← Eesti

2-08-14122/8

Obsah (9)§ 76§ 183§ 153§ 401§ 113§ 142§ 145§ 180§ 182

2-08-14122 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull`i ja tõlk Anžela Kuvaldina juuresolekul Otsuse avalikult teatavakstegemise

§ 76lg.1, § 94, § 101 lg.1 p.1, § 113 lg.1,§ 142 lg.1, § 145 lg.1,§ 401, § 180 lg.1, § 183 lg.1; ÄS § 1,§ 149 ja Ts

MS § 162 lg.1, § 163 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633 Rahuldada Swedbank AS hagi osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Haro Puit ja V.Š.`ilt solidaarselt lepingust 07-073828-KT tulenev põhivõlg 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni, intress ja viivis 2 500 ( kaks tuhat viissada) krooni Swedbank AS kasuks. Välja mõista OÜ-lt Haro Puit lepingust 07-073828 –KT tulenev viivis seisuga 11.04.2008.a. 13 384 (kolmteist tuhat kolmsada kaheksakümmend neli krooni ) Swedbank AS kasuks. Välja mõista OÜ-lt Haro Puit lepingust 07-073828- KT tulenev viivis alates 12.04.2008.a. 0,15 % tasumata põhivõlalt päevas kuni põhivõla (50 000 krooni) tasumiseni Swedbank AS kasuks. Välja mõista OÜ-lt Haro Puit lepingust 07-046145-CC tulenev põhivõlg 99 860 (üheksakümmend üheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend) krooni, teenustasu 1330 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend ) krooni, võla sissenõudmise kulu ja viivis seisuga 11.04.2008.a. summas 51 342.55 (viiskümmend üks tuhat kolmsada nelikümmend kaks krooni ja 55senti) krooni Swedbank AS kasuks. 1

(7)Välja mõista OÜ-lt Haro Puit lepingust 07-046145 – CC tulenev viivis alates 12.04.2008.a. 0,2 % tasumata põhivõlalt ja teenustasult päevas kuni põhivõla ja teenustasu (101 190 krooni) tasumiseni Swedbank AS kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hagis OÜ Haro Puit vastu kostja OÜ Haro Puit kanda. Jätta menetluskulud hagis V.Š. vastu hageja Swedbank AS kanda 77% ulatuses ja V.Š. kanda 23 % ulatuses. OÜ Haro Puit ja V.Š. vastutavad 23% menetluskulude osas solidaarselt. Menetlusosalised võivad nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt 04.04.2007.a. sõlmisid AS Hansapank, käesoleval ajal Swedbank AS ja OÜ Haro Puit määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (leping 1), mille alusel väljastati OÜ Haro Puit juhatuse liikmele V.Š.`ile krediitkaart Visa Busin Charge krediidilimiidiga 50 000 krooni ja sularaha väljavõtu limiidiga 25 000 krooni. Vastavalt lepingule kohustus kostja OÜ Haro Puit tagama iga kuu 10 kuupäevaks kontol piisavalt vahendeid teostatud toimingute eest tasumiseks. Ajavahemikul 10.06.2007 – 10.08.2008 teostas kostja 2 juhatuse liikmena krediitkaardiga tehinguid summas 99 860 krooni. Nimetatud summadest ei ole hagejale midagi tasutud. Lepingu p. 5.2 järgi on pangal õigus maksepäeval võtta kontolt maha kõik kaardiga tehtud toimingute summad ja hinnakirjas kehtestatud tasud s.h. sularaha väljavõtutasu, võlgnevuse menetlustasu, viivised ja trahvid. Lepingu p.5.6 järgi ,kui kontol ei olnud maksepäeval piisavalt vaba raha kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt viivist vastavalt hinnakirjale 0,2 % päevas. 26.04.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja OÜ Haro Puit arvelduskrediidilepingu nr.07073828-KT, mille kohaselt sai OÜ Haro Puit pangast oma kasutusse arvelduskrediidilimiidi summas 50 000 krooni, intressimääraga 9% aastas (leping 2). Arvelduskrediit on panga poolt saajale lepingu alusel võimaldav maksimaalne arvelduskonto negatiivne saldo. 26.04.2007.a. avas hageja laenulimiidi OÜ Haro Puit kontol. Lepingu p.7.1 kohaselt on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates 0,15% päevas kuni tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päevani. 26.09.2007.a. lõppes arvelduskrediidi kasutusaja lõpptähtpäev. 26.04.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja V.Š. käenduslepingu nr.07-73828KÄI, mille kohaselt võttis kostja V.Š. endale kohustuse vastutada OÜ Haro Puit ja panga vahel samal päeval sõlmitud lepingust 07-073828-KT ja selle kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 52 500 krooni. Lepingu 3 p.9 kohaselt kehtib käendusleping kuni lepingust tulenevate nõuete täieliku täitmiseni. Ülejäänud võlgnevuse suuruse osas tuleneb solidaarne vastutus vastavavalt

§ 183lg.1. 2

(7)04.09.2007.a. saatis hageja kostjatele teated laenulepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlad tasuda hiljemalt 20.09.2007 ning hoiatas, et kui nimetatud tähtajaks võlgnevust ei kustutata pöördub pank võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Lepingu 1 võlgnevus muutus sissenõutavaks alates 10.08.2007 ja lepingu 2 võlgnevus muutus sissenõutavaks alates 26.09.2007.a. Krediitkaardi lepingust 07-046145-CC tulenev võlgnevus on kokku 158 524.43 krooni s.o. põhiosa 99 860 krooni, viivis 56 464.60 krooni , teenustasu 1330 krooni ja teenustasu viivis 769.83 krooni ning menetlustasu 100 krooni. Laenulepingust 07-073828 –KT tulenev võlgnevus on 66 262.50 krooni, millest põhiosa võlgnevus 50 000 krooni, intress 1487.50 krooni ja viivis 14 775 krooni. Hageja palub kostjalt eelpoolnimetatud summad välja mõista. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista lepingu 07-046145-CC alusel viivis alates 12.04.2008.a. 0,2% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Lepingu 07-073828-KT alusel viivis alates 12.04.2008.a. 0,15% põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud välja mõista kostjatelt hageja kasuks. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja V.Š. kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Hageja ja OÜ Haro Puit vahel sõlmitud krediitkaardi kasutamise limiit oli 50 000 krooni. Seda limiiti on ületatud 49 860 krooniga ning kuna hageja ei ole seda takistanud, on ta järelikult seda aktsepteerinud. Poolte käitumist krediidilimiidi ületava osa suhtes võib ilmselt lugeda uue lepingu sõlmimiseks v. esialgse lepingu muutmiseks. Samas nõuab Krediidiasutuste seadus § 89 lg.2 , et krediidiasutuse suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus v. kirjalikku taasesitamist võimaldavas v. elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega. TsÜS § 77 lg.3 järgi saab tehingut muuta samas vormis, milles tehing tehti. Seega kehtis arvelduskrediidi limiidi ületamise ajal kohustus sõlmida leping ja selle muudatused kirjalikus vormis. TsÜS § 83 lg.1 kohaselt on tehing seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine, kui seadusest v. vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna hageja ja OÜ Haro Puit vahel ei ole sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingu lisa ega uut lepingut leiab kostja , et vastutab solidaarselt 50 000 krooni kasutamise ja sellest summast arvestatava intressi ja viivise eest. 17.09.2007.a. müüs kostja kogu oma osaluse OÜ-s Haro Puit A. L.`ale. Lepingu p. 2.3 nähtub, et A.L. oli ka teadlik OÜ Haro Puit nimel sõlmitud krediitkaardi kasutamise ja arvelduskrediidi kasutamise lepingust ning nõustus nende tasumise üle võtma. Seega on A.L. nõustunud vastutama lepingute täitmise eest võlausaldajale solidaarselt osaühinguga.

§ 153

lg.1 p.2 järgi lõpeb käendus kohustuse ülevõtmisega , kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku ees. Kostja leiab, et tema käendus on lõppenud vastavalt

§ 153

lg.1 p.2, kuna käenduslepingus ei ole kostja kokku leppinud vastutada uue võlgniku OÜ Haro Puit, uus juhatuse liige A.L. eest. Seega hageja saab nõuda võlgnevust OÜ-lt Haro Puit ja A.L.`alt. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja OÜ Haro Puit kirjalikke vastuväiteid hagile ei esitanud. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses kostja V.Š. vastuse kohta leiab, et määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste p.1.6 kohaselt on krediidilimiit maksimaalne lubatud rahasumma, mille ulatuses kaardi valdaja võib kaardiga kalendrikuu jooksul toiminguid teha. Ajavahemikul 10.06.2007 – 10.08.2007 teostas OÜ Haro Puit juhatuse liige V.Š. krediitkaardiga tehinguid kokku 99 860 krooni (10.06.2007 49 860 krooni, 10.07.2007 25 000 krooni ja 10.08.2007 25 000 krooni). Sellest tulenevalt ei ole tehingute tegemise 3

(7)limiiti ületatud ning V.Š. vastutab nimetatud lepingust tuleneva nõude eest täies ulatuses. Asjaolu, et V.Š. müüs 17.09.2007.a. oma osaluse OÜ-s Haro Puit ei vabasta teda lepingutega võetud kohustuste täitmisest, sest

§ 183

lg.1 kohaselt enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks v. mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Lepingu 1 järgi muutus võlgnevus sissenõutavaks alates 10.08.2007.a. e. enne kostja 2 osaluse müümist ja lepingu 2 võlgnevus muutus sissenõutavaks alates 26.09.2007.a. e. nädal pärast kostja 2 osaluse müümist. Lepingu 1 p.10.3.5 kohaselt on arvelduskrediidi saaja kohustatud eelnevalt pangaga kirjalikult kooskõlastama omanike muutuse 10% v. enam võrreldes lepingu jõustumise päeva seisuga. Kooskõlastust ei ole vaja, kui kostja on börsiettevõte. Kostja V.Š. OÜ Haro Puit juhatuse liikmena ei ole informeerinud hagejat omanike muutusest ning hageja teada ei ole OÜ Haro Puit börsiettevõte, mis välistaks eelneva kirjaliku kooskõlastuse. Seega on V.Š. rikkunud lepingust tulenavat kohustust ja hageja leiab, et kostjad vastutavad solidaarselt kohase täitmise eest ning

§ 153lg.1 p.2 ei kuulu kohaldamisele.

Kui kohus leiab, et käendus on lõppenud vastutab kostja V.Š. lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastavalt

§ 183lg.1.

07.07.2009.a. esitas hageja nõude täpsustuse, mille kohaselt 11.04.2008.a. seisuga on kostjate võlgnevus kokku 224 786.93 krooni, millest krediitkaardi lepingu 07-046145 –CC võlgnevus on 158 524.43 krooni s.o. põhiosa võlgnevus 99 860 krooni, viivis 56 464.60 krooni ajavahemiku 10.06.2007- 09.04.2008.a. eest, teenustasu 1330 krooni, teenustasu viivis 769.83 krooni ajavahemiku 10.07.2007- 09.04.2008.a. eest ning menetlustasu 100 krooni võlgnevuse tasumise teadete eest. Laenulepingust 07-073828-KT tulenev võlgnevus kokku 66 262.50 krooni, millest põhiosa võlgnevus 50 000 krooni, intress 1475 krooni ajavahemiku 30.06.2007- 26.09.2007.a. eest, viivis 14 775 krooni ajavahemiku 27.09.2007- 09.04.2008.a. eest. Samuti palub hageja välja mõista edasise viivise. Kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud ja palus asja lahendada sisuliselt ilma osavõtuta. Kohtuistungile kostja OÜ Haro Puit esindaja ei ilmunud, asjaarutamise ajast ja kohast teadlik, mõjuvaid põhjusi istungile mitteilmumiseks ei ole esitanud. Kohtuistungil kostja V.Š. vaidles hagile vastu, kuna võõrandas OÜ Haro Puit osa ja uus omanik pidi võlgnevuse tasuma. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hageja AS Swedbank ja OÜ Haro Puit vahel on 04.04.2007.a. sõlmitud määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping 07-046145-CC , mille alusel väljastati OÜ –le Haro Puit , juhatuse liige V.Š. isikus krediitkaart Visa Busin Charge krediidilimiidiga 50 000 krooni ja sularahalimiidiga 25 000 krooni (tl.5). Antud lepingule kehtivad määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimused, millega kostja on tutvunud kinnitades seda lepingul (tl.6). Lepingu tingimuste p.1.6 järgi on krediidilimiit maksimaalne lubatud rahasumma , mille ulatuses kaardi valdaja võib kaardiga kalendrikuu jooksul toiminguid teha . Antud juhul on kostja kasutanud krediiti 10.06.2007.a. summas 49 860 krooni , 10.07.2007.a. 25 000 krooni ja 10.08.2007.a. 25 000 krooni (tl.9). Seega 2 kuu 4

(7)jooksul kokku summas 99 860 krooni, mis ei ole vastuolus lepingu tingimustega ja kostja V.Š.`i väited krediidilimiidi ületamise osas ei vasta tõele.

§ 76lg.1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule v.

seadusele.

§ 401

lg.1 järgi krediidileping on leping , millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lepingu p.5.2 kohaselt on pangal õigus väljavõttel toodud maksepäeval debiteerida kontolt kõik kaardiga tehtud toimingute summad ja hinnakirjas kehtestatud tasud (aasta – v. kuutasu, sularaha väljavõtutasu ) viivised ja trahvid. Hageja nõuab teenustasu 1330 krooni ja menetlustasu s.o. võlgnevuse tasumise nõuded kostjatele vastavalt hinnakirjale 100 krooni. Teenustasu arvestust ei ole kostjad vaidlustanud. Hageja nõuab teenustasult viivist 0,2% päevas alates 11.06.2007- 11.04.2008.a. 769.83 krooni ja edasi 0,2% päevas kuni teenustasu tasumiseni. Viivise arvestust ei ole kostjad vaidlustanud. Lepingu p.5.6 järgi kui väljavõttel toodud maksepäeval ei ole kontol kaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt rahalisi vahendeid, kohustub konto omanik maksma tekkinud võlgnevuselt pangale hinnakirja kohast viivist. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate summade täieliku tasumise päeval. Hinnakirja järgi on viivise protsent 0,2 % päevas (tl.16) .Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt alates 11.06.2007.a. kuni hagiavalduse esitamiseni 11.04.2008.a. eest summas 56 464.60 krooni ja sealt edasi 0,2 % päevas kuni põhivõla tasumiseni. Viivise arvestust ei ole kostjad vaidlustanud. Samas on hageja hagiavalduses ja kirjalikus arvamuses kostja vastuse kohta selgelt avaldanud, et põhivõlgnevus muutus sissenõutavaks alates 10.08.2007.a. Lepingu järgi pidi kostja tasuma iga kuu 10 kuupäeval. Lepingu tingimuste p.5.1 järgi kaardiga tehtud toiminguid krediteerib pank alates toimingu tegemise päevast kuni väljavõttel märgitud maksepäevani. Kui kostja kasutas krediiti 10.06.2007 siis ei ole põhjendatud , et ta pidi antud summa tasuma hiljemalt samaks päevaks s.o. 10.06.2007.a. Kui maksepäevaks oli 10 kuupäev , siis sai see olla järgmise kuu 10 kuupäev.

§ 113

lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud 49 860 krooni osas alates 10.07.2007, 25 000 krooni osas alates 10.08.2007.a. ja 25 000 krooni osas alates 10.09.2007.a. - 11.04.2008.a. eest kokku summas 50 472.72 krooni (11.07.2007 – 10.08.2007 s.o. 31 päeva x 99,72= 3091.32 krooni + perioodil 11.08.200710.09.2007 s.o. 31 päeva x 149.72 = 4641.32 krooni + perioodil 11.09.2007- 11.04.2008 s.o.214 x 199,72 = 42 740.08 ) Seega lepingu 07-046145-CC järgi kuulub kostjalt OÜ Haro Puit väljamõistmisele põhivõlg 99 860 krooni + teenustasu 1330 krooni + viivis teenustasult seisuga 11.04.2008.a. 769.83 krooni + võla sissenõudmise kulu 100 krooni + viivis põhivõlalt 11.04.2008.a. seisuga 50 472.72 krooni ja edasine viivis alates 12.04.2008.a. 0,2% põhivõlalt ja teenustasult päevas kuni tasumiseni. Hageja AS Swedbank ja kostja OÜ Haro Puit vahel on 26.04.2007.a. sõlmitud arvelduskrediidileping 07-073828-KT , mille kohaselt sai kostja oma kasutusse arvelduskrediidilimiidi summas 50 000 krooni, intressimääraga 9% aastas (tl.10- 12). Lepingu kohaselt arvelduskrediidi limiit on panga poolt arvelduskrediidi saajale lepingu alusel võimaldatav maksimaalne arvelduskonto negatiivne saldo. OÜ Haro Puit sai arvelduskrediiti kogusummas 50 000 krooni 30.06.2007.a. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma intressi 9% aastas. Hageja nõuab intressi ajavahemiku 30.06.2007- 26.09.2007.a. eest summas 1475 krooni. Hageja esitas kohtu nõudel 5

(7)võlgnevuste arvestuse, kuid intressi selget arvestust ei esitanud. Seega kohus leiab, et põhjendatud intressinõue on 50 000 kroonilt 9% aastas s.o. 4500 krooni : 365 = 12,32 krooni päevas, 90 päeva eest ( 90 x 12.32 ) 1109 krooni. Vastavalt lepingu p.-le 7.1 kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses , on pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Viivise määraks lepingus on 0,15 % päevas. Hageja on esitanud viivise nõude alates 27.09.2007 – 11.04.2008.a. summas 14 775 krooni ja edasise viivise nõude 0,15% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Viivise arvestust ei ole kostjad vaidlustanud. Seega lepingu 07-073828-KT järgi kuulub kostjalt OÜ Haro Puit väljamõistmisele põhivõlg summas 50 000 krooni + intress 1109 krooni + viivis seisuga 11.04.2008.a. 14 775 krooni = 65 884 krooni ja edasine viivis alates 12.04.2008.a. 0,15% põhivõlalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. AS Swedbank ja Valeri Švets`i vahel on 26.04.2007.a. sõlmitud käendusleping, mille kohaselt käendaja V.Š. vastutab laenulepingust 07-073828-KT laenusumma 50 000 krooni ja lepingu kõigist lisadest tulenevate OÜ Haro Puit kohustuste kohase täitmise eest panga ees solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutab võlgnetava summa , kuid mitte rohkem kui 52 500 krooni tasumise eest (tl.15).

§ 142

lg.1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Lg. 4 järgi käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.

§ 145

lg.1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja vastuväited käenduse lõppemise kohta

§ 153

lg.1 p.2 alusel , ei ole põhjendatud.

§ 153

lg.1 p.2 alusel käendus lõpeb kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei ole andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest. Antud juhul on võlgnikuks kogu aeg olnud ja on ka käesoleval ajal OÜ Haro Puit, reg.kood

  1. Tegemist ei ole uue võlgnikuga. Antud paragrahv reguleerib käenduse lõppemist juhul, kui kolmas isik võtab võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Füüsilisest isikust käendaja V.Š. käendas juriidilise isiku OÜ Haro Puit kohustust. Seega ei ole käendus lõppenud ja käendaja V.Š. vastutab solidaarselt võlgnikuga, kuid mitte rohkem kui 52 500 krooni tasumise eest. Kohtule ei ole selged hageja väited ettevõtte ülemineku kohta. ÄS § 1 kohaselt ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu v. teenuseid ning kaupade müük v. teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks , ning seaduses sätestatud äriühing. ÄS § 2 lg.1 järgi äriühing on ka osaühing. Antud juhul on ettevõtjaks äriühing OÜ Haro Puit. V.Š. on 17.09.2007.a. sõlminud OÜ Haro Puit osa notariaalse müügilepingu ja müünud OÜ Haro Puit osa A.L.`ale vastavalt ÄS §
  2. ÄS § 148 lg.5 kohaselt osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Osa müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud ÄS § 5 lg.1 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud v. olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks.

§ 180

sätestab aga ettevõtte üleminekut.

§ 180

lg.1 järgi ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Lg.2 järgi ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

§ 182lg.1 järgi 6

(7)ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. Antud juhul müüdi osaühingu osa , mis juhul osaühingule kuuluva vara omanik ei muutunud. Seega osa müügi puhul ei kuulu kohaldamisele

§183

lg.1, mille kohaselt enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks v. mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Kui antud säte oleks kohaldatav siis peaksid hageja ees vastutama endine osanik V.Š. ja praegune osanik A.L., mitte OÜ Haro Puit. Antud säte on kohaldatav kui ettevõtja OÜ Haro Puit oleks andnud üle ettevõtte teisele füüsilisele v. juriidilisele isikule. Menetluskulude jaotus Kuna hagi kuulub OÜ Haro Puit osas rahuldamisele põhivõla osas täielikult kõrvalnõuete osas 92 % ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja OÜ Haro Puit kanda. ja TsMS § 163 lg.1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele V.Š.`i osas osaliselt , tuleb menetluskulud jätta hageja kanda 77% ulatuses ja V.Š.`i kanda 23 % ulatuses - TsMS § 163 lg.1. Hageja nõue summas 224 786.93 krooni, hagi rahuldatud summas 52 500 krooni s.o. 23 %. Kostjad OÜ Haro Puit ja V.Š. vastutavad 23 % menetluskulude osas solidaarselt vastavalt TsMS § 165 lg.3. Ivika Sillaots Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.