← Eesti

3-08-2343/83

Obsah (6)§ 2§ 15§ 16§ 61§ 32§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2010, Tallinn Haldusasja numbe

) § 61 lg-le 6 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud korras igakordselt summas 10 000 kr. Ettekirjutuses märgiti, et kontrolli momendiks olid kinnistule paigaldatud piirdeaia teraspostid betoonvundamendil ca 500 m ulatuses ning ca 200 m ulatuses oli paigaldatud terasplekist piirdeaed. Paldiski Linnavalitsuse 12.11.2008 ettekirjutusega nr 1274 kohustati OÜ-d Altoona peatama Majaka tee 2B kinnistul asuva ehitise kasutamine ning peatati kinnistu kasutamine laoplatsina (parklana) kuni kasutusloa saamiseni kohaliku omavalitsuse poolt. Ettekirjutuse kohaselt ei ole OÜ Altoona täitnud talle tehtud ettekirjutust nr 1243, vaid on jätkanud ehitustegevust: kogu krunt pindalaga ca 23 500 m2 on täidetud täitematerjalidega ning tasandatud ja kaetud asfaltkattega; plats on ümbritsetud terasplekist ja okastraadist ehitatud piirdeaiaga; paigaldatud on valgustuspostid koos kaablite ja valgustitega; omavoliliselt on likvideeritud kinnistu keskel kasvanud metsaosa; kinnistu on täies osas kasutusel parklana, mille rajamisel ei ole järgitud keskkonnakaitse nõudeid ning mille rajamiseks/kasutamiseks pole väljastatud ehitus- ega kasutusluba. Ettekirjutuse p-s 5 hoiatati OÜ-d Altoona, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendab Paldiski linn sunniraha igakordselt summas 10 000 kr. Ettekirjutuse nr 1243 täitmiseks andis Paldiski Linnavalitsus 10.11.2008 täitekorralduse nr 9-12/1119-3 ning ettekirjutuse nr 1274 täitmiseks järgmised täitekorraldused: 02.12.2008 nr 9-12/1344-4, 04.12.2008 nr 9-12/1344-6, 08.12.2008 nr 9-12/1344-8, 08.12.2008 nr 9-12/1344-10, 09.12.2008 nr 9-12/1344-12, 10.12.2008 nr 9-12/1344-14, 11.12.2008 nr 9-12/1344-16, 12.12.2008 nr 9-12/1344-18, 14.12.2008 nr 9-12/1344-23, 15.12.2008 nr 9-12/1344-21, 15.12.2008 nr 9-12/1344-25, 16.12.2008 nr 9-12/1344-27, 17.12.2008 nr 9-12/1344-29, 18.12.2008 nr 9-12/1344-31, 19.12.2008 nr 9-12/1344-33, 20.12.2008 nr 9-12/1344-35, 21.12.2008 nr 9-12/1344-37, 22.12.2008 nr 9-12/1344-39. OÜ Altoona esitas Tallinna Halduskohtule kaebused (haldusasjad nr 3-08-2343, 3-082534, 3-09-7, 3-09-10, 3-9-11, 3-09-68, 3-09-162, 3-09-163, 3-09-165, 3-09-167, 3-09175, 3-09-186, 3-09-187, 3-09-189, 3-09-190, 3-09-191, 3-09-192, 3-09-193, 3-09-284, 3-09-285, 3-09-286, mis kohtu 07.04.2009 määrusega liideti ühiseks menetlemiseks) ettekirjutuste nr 1243 ja nr 1274 tühistamiseks ning nimetatud ettekirjutuste alusel antud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse põhjendused on järgmised. Majaka tee 2B kinnistul ei teostatud ettekirjutuse nr 1243 tegemise hetkel ehitustöid, vaid toimus kinnistu ettevalmistamine lähitulevikus toimuvaks ehitustegevuseks. Kinnistu pinnase tasandamine ja seal materjalide ning kinnistu omanikule vajalike muude esemete ladustamine ei ole ehitamine

§ 2mõistes ega vaja ehitusluba.

Samuti ei vaja ehitusluba kinnistu piiramine piirdeaiaga, sest tegemist pole väikeehitisega

§ 15

lg 1 p 1 tähenduses, ning kuna olemasoleva piirdeaia ehitusalune pindala on väiksem kui 20 m², siis puudus vajadus küsida

§ 16lg 1 punktis 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekut.

Ettekirjutuses nr 1274 on asutud seisukohale, et Majaka tee 2B kinnistule on rajatud transpordirajatis ehk parkla. Tegelikult see nii pole. Majaka 2B kinnistul 2

(11)3-08-2343 ei asu ehitusluba nõudvat teed/rajatist. Parkla mõiste sätestab teeseaduse (TeeS) § 2 lg 2 p 1, mille kohaselt parkla on tee osa ning avalikule kasutamisele suunatud liiklemiseks kasutatav rajatis. Majaka tee 2B kinnistu kasutamine ei ole avalik ning kinnistu ei ole ühegi tee osa või laiendus, kus asuksid TeeS-st tulenevad tee juurde kuuluvad rajatised. Eratee ning selle osade rajamiseks, mis ei ole avalikult kasutatavad, pole vaja kohalikult omavalitsuselt ehitusluba taotleda. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine kui sellest ei selgu õigused ja kohustused või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel võimalik täita. Ettekirjutuses nr 1274 puudub haldusorgani otsus, mille täitmist haldusorgan kaebajalt soovib. Sama kinnistu osas tehtud ettekirjutuse nr 1243 nõue erineb ettekirjutuse nr 1274 nõudest. Erineva sisuga ettekirjutuste koostamine on loonud olukorra, kus ettekirjutuste adressaadile on ebaselge, millise käitumismudeli ta peaks valima. Ettekirjutuste täitmiseks antud täitekorraldused on õigusvastased, kuna nende andmisel ei ole järgitud ATSS §-s 7 sätestatud sunnivahendi rakendamise menetlemise korda. Viidatud sätte kohaselt teeb haldusorgan enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles tuleb ettekirjutuse adressaadile teatada kuupäev, milleni on isikul aega ettekirjutust vabatahtlikult täita. Ettekirjutuste p-s 5 on küll tehtud hoiatus sunniraha rakendamise kohta

§ 61

lg 6 alusel, kui ettekirjutusi ei täideta, kuid sunniraha määramist ei ole ettekirjutustesse märgitud. Samuti ei nähtu ettekirjutustest, et kaebajale oleks antud uus tähtaeg ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks või tehtud enne täitekorralduse andmist hoiatus sunniraha rakendamise kohta. Täitekorraldused on õigusvastased ka seetõttu, et nende andmisel ei ole järgitud ATSS § 9 lg-s 1 sätestatud korda. Viidatud sätte kohaselt võib haldusorgan anda kirjaliku täitekorralduse seda vahetult rakendavale isikule alles peale seda, kui ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Valdava osa täitekorraldustest on vastustaja andnud enne ettekirjutuste peale kaebuse esitamise tähtaja möödumist.

§ 61

lg 6 kohaselt on sama paragrahvi lg-tes 1-3 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmisel õigus rakendada sunnivahendit ATSS-s sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 10 000 kr. Seaduse sätet tuleb mõista selliselt, et juhul, kui sunniraha määratakse sunnivahendina korduvalt, peab määratud sunniraha summa kokku jääma alla 10 000 kr. Paldiski Linnavalitsus on rakendanud sunniraha igapäevaselt selle kõrgemas määras. See on vastuolus sunnivahendi kohaldamise põhimõttega, sest sunnivahendi rakendamise eesmärgiks ei ole isiku karistamine. Kaebajal on põhjendatud huvi täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks, sest muidu ei ole tal võimalik saavutada ebaseaduslikult sissenõutud sunniraha tagastamist haldusorganilt. Paldiski Linnavalitsus palus jätta kaebused rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastuväidete kohaselt on vaidlusalused ettekirjutused õiguspärased ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Ettekirjutuse nr 1243 tegemise põhjustas kaebaja enda ebaseaduslik ehitustegevus, sest tal puudus Majaka tee 2B kinnistul ehitamiseks ehitusluba. Ettekirjutus nr 1274 tehti kaebajale seetõttu, et ebaseaduslikult rajatud ja ilma kasutusloata ehitist hakati kasutama. Paldiski linna üldplaneeringu järgi asub Majaka tee 2B kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, mistõttu ehitusluba on võimalik taotleda ja väljastada vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel. Kehtiv detailplaneering kõnealuse kinnistu osas puudub. Majaka tee 2B kinnistule logistikakeskuse rajamiseks projekteerimistingimuste väljastamisest on linnavalitsus keeldunud, keeldumist pole kaebaja vaidlustanud. Täitekorraldused on antud põhjusel, et kaebaja jättis talle tehtud ettekirjutused täitmata. Sunniraha on rakendatud ettekirjutustes toodud tingimustel (korduvalt summas 10 000 kr) ning vastustajal puudus vajadus täiendavate hoiatuste tegemiseks. 3

(11)3-08-2343 Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt ning jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus leidis, et vaidlustatud ettekirjutused on õiguspärased ning nende täitmiseks on õiguspäraselt antud järgmised täitekorraldused: 10.11.2008 nr 9-12/1119-3 (ettekirjutuse nr 1243 täitmiseks), 16.12.2008 nr 9-12/1344-27, 17.12.2008 nr 9-12/134429, 18.12.2008 nr 9-12/1344-31, 19.12.2008 nr 9-12/1344-33, 20.12.2008 nr 9-12/134435, 21.12.2008 nr 9-12/1344-37, 22.12.2008 nr 9-12/1344-39 (ettekirjutuse nr 1274 täitmiseks). Täitekorraldused 02.12.2008 nr 9-12/1344-4, 04.12.2008 nr 9-12/1344-6, 08.12.2008 nr 9-12/1344-8, 08.12.2008 nr 9-12/1344-10, 09.12.2008 nr 9-12/1344-12, 10.12.2008 nr 912/1344-14, 11.12.2008 nr 9-12/1344-16, 12.12.2008 nr 9-12/1344-18, 14.12.2008 nr 912/1344-23, 15.12.2008 nr 9-12/1344-21, 15.12.2008 nr 9-12/1344-25 tunnistas kohus õigusvastaseks ATSS § 9 lg-s 1 sätestatud nõude rikkumise tõttu. Kohtuotsuse põhjendused. Kaebaja leiab, et Majaka 2B objektil toimunud tegevus ei nõudnud ehitusluba, ning põhistab oma väidet sellega, et a) toimus kinnistu korrastamine ja ettevalmistus ehitustegevuseks; b) toimus kinnistule väikeehitise ehitamine

tähenduses; c) loodu näol on tegemist ajutise ehitisega. Kaebaja arusaam ehitusloa mittevajalikkusest on ekslik. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: - Majaka tee 2B kinnistu asub Paldiski linnas ettevõtluse reservmaal; - Paldiski linna üldplaneeringu järgi on kogu linn tiheasustusala, kus on detailplaneeringute tegemine kohustuslik; - kinnistut hõlmav detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine on algatatud; - kinnistul puudub kehtiv detailplaneering; - kinnistule ei ole väljastatud kinnitatud ehitusprojekti, kehtivat ehitusluba/kasutusluba ega kohaliku omavalitsuse nõusolekut ehitustegevuse alustamiseks. Kaebaja väited, et tema poolt kinnistul arendatu polegi ehitamine

tähenduses, vaid et tegemist oli ajutiste korrastavate töödega või väikeehitise rajamisega, on vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega – kohtuasja juurde võetud fotomaterjalist ja paikvaatluse aktidest nähtub selgelt asfalteeritud, valgustatud ja betoneeritud teraskarkassil piirdeaiaga laoplatsi rajamine. Vaidlus puudub selles, et tänaseks päevaks on tervikobjekt valminud ning selleks tervikobjektiks on logistikakeskus, mida kasutatakse tollilaona. Maksu- ja Tolliameti 30.12.2008 kirja kohaselt asub Majaka tee 2B kinnistul tolliladu ja tolliterminal, mille loa omanik on Palsteve OÜ. Seega on kaebaja andnud kinnistu kasutamise õiguse üle kolmandale isikule.

§ 2

lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi; lg 3 kohaselt on rajatis mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Majaka tee 2B kinnistule loodud plats on inimtegevuse tulemusel tekkinud ja aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud. Seega on tegemist rajatisega

tähenduses. Kaebaja väited, et plats on ajutise iseloomuga ja vaevata eemaldatav, ei ole tõsiseltvõetavad. Riigikohus on 19.06.2006 otsuses nr 3-1-1-44-06 märkinud, et ehitisena

§ 2

lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades. Ei ole kahtlustki, et kaebaja poolt ehitatud laoplatsi ei ole võimalik abivahendeid kasutamata teisaldada. Järelikult on tegemist ehitisega

§ 2lg 1 tähenduses.

Mingit tähendust ei oma kaebaja väited sellest, et ettekirjutuse tegemise ajal oli ehitus alles algjärgus. Kui ehituse lõppobjekti ehitamiseks oli seaduse järgi vajalik ehitusluba, siis oli see vajalik juba enne kopa maasse löömist. Majaka tee 2B kinnistul toimunud 4

(11)3-08-2343 ehitustegevus hõlmas ca 2 ha, mistõttu ei kannata kriitikat kaebaja väited sellest, et tegemist on väikeehitisega

§ 15lg 1 p 1 tähenduses.

Eeltoodust järelduvalt kaebaja poolt Majaka tee 2B kinnistule rajama hakatud ehitis nõudis ehitusluba ja kuna kaebajal seda polnud, alustas ta ehitustegevust ebaseaduslikult ning vastustajal oli õigus

§ 61

lg 1 p 5 ja lg 4 p 2 alusel teha ettekirjutus ebaseadusliku ehitustegevuse koheseks peatamiseks. Paldiski Linnavalitsuse 17.09.2008 ettekirjutus nr 1243 õiguspärane. Õiguspärane on ka 12.11.2008 ettekirjutus nr 1274, millega kohustati kaebajat peatama Majaka tee 2B kinnistu kasutamine laoplatsina (parklana) kuni kasutusloa väljastamiseni kohaliku omavalitsuse poolt. Kaebaja argumendid ettekirjutuse nr 1274 vaidlustamisel on olnud, et Majaka tee 2B kinnistule rajatu on parkla, mis ei vaja ehitusluba, ning et ettekirjutus on arusaamatu ja kaebajal ei ole seda seetõttu võimalik täita. Tõele ei vasta kumbki kaebaja väide. Ehitusloa kohustuslikkuse seisukohast ei oma tähtsust, kas kaebaja kasutab valminud objekti parklana või laoplatsina. Oluline on, et valminud ehitise näol on tegemist ehitusluba nõudva rajatisega

tähenduses. Kasutusluba on

§ 32

lg 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

§ 61

lg 1 p 8 kohaselt teeb linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitisel puudub kasutusluba, § 61 lg 4 p 2 kohaselt esitab ehitusjärelevalvet teostav ametiisik nõude ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks. Majaka tee 2B ehitisele ei ole väljastatud kasutusluba. Teades oma ehitustegevuse kulgu, pidi kaebajale olema üheselt selge mõlema ettekirjutuse tegemise eesmärk ning ka see, kuidas neid oleks olnud õiguspärane järgida. Täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina on kaebaja toonud välja eesmärgi sunniraha tagastamiseks haldusorgani poolt. Kohus aktsepteerib kaebaja viidatud huvi ega nõustu vastustajaga, et täitekorralduse õigusvastasust võib põhjustada üksnes selle andmise aluseks olnud ettekirjutuse õigusvastasus. Esineda võivad ka iseseisvad alused täitekorralduste õigusvastasuseks ettekirjutuse õiguspärasusest sõltumatult. Täitemenetluse lõpetamise aluseks vastavalt TMS § 48 p-le 4 on kohtulahend, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Seega aitab kohtulahend, kus tunnistatakse haldusorgani täitekorraldus õigusvastaseks, saavutada kaebajal ebaseaduslikult sissenõutud sunniraha tagastamist haldusorganilt. ATSS § 9 lg-st 1 tuleneb, et haldusorganil puudub õigus ettekirjutuse täitmisele sundimiseks enne, kui on möödunud ettekirjutuse vaidlustamise 30-päevane kaebetähtaeg arvates haldusakti teatavakstegemisest. Ettekirjutus nr 1274 anti 12.11.2008 ja OÜ Altoona sai selle kätte 14.11.2008. Seega lõppes ettekirjutuse vaidlustamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg 15.12.2008 ning kõik täitekorraldused, mis on antud kuni nimetatud kuupäevani (s.o 15.12.2008 kaasa arvatud), on õigusvastased. Ülejäänud täitekorraldused on antud õiguspäraselt. Õige on vastustaja seisukoht, et täitekorraldus on menetlustoiming, mille kaudu toimub sunnivahendi rakendamine. ATSS § 2 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Asjaolu, et kaebaja ei ole ettekirjutusi täitnud, on tuvastatav Majaka tee 2B kinnistul teostatud paikvaatluste tulemustest. Tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist, so, et ettekirjutused on täidetud, kaebaja kohtule esitanud ei ole. 5

(11)3-08-2343 Ettekirjutuste punkt 5 (sunniraha määramise alus ja hoiatus, sunniraha suurus) on sõnastatud järgmiselt: „Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vastavalt

§ 61lg-le 6 rakendada sunnivahendit ATSS-s sätestatud korras.

Käesolevaga hoiatab Paldiski Linnavalitsus Altoona OÜ-d (postiaadress Liimi 1, Tallinn), et käesoleva ettekirjutuse ettekirjutuses sätestatud tähtajaks täitmata jätmise eest rakendab Paldiski Linnavalitsus Altoona OÜ suhtes igakordselt sunniraha summas 10 000 krooni.“ Seega oli ettekirjutustes endis esitatud kaebajale selge hoiatus, et kui ta ettekirjutust ei täida, rakendatakse tema suhtes sunniraha täiendavaid toiminguid teostamata ning sunniraha suuruseks on igakordselt 10 000 kr. ATSS § 7 lg 2 sätestab, et hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena. ATSS ei sätesta täiendavalt mingit menetlust, kui sunniraha rakendamise kohta on tehtud hoiatus ja ettekirjutus on jäetud hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata. Seega pole tõene kaebaja väide, et täitekorraldused ei vasta ATSS-s sätestatud nõuetele. Sunniraha on rakendatud ettekirjutustes toodud hoiatuses märgitud tingimustel (korduvalt summas 10 000 krooni), ning vastustajal puudus vajadus täiendava hoiatuse tegemiseks. Asjakohased pole kaebaja väited seoses sunniraha korduva rakendamisega. ATSS § 10 lg 2 näeb ette, et sunnivahendit võib rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt selle ülemmääras. ATSS alusel korduva sunniraha rakendamise õigust ja otstarbekust on tunnistanud ka Riigikohus (vt lahendit haldusasjas nr 3-3-1-2706, p 13). Et kaebaja jätkas ebaseaduslikku ehitustegevust kuni soovitud objekti valmimiseni, mida seejärel asuti kasutama tollilaona suurte kaubakoguste ladustamiseks, ei saa rääkida vastuolust sunnivahendi kohaldamise põhimõttega või rakendatud sunnivahendi ebaproportsionaalsusest, arvestades veel asjaoluga, et isegi sunniraha määramine maksimummääras igapäevaselt ei pannud kaebajat ettekirjutusi täitma. HKMS § 92 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Menetluskulude hüvitamist taotlesid mõlemad menetlusosalised. Kohtule esitatud nõuetest ca ¼ sai rahuldatud ja ca ¾ jäi rahuldamata. Kuigi kohtumenetluse ese ei väljunud haldusorgani igapäevase tegevuse raamidest, oli kaebuste rohkuse tõttu menetlus töömahukas. Eelnevat arvestades on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Altoona apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata ettekirjutuste tühistamise nõue, täitekorralduste – 10.11.2008 nr 912/1119-3, 16.12.2008 nr 9-12/1344-27,17.12.2008 nr 9-12/1344-29, 18.12.2008 nr 912/1344-31, 19.12.2008 nr 9-12/1344-33, 20.12.2008 nr 9-12/1344-35, 21.12.2008 nr 912/1344-37, 22.12.2008 nr 9-12/1344-39 – õigusvastasuse tuvastamise nõue, ning osas, millega kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tühistatud osas palub apellant teha uue otsuse, millega rahuldada kohtule esitatud nõuded täies ulatuses, samuti määrata kindlaks menetluskulud ning jätta need täielikult vastustaja kanda. Apellandi väitel hindas kohus ebaõigesti asjas kogutud tõendeid.

§ 29

lg 1 punktist 1 tulenev kohustus omada ehitusluba ei ole absoluutne, samamoodi nagu

§ 29lg 1 punktist 11 tulenev ehitise kasutusloa kohustus.

Kohus jättis tähelepanuta, et Paldiski Sadamate AS avalduse alusel algatas Paldiski Linnavolikogu 19.06.2007 otsusega nr 43 Majaka tee 2B osas detailplaneeringu menetluse. Detailplaneeringu algatamine ei saa takistada kinnistu omanikul, so kaebajal, kinnistu korrastamist ega oma kinnistu piiride fikseerimiseks ja kõrvaliste isikute kinnistul viibimise piiramiseks piirdeaia püstitamist. Planeerimisseaduse § 3 lg 2 sätestab tegevused, millal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, ning ühtegi sättes nimetatud tegevustest Majaka tee 2B kinnistul ei teostata ega ole teostatud. Detailplaneeringu nõude esitamisega ja kaebajale projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisega on Paldiski Linnavalitsus ületanud oma pädevust. 6

(11)3-08-2343 Majaka tee 2B kinnistul asuv parkla kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määrusega nr 10 kehtestatud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu„ koodi nr 21126 tähistava transpordirajatise alla, mis ehitatakse välja lähtuvalt teeseadusest (TeeS) ja on tee osa (TeeS § 2 lg 2 p 1). Eratee ja selle osade, mis ei ole avalikuks kasutamiseks, rajamiseks pole vaja kohalikult omavalitsuselt ehitusluba taotleda ning sellega seoses pole vaja ka kasutusluba. Majaka tee 2B kinnistul on kinnistusisesed teed ning selle osad ja tegemist ei ole avalikus kasutuses oleva parkla või väljakuga. Piirdeaia ja laoplatsi sidumine avalikkusele suunatud funktsiooniga on meelevaldne ja otsitud põhjendus. Kinnistu on olnud juba eelnevalt piiratud piirdeaiaga, mis oli aja jooksul amortiseerunud, kuid osaliselt tuvastatav vastustajal olevalt kinnistu kohta koostatud geodeetiliselt jooniselt. Kaebaja on kinnistu kolmest osast koosneva piirdeaia lihtsalt taastanud. Kinnistu piiramine piirdeaiaga ei vaja ehitusluba. Majaka tee 2B kinnistul olev plats ei ole asfalteeritud. Tegemist oli soise, risustunud ja võsastunud kinnistuga, mille pinnase tasandamine ei ole ehitamine

mõistes, mis nõuaks ehitusluba. HMS § 55 lg 1 sätestab haldusaktile esitatavad nõuded. Vaidlusalused ettekirjutused neile nõuetele ei vasta, on ebaselged ja haldusaktina kaebajale arusaamatud. HMS-st tuleneb kaebaja õigus heale haldusele. Kaebaja seda õigust on rikutud. Kohtu poolt õiguspäraselt antuks loetud täitekorraldused seda tegelikult pole. Tagatud polnud nõuetekohane sunniraha rakendamise menetlus. Ettekirjutuste punktiga 5 on küll tehtud hoiatus sunniraha rakendamise kohta

§ 61

alusel, kuid sunniraha määramist ei ole ettekirjutustesse märgitud, samuti ei ole antud kaebajale uut tähtaega ettekirjutuste vabatahtlikuks täitmiseks ega tehtud hoiatust sunniraha rakendamise kohta. Erinevalt halduskohtust on apellant seisukohal, et ATSS §-st 7 selline kohustus haldusorganile enne sunniraha määramist siiski tuleneb. Vastustaja poolt rakendatud viisil täitekorralduste andmine on vastuolus ATSS eesmärgi ja mõttega, milleks on isiku mõjutamine talle ettekirjutusega pandud kohustust täitma, mitte isiku karistamine ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Ettekirjutuste punktidest 5 aga nähtub haldusorgani kavatsus rakendada sunnivahendit mitte mõjutusvahendina, vaid karistusena igapäevaselt 10 000 kr sunniraha suurust motiveerimata. Ettekirjutuste punktidest 5 tulenev diskretsiooniotsus ei ole põhjendatud, proportsionaalne ega kaalutud.

sätestatud nõuete rikkumise eest tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral on seadusandja ette näinud sunniraha ülemmääraks 10 000 kr.

§ 61

lg 6 tuleb mõista selliselt, et juhul, kui sunniraha määratakse korduvalt, peab määratud sunniraha summa kokku jääma alla 10 000 kr. Kohus, rahuldades kaebuse osaliselt, jättis põhjendamatult kaebaja menetluskulud terves ulatuses tema enda kanda. Õige on kohtu väide, et OÜ Altoona on esitanud kohtule palju kaebusi, kuid kohus jättis tähelepanuta, et kaebuste hulk on sõltuvuses Paldiski Linnavalitsuse enda õigusvastastest toimingutest, ning käesoleva ajani määratakse kaebajale sunniraha ja seda igakord maksimaalses suuruses. Ehitusalaste küsimustega tegelemine on kohaliku omavalitsuse igapäevane põhitegevus ning linnavalitsusel puudus vajadus välise õigusabi järele. Paldiski Linnavalitsus leidis apellatsioonkaebuse põhjendamatu olevat ning palus jätta selle rahuldamata. Apellant ei ole näidanud, milliseid tõendeid kohus ebaõigesti hindas, millist materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldas või millist kohtumenetluse normi rikkus. Apellatsioonkaebusest järelduvalt ei nõustu apellant kohtu järeldustega, mis ei ole aga kohtuotsuse tühistamise aluseks. Detailplaneeringu menetlus ja projekteerimistingimuste väljastamata jätmine ei oma puutumust käesoleva asjaga, mistõttu pole apellandi vastavad väited asjakohased. Majaka tee 2B kinnistu asub Paldiski linna üldplaneeringu järgi ettevõtluse reservmaal, mille kohta 7

(11)3-08-2343 algatati 19.06.2007 otsusega nr 43 detailplaneering ning linnavalitsuse 25.10.2007 korraldusega nr 478 kinnitati Majaka tee 2, Majaka tee 2B ja Salavat Julajevi tee maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneeringu lähteülesanne. Detailplaneeringut pole senini kehtestatud ning krundi ehitusõigus pole teada. Kuigi väljastatud pole ehitusluba ega ka muud luba ehitustegevuse teostamiseks, on Majaka tee 2B kinnistul tänasel päeval ca 2 ha suurune vundamendile rajatud piirdeaiaga laoplats koos elektrisüsteemi ja tänavavalgustusega. Analoogilist tegevust on kaebaja teostanud ka Majaka tee 2, 9 ja 11 kinnistutel ning neljal kinnistul paikneb praegu ca 20 ha-l logistikakeskus. Kohus tuvastas õigesti, et ettekirjutus nr 1243 on õiguspärane, sest Majaka tee 2B kinnistul laoplatsi ehitamiseks oli vajalik ehitusluba; ning ettekirjutus nr 1274 on õiguspärane, sest ehitusloata ehitatud rajatisel puudub kasutusluba. Tegemist ei ole ei väikeehitisega ega ajutise ehitisega. Et kinnistut kasutatakse tollilaona, on apellant omaks võtnud, seda kinnitavad ka paikvaatluse aktid ja fotomaterjal. Eeltoodu alusel on asjakohatud apellandi väited seoses kinnistu kasutamisega parkla või teena, mille suhtes tuleks kohaldada TeeS sätteid. Ka kohtumenetluses rääkis kaebaja mitte teest, vaid parklast. Ebaseadusliku ehitustegevuse tuvastamisel oli vastustaja kohustatud reageerima ning

§ 61lg 1 p 5 selleks kaalutlusruumi ei anna.

Ehitustegevust reguleerivad avalikõiguslikud normid, mis on mõeldud avalike huvide kaitsmiseks. Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutuse-, keskkonna- ja muudele nõuetele enne ehitustööde alustamist. Apellandi poolt on läbimata kogu ehitusloa taotlemisele eelnev menetlus ning võimatu on kontrollida, kas ehitis on rajatud kooskõlas õigusaktidega ja kas ta sobib keskkonda, kas ta riivab avalikku huvi või rikub kolmandate isikute õigusi. Ettekirjutused on nõuetekohaselt ja arusaadavalt motiveeritud ning täidetavad. Ettekirjutusega nr 1243 anti korraldus ehitustegevus peatada ja kuna kaebaja seda ettekirjutust ei täitnud ja ehitas edasi, siis ettekirjutusega nr 1274 keelati ebaseadusliku ehitustegevuse tulemusena valminud objekti kasutamine. Ettekirjutused on sisuliselt õiguspärased ning võimalik vormi- või menetluslik viga ei too HMS § 58 kohaselt kaasa nende tühistamist. Väites, et vastustaja rikkus kaebaja õigust kiirele ja võimalikult väikeste kuludega haldusmenetlusele, pole apellant põhjendanud, milles etteheidetav rikkumine seisnes. Täitekorraldused anti põhjusel, et kaebaja pole ettekirjutusi täitnud. Ettekirjutustes esitati selge hoiatus igakordselt sunniraha 10 000 kr rakendamiseks, kui ettekirjutust ei täideta, ning täiendavat hoiatust enam tegema ei pidanud. Tõele ei vasta apellandi väide, nagu ei oleks ettekirjutustes sunniraha määramist märgitud. Kuna ettekirjutus nr 2343 sisaldas kohustust hoiduda edasisest ehitustegevusest Majaka tee 2B kinnistul ning ettekirjutus nr 2374 sisaldas kohustust hoiduda valminud ehitise edasisest kasutamisest, siis puudus vastustajal igasugune vajadus ning kohustus anda apellandile ettekirjutuste täitmiseks täiendavaid tähtaegu. Kui ettekirjutused oleksid täidetud, puudunuks ka vajadus sunniraha rakendada. Kaebuse esitamine ei peata haldusakti täitmise kohustust, mistõttu on asjakohatu apellandi väide, et täitekorraldused on õigusvastased asjaolu tõttu, et ettekirjutused olid kohtus vaidlustatud. Asjakohatu on ka apellandi väide kohaldatud sunnivahendi väidetavast karistuslikust iseloomust. Kui kaebaja jättis ettekirjutused teadlikud täitmata, siis pidi ta ette nägema ja arvestama, et rikkumine toob endaga kaasa vastutuse. Kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni võib sunniraha rakendada korduvalt ning iga kord maksimummääras. Kaebajal puudub täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi, sest tuvastusnõude rahuldamine ei annaks apellandile mingit kasu. 8

(11)3-08-2343 Vastustaja poolt välise õigusabi kasutamine oli käesoleval juhul põhjendatud ning arvestades kaebuse rahuldatud ja rahuldamata osa proportsioone, oli menetluskulude jätmine poolte endi kanda õiglane ja mõistlik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osas, millega halduskohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Käesolevas asjas vaidlustas kaebaja kaks ettekirjutust ja 19 täitekorraldust. Kohtuotsusega tunnistati õigusvastaseks 11 täitekorraldust ja muus osas (kohtuotsuse kohaselt ¾ ulatuses) jäeti kaebus rahuldamata. Menetluskulude hüvitamise taotlused esitasid mõlemad pooled. Halduskohus ei ole vastustaja menetluskulusid kaebajalt välja mõistnud, kuid on jätnud osas, millega kaebus rahuldati, kaebaja kulud vastustajalt välja mõistmata. Seega arvestas kohus, et menetluskulude nõuded on vastastikkused, luges vastustaja menetluskulude taotluse põhjendatuks ning leidis õiglase olevat jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Riigikohus on oma lahendites korduvalt leidnud, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolev kohtuasi selline pole ning vastustaja oleks pidanud enda esindamisega kohtumenetluses ise toime tulema. Ka apelleeritud kohtuotsusest ei nähtu, mida on halduskohus pidanud konkreetse vaidluse puhul nendeks kaalukateks ja erandlikeks asjaoludeks, mis õigustaksid välise õigusabi kasutamist haldusorgani poolt. Menetluse töömahukus selliseks argumendiks olla ei saa, sest tegemist on suures osas samasisuliste asjadega ning ka kaebuste arv on sõltuvuses vastustaja enda poolt antud ettekirjutuste ja täitekorralduste arvuga. Seega kaebuse osalise rahuldamise korral oleks tulnud kohtul rahuldada ka kaebaja menetluskulude taotlus proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga ning välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks halduskohtumenetluses kantud põhjendatud kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kaebaja poolt esimese astme kohtus kantud kulud riigilõivust ja esindaja tasust; riigilõivu on tasutud kokku 4 910 kr (ettekirjutuste peale tühistamiskaebuste esitamisel 2X80 kr ja täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõuete esitamisel 19X250 kr) ning esindaja kulusid on kantud summas 67 941 kr (16.12.2008 arve nr 1130-AA alusel 28 230 kr ja 05.02.2009 arve nr 87-AA alusel 39 711 kr). Arvel nr 1130-AA märgitud teenused on seotud ettekirjutuste vaidlustamisega. Kuna kohus jättis ettekirjutuste peale esitatud kaebused rahuldamata, siis jäävad ka ettekirjutuste peale kaebuste esitamisel tasutud riigilõiv kokku 160 kr ning ettekirjutuste vaidlustamisega seotud esindaja kulud kaebaja enda kanda. Arve nr 87-AA (kogusummas 122 934,80 kr) järgi on õigusabiteenust osutatud muuhulgas 45 kaebuse koostamiseks täitekorralduste õigusvastaseks tunnistamiseks. Käesolevas asjas vaidlustatud 19-st täitekorraldusest rahuldas kohus kaebuse 11 nõude osas. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 2 750 kr täitekorralduste vaidlustamisel tasutud riigilõivu (11X250 kr) katteks ning vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks nimetatud 11 täitekorralduse vaidlustamisel loeb ringkonnakohus kokku 10 000 kr (koos käibemaksuga). Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse menetluskulude jaotust käsitlevas osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja kokku 12 750 kr asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks. Muus osas, so osas, milles kaebus rahuldamata jäi, nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu seisukohtade ja otsuse põhjendustega ega korda neid. 9
(11)3-08-2343 Halduskohus leidis õigesti, et ettekirjutused nr 1243 nr 1274 on õiguspärased. Apellandi väited, et Majaka tee 2B kinnistul oli tegemist ajutiste korrastavate töödega või väikeehitise rajamisega, ei ole kooskõlas asjas tuvastatud asjaoludega, mille kohaselt püstitas kaebaja Majaka tee 2B kinnistule objekti, mida kasutatakse tollilaona. Tegemist pole eratee ega selle osaga, nagu väidab apellant. Ka ettekirjutuse nr 2343 peale esitatud vaides on kaebaja märkinud kinnistu omaniku sooviks tulevikus logistikakeskuse rajamise. Tolliladu tuleb vaadelda tervikliku rajatisena ega pea eraldi hindama, kas ehitusluba oli eraldiseisvalt vajalik piirdeaia ja valgustuse ehitamiseks või pinnase tasandamiseks, drenaažitööde tegemiseks ja kõvakattega platsi (kaebaja enda väitel on kinnistu tasandatud ja täidetud loodusliku kruusa ja paekillustikuga ning kaetud freesasfaldiga) ehitamiseks. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et laoplats on

§ 2

lg 1 alusel ehitis, so aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Vastavalt

§ 2lg-le 3 on tegemist rajatisega.

Tolliladu ei saa vaadelda väikeehitisena või ajutise ehitisena

§ 15mõttes.

Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist on rajatisega, millel on avalikkusele suunatud funktsioon, sest vastupidisel juhul ei saaks seda kasutada tollilaona. Et kõnealusel kinnistul asub tolliladu ja tolliterminaal, tõendab muuhulgas Maksu- ja Tolliameti 30.12.2008 kiri Paldiski Linnavalitsusele. Lähtuvalt eeltoodust oli vastustaja ettekirjutus, millega kohustati OÜ-d Altoona peatama koheselt ja täielikult igasugune ehitustegevus või sellele suunatud tegevus Majaka tee 2B kinnistul, õigustatud. Otsitud on kaebaja väide, et ettekirjutuse nr 2343 nõue on ebaselge. Ettekirjutus on tehtud 17.09.2008 ning ettekirjutuses esitatud nõude kehtivuse alguseks on märgitud 18.09.2008. Seega alates 18.09.2008 ei oleks tohtinud toimuda kinnistul mingit ehitamist. Ettekirjutuses kasutatud mõiste „ehitustegevusele suunatud tegevus“ oli tingitud kaebaja enda selgitustest vastustajale, et kinnistul ei ehitata, vaid alles valmistatakse kinnistut ette ehitustegevuseks. Ringkonnakohtu hinnangul on ka sellised väidetavad ettevalmistavad tegevused hõlmatud „ehitamise“ mõistega. Asjaolu, et vastustaja andis Majaka tee 2B kinnistul toimuvale õige hinnangu, nähtub sellest, et käesolevaks ajaks on seal valminud terviklik rajatis. Kohus viitas õigesti

§ 32

lõikele 1, mille kohaselt kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele. Ehitusloata ja ehitamise keelule vaatamata Majaka tee 2B kinnistule püstitatud ehitisele pole kasutusluba väljastatud, mistõttu oli vastustaja õigustatud tegema kaebajale ettekirjutuse kasutusloata ehitise kasutamise peatamiseks. Otsitud on apellandi väide, et ettekirjutus nr 1274 pole selge ega mõistetav asjaolu tõttu, et talle väljastatud kolmeleheküljelise ettekirjutuse lehekülgede 2 ja 3 ülaosas on märge, et tegemist on ettekirjutusega nr 1243. Ettekirjutuse nr 1274 lehekülgedel 2 ja 3 selgitatakse, et Majaka tee 2B maaüksuse puhul on tegemist detailplaneeringu kohustusega alaga, et enne keskkonnamõjude hindamist ja detailplaneeringu kehtestamist ei ole võimalik ehitusluba väljastada ega kinnistut kasutusse võtta, kuid OÜ Altoona on ilma kehtiva detailplaneeringuta ja ehitusloata asunud ehitama ning ebaseadusliku ehitustegevuse tulemusena on valminud parkla, mis on võetud kasutusele ilma kasutusluba omamata, mistõttu juhib linnavalitsus OÜ Altoona tähelepanu

§ 61

lg 1 punktis 8 sätestatud rikkumisele ja kohustab alates 20.11.2008 peatama ehitise kasutamine kuni kasutusloa saamiseni. Seega on ettekirjutuse nr 1274 tekstist selle tegemise asjaolud ja ettekirjutuse nõue üheselt ja selgelt arusaadav. Põhjendatud pole apellandi väide, et Paldiski Linnavalitsus on ületanud oma pädevust Majaka tee 2B kinnistul detailplaneeringu nõudes. Üldplaneeringu kohaselt on Majaka tee 2B kinnistu näol tegemist ettevõtluse reservmaaga ning selle reserveeritud otstarbel 10

(11)3-08-2343 käiku võtmine tuleb teha läbi detailplaneeringu (Paldiski linna üldplaneeringu seletuskirja p 5.3). Halduskohus on leidnud, et kaebajal on põhjendatud huvi täitekorralduste kui menetlustoimingute iseseisvaks vaidlustamiseks ning tunnistas 11 täitekorraldust õigusvastaseks. Kuna vastustaja pole halduskohtu otsust apelleerinud, siis on kaebajal tuvastusnõude esitamiseks põhjendatud huvi olemasolu/puudumise üle vaidlus lõppenud ning ringkonnakohus seda küsimust enam ei käsitle. Halduskohus on ammendavalt põhjendanud, miks tuleb lugeda õiguspäraseks ettekirjutuse nr 2343 alusel antud täitekorraldus nr 9-12/1119-3 ning ettekirjutuse nr 1274 alusel antud täitekorraldused nr 9-12/1344-27, 9-12/1344-29, 9-12/1344-31, nr 9-12/1344-33, nr 9-12/1344-35, nr 9-12/1344-37 ja nr 9-12/1344-39. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust asuda esimese astme kohtust erinevale seisukohale. Täitekorralduste tegemist ei takistanud ettekirjutuste üle toimuv kohtuvaidlus. Kuni kohus pole esialgset õiguskaitset kohaldanud, on vastustajal õigus ja kohustus tagada vaidlustatud haldusakti täitmine juba kohtumenetluse ajal. Täitekorraldus on menetlustoiming, mille kaudu toimub sunnivahendi rakendamine. Sunnivahendit rakendatakse, kui haldusakti adressaat talle tehtud ettekirjutust ei täida. Seega oli kaebajal võimalus täitekorralduste andmist vältida ettekirjutuste täitmise läbi. Asjas pole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja on talle tehtud ettekirjutused täitnud. Ettekirjutustes oli esitatud kaebajale sunniraha määramine ja hoiatus, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha korduvalt igakord summas 10 000 kr ilma täiendavaid toiminguid teostamata. Vastustaja märgib õigesti, et sunnivahendi rakendamise eesmärgiks on sundida adressaati täitma ettekirjutuses sätestatud nõudeid ning sunniraha korduv rakendamine selle ülemmääras on õiguspärane ega ole käsitletav karistusena. Apellant on taotlenud apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmist vastustajalt ning vastustaja on taotlenud apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt. Ringkonnakohtu hinnangul puudus vastustajal vajadus välise õigusabi järele, mistõttu jäävad vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Arvestades, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele vaid menetluskulusid puudutavas osas, jäävad ka apellandi menetluskulud tema enda kanda. Kohtunikud Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.