Obsah (8)

§ 415§ 420§ 632§ 187§ 407§ 468§ 162§ 163

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 13. oktoober 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi hind nr 2-05-16241 OÜ MVK Kinnisvara vers

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. OÜ MVK Kinnisvara hagis Andres Reinarti vastu: 1.1 õigusliku aluseta saadu 15 890 krooni nõudes jätta hagi rahuldamata; 1.2 kahju hüvitamise 2 409,80 krooni nõudes hagi rahuldada ja välja mõista Andres Reinartilt 2 409 (kaks tuhat nelisada üheksa) krooni 80 senti OÜ MVK Kinnisvara kasuks. Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmisest: 2.1 menetluskuluna tasutud riigilõiv 1 400 krooni jätta OÜ MVK Kinnisvara kanda; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.3 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3. Selgitada: 3.1

§ 415

lg 1 kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest; 3.2

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.3

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõuded Hagejana OÜ MVK Kinnisvara on esitanud nõude Andres Reinarti vastu temalt 15 890 krooni väljamõistmiseks ilma õigusliku aluseta saaduna. Hageja põhiline faktiväide tuleneb hageja kohtule esitatud jõustunud töövaidluskomisjoni otsusest, mille alusel on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud 15 890 krooni. Teiseks hageja nõudeks kostja vastu on tekitatud kahju 2 409,80 krooni hüvitamise nõue. Faktiväidetena on hageja esitanud kostja poolt kokkulepitud tööalase kõnelimiidi kasutamist töövälisel ajal
2. Menetluse käik Kohus on Viljandi kohtumajas üle andnud
3. septembril 2009 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja
4. september 2009, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hageja on pidanud võimalikuks asja lahendamist tagaseljaotsusega.
5. Kohtu põhjendused 3.
6. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Kui hageja taotleb

§ 407

lg-s 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (

§ 407lg 6).

3.

1. Õiguslikud põhjendused Kostja on
2. septembril 2009 e-posti vahendusel taotlenud kohtult hagile vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et hagile vastamise tähtaja pikendamiseks saab olla mõjuv põhjus. Kostja mõjuvat põhjust esitanud ei ole. Tsiviilasjast nähtuvalt on kostjale hagi materjalid esialgselt kätte toimetaud juba
3. aastal ning ka sel korral on kostja jätnud kohtule vastamata. Kuna vahepael ei olnud võimalik kohtul kostjaga kontakteeruda, pidas kohus vajalikuks kostjale hagi materjalid teistkordselt kätte toimetada. Vastavalt

§-le 407 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud; hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus loeb hageja taotlust hagile vastamise tähtaja pikendamist alusetuks ning väiteid kohtule määratud tähtajaks mittevastamiseks asjakohatuteks. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist hageja esitatud asjaoludest tulenevalt õiguslikult põhjendatud ulatuses. 2 Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Tsiviilasjas on esitatud hageja poolt kaks erineva õigusliku sisuga nõuet. 15 890 krooni nõude õigusliku alusena on hageja tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1027, s. o ilma õigusliku aluseta saadu tagastamiseks. Kuna 15 890 krooni on jõustunud töövaidluskomisjoni otsusega (kohtusse edasikaebamise õigust ei ole kasutatud) hagejalt kostja kasuks välja mõistetud, ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktiline olukord ei vastavuses hageja õiguslikule põhjendustega. Kostjale teatavaks tehtud ja hageja faktiväidetest lähtuvalt on 2 409,80 krooni nõudes hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2 409,80 krooni nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 127 lg 1, mille kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

3.3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

Arvestades asjaolu, et hagi on rahuldamata osas, millest tuleneb arvestatav riigilõiv, tuleb hageja tasutud riigilõiv 1 400 krooni jätta hageja kanda. Toomas Lillsaar Kohtunik 3