18 290 euro ulatuses. Lisaks sõlmis hageja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusega KredEx käenduslepingu nr. 2008004998, käenduse ulatusega 75% laenu põhisumma tagastamata osast. Vastavalt lepingu p.-le 6.7 pidi kostja OÜ Armitron tasuma KredEX käenduse eest tagatistasu 2,4% tagatise jäägilt aastas. 29.07.2009.a. tasus hageja KredEx’i poolt esitatud arve alusel tagatistasu summas 49.40 eurot, mis on kostja poolt hagejale hüvitamata. Laenulepingu järgi oli kostja kohustatud laenu tagasi maksma osade kaupa maksegraafiku alusel ning pidi selleks maksegraafikus märgitud kuupäeval tagama vastava summa olemasolu oma kontol. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Lepingu p. 17.
2. järgi on laenuandjal laenusaaja poolt kohustuse rikkumise korral õigus leping erakorraliselt üles öelda. Võlgnevusest tulenevalt hageja 23.04.2009.a. saatis kostjale võlateatise ja 11.05.2009.a. lepingu ülesütlemise teatise nõudega tasuda võlgnevus hiljemalt 07.06.2009.a. Kuna kostjad võlgnevust ei tasunud, siis leping lõpetati. Lepingu p. 12.5 järgi on hagejal õigus nõuda viivist ja hageja on arvestanud viivist tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest lepingus lepitud intressimäära kahekordses määras. Seisuga 27.08.2009.a. on kostjal hageja ees võlgnevus arvestatuna Eesti kroonides kokku 199 789 krooni ja 24 senti, millest laenu põhiosa 195 541 krooni ja 35 senti, viivis 3 474 krooni ja 95 senti ning KredEx käenduse tagatistasu 772 krooni ja 94 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 199 789 krooni ja 24 senti, jooksev viivis 9,266% põhinõudelt aastas alates 27.08.2009.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning kohtukuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 20 000 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 1, 76 lg. 1, 82 lg. 1, 94 lg. 1, 101, 113 lg. 1, 142, 145 lg. 2, 153 lg. 1 alusel. Hageja hagiavalduses on nõus kirjaliku menetlusega. II. Asja kohtulik menetlus ja kostja kostja kirjalik vastus. vastus. Kohus 14.09.2009.a. määrusega võttis AS SEB Pank hagiavalduse hagis Osaühingu Armitron ja P P’a vastu solidaarselt võlgnevuse 199 789 krooni ja 24 senti ning lisanduva viivise nõudes menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks kostjatele ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. Kostjad on 22.09.2009.a. hagimaterjali kätte saanud, mida tõendavad kättetoimetamise teatised toimikus. Kostja P P ja ühtlasi OÜ Armitron juhataja kohtule 15.10.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses panga nõudeid tunnistab, soovib asja lahendada kokkuleppel, on nõus kirjaliku menetlusega. 2 Kohus 19.10.2009.a. saatis kostja vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 30 päeva jooksul ja tegi ettepaneku asi lahendada kompromissiga. Hageja kohtule 13.11.2009.a. saabunud arvamuses kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea, palub hagi rahuldada ja kostjatelt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 199 789 krooni ja 24 senti, viivis 3 879 krooni ja 42 senti ning alates 12.11.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni viivis 9,266% põhinõudelt, samuti menetluskulud 20 000 krooni. Kohus 17.11.2009.a. määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja dokumente ning samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. Pooled kohtu antud tähtajas täiendavalt midagi ei esitanud III. Maak Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastuse ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad laenulepingul ja käenduslepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi.

§ 206lg.

1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.

§ 440

sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja OÜ Armitron on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. Seega tuleb hagi kostja OÜ Armitron vastu rahuldada tervikuna. P.P OÜ Armitron juhatuse liikmena ja ühtlasi käendaja ning teise kostjana ei ole eraldi oma seisukohta kohtule kirjalikult esitanud. VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ja lg. 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostja P.P käendajana ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Kuna haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, kuulub hagi rahuldamisele tervikuna hageja poolt esitatud nõudes ja kirjeldatud alustel 3 mõlema kostja vastu ning kõik lepingu alusel võlgnetavad summad tuleb põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt taotletud alustel samuti lisanduva viivise nõudes ning kostjatelt tuleb hagejaja kasuks solidaarselt välja mõista kokku 203 668 krooni ja 66 senti, millest põhivõla katteks 195 541 krooni ja 35 senti, sissenõutavaks muutunud viivise katteks 8 127 krooni ja 31 senti, KredEx käenduse tagatistasu katteks 772 krooni ja 94 senti ning alates 12.11.2009.a.viivis 9,266% kuni põhinõude täitmiseni.

§ 173lg.

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg.

3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 138järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 147järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on tasunud riigilõivu 20 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista.

§ 165lg.

3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 434

kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113, 142, 145, 396 sätteid ning juhindus

§ 162, § 367, § 441 lg.

1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 4. veebruaril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 4