(9)2-09-29884 perekonnanimeks on K (nimemuutmisakt nr 40 07.08.2003.a. t.l. 7). Narva linna Sotsiaalabiameti

1. märtsi 2008.a. kodukülastusakti kohaselt, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas lapse M A vanemad osalevad tema kasvatamises, tegi Narva linn kindlaks, et laps elab vanaema L I (kes on M isa V K ema A A õde) ja vanaisa D I. Kodukülastusaktis tuvastatud asjaolude kohaselt käib lapse isa V K Narvas harva, ta ei tegele lapse kasvatamisega ning rahalist abi ei osuta, kuritarvitab alkohoolseid jooke, lapse ema O M kohta ei tea laps midagi (t.l. 59-60). Narva linna Sotisaalabiameti
2. märtsi 2008.a. kodukülastusakti kohaselt, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas lapse D A vanemad osalevad tema kasvatamises, tegi Narva linn kindlaks, et laps elab peaaegu sünnist saadik vanaema Alla Andrejevaga, kes on lapse isa V K ema). Kodukülastusakti kohaselt laps ei ole näinud oma bioloogilist ema O M, lapse isa V K näeb laps väga harva, laps ei suhtle isaga, ei tea temast praktiliselt midagi, materiaalselt lapse isa last ei toeta. M A ja D A riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Vladimir Rogulski leiab, et O M ja V K tuleb ära võtta vanema õigused laste M A ja D A suhtes. Kohus tuvastas, et O M kannab vangistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.10.2007.a. kohtuotsuse nr 1-07-10624 alusel alates 15.10.2007.a. ja tähtajalise karistusaja lõpp on 15.04.2014.a. (t.l. 41-43). Karistusregistri andmetel on O M korduvalt karistatud vabaduskaotusliku karistustega (t.l. 72-73). Lääne Politseiprefektuuri otsusega väärteoasja nr 2670,07,017114 08.01.2008.a. on V K karistatud liiklusseaduse § 74´19 lg 1 alusel rahatrahviga 11400 krooni (t.l. 57-58). Karistusregistri andmetel on V K korduvalt karistatud väärteoasjades (t.l. 70). Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu
3. septembri 2009.a. kohtumäärusega on alaealisele M A määratud eestkostjaks L I ja alaealisele D A on määratud eestkostjaks A A. Kohus ära kuulanud L I, kelle juures elab M A, veendus, et M on olnud L I kasvatada umbes ühe aasta vanusest saadik. Kohus on ära kuulanud A A, kelle juures elab D A, ja A A kinnitas kohtule, et laps on elanud temaga umbes kahe kuu vanusest alates. Kohus, ärakuulanud O M, selgitas välja, et Ol M ei ole nõus sellega, et temalt võetakse ära vanema õigused laste suhtes, kuid ta saab aru, et ta ei saa hetkel laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemisega tegeleda. O M sõnul ei ole ta vanemate lastega suhelnud laste huvidest lähtuvalt. Kohus leiab, et asjaolu, et O M, on väikeste lastega pidevalt kodus olnud ja tema väide, et pere ülalpidamiseks on piisanud lastetoetustest, ei ole veenev. Asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et O M lapsed on olnud teiste isikute üleval pidamisel, nii D kui M on olnud vanaema, vanatädi kasvatada peaaegu sünnist saadik ja lapsed ei tea, et tunne oma bioloogilist ema O M. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et O M oleks rahaliselt aidanud lapsi ülal pidada. Kohus ära kuulanud D ja M on kindlaks teinud, et lapsed ei tea oma emast praktiliselt midagi, D on emaga kohtunud vaid korra kohtuistungil 2009.a., kus menetleti lapsele eestkoste seadmist, ka M kohtus emaga sel kohtuistungil ja korra käis ka hiljem ema külastamas. Seega on lapsed terve oma teadliku eluea jooksul kasvanud emast eemal, jäänud ilma bioloogilise ema armastusest, hellusest ja hoolest. Kohus ära kuulanud nii lapsed M ja D, L I ja A A on kindlaks teinud, et laste ema O M ei ole osalenud laste kasvatamisel. Kohus on ärakuulanud M A ja D A isa V K, kes on kohtule avaldanud, et ei soovi, et temalt ära võetaks vanema õigused, samas ta möönab, et lastel on parem elada seal, kus nad on kogu elu elanud ja praegugi elavad. Kohus on kindlaks teinud ärakuulates lapsed M ja D, laste eestkostjad L I ja A A – isikud, kelle juures lapsed peaaegu kogu oma elu elanud, et V K ei ole oma lastega 4

(9)2-09-29884 kunagi elanud, ta ei ole neid kasvatanud, ta ei ole aidanud lapsi materiaalselt üleval pidada. Kohus leiab, et asjaoluga, et V K ei ole kunagi laste eest hoolitsemisega, nende kasvatamise ja ülalpidamise tagamisega tegelenud, on tuvastatud, et V K on jätnud lapsed ilma isalikust hoolest ja armastusest. Kuna V K ei ole ka hetkel kindlat töö- ja elukohta, siis ei ole kohtul põhjust arvata, et V K on oma eluviisi muutnud. Kohus on ära kuulanud ka lapsed M A ja D A ja kuigi lapsed teavad, et neil on isa, on kohus veendunud, et lastel puudub isaga emotsionaalne side. Riigikohus on oma 01.03.2007.a määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel väljenduda ka selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta. Kuna nii O M ja V K on jätnud oma lapsed M A ja D A hoolitsuseta, ei ole õigustatud säilitada neile nende vanemaõigusi. Kohus leiab, et on laste huvides kasvada ja areneda pere ja nende inimeste keskel, kus on nad elanud peaaegu kogu oma lapsepõlve. Kohus on veendunud, et on laste huvides ära võtta nende emalt O M ja isalt V K vanema õigused D A ja M A suhtes. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Narva linna avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna O M ja V K ei ole oma vanema kohustusi täitnud, jättes ilma mõjuva põhjuseta täitmata kohustused laste M A ja D A eest hoolitseda ja neid ülal pidada. Seega tuleb O M ja V K vanema õigused ära võtta laste M A ja D A suhtes. O M on peale laste M A ja D A veel lapsed A G, G I, B M ja O M. A G sünniakti nr 40 kohaselt on A G sündinud XXX., tema emana on sünniakti märgitud O M ja isana V G (t.l. 9). Paldiski linnavalituse teadete kohaselt, elab A G hooldusperes, lapse ema pole huvi üles näidanud lapsega suhtlemiseks, lapse kasvatamise ja ülalpidamisega on tegelenud hooldusperekond, Paldiski Linnavalitsuse sotsiaalosakond toetab vanema õiguste äravõtmist O M. A G riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiobi seisukohtade kohaselt elab A G K hooldusperes alates 2001.a., hoolduspere lepingut on pidevalt pikendatud, kuna lapse elamistingimused hooldusperes on väga head ja lapse huvide ning õiguste kaitse on tagatud. Lapse vanemad O M ega V G pole alates lapse hooldusperre paigutamisest 2001.a. Aleksandra suhtes vanemlikku hoolitsust üles näidanud ega lapse suhtes hoolsus- ja ülalpidamiskohustust täitnud. A G esindaja veendus, et A G ei tea oma bioloogilisest emast midagi. G K, kelle juures laps kasvab, on A bioloogilise isa V G ema õde – seega kasvab Aleksandra oma sugulaste juures. G K sõnadest A G esindajale, ei ole O M alates 2001.a., mil laps toodi hooldusperesse elama, kordagi last külastanud, lapsele helistanud, lapse vastu huvi tundnud või vanemlikku hoolt näidanud ega lapsele ülalpidamist kindlustanud. Kuigi laps toodi G K peresse O Mjuuresolekul ja nii peab ema lapse asukohta hästi teadma, pole O M peale lapse äratoomist kordagi G K ega A üles otsinud. A G esindaja leiab, et asjaolu, et O M ei ole näidanud vanemlikku hoolt ja vastutust A suhtes rohkem kui kaheksa aastas, siis see on piisav aeg, et veenduda O M sihilikus soovimatuses A kasvatada. Seeläbi on O M oluliselt kahjustanud A õigusi ja huve. A G esindaja on arvamusel, et Narva linna avaldus tuleks rahuldada, vanema õiguste äravõtmine O M ei kahjusta A G huve, pigem tagab see lapsele stabiilse ja turvalise kasvukeskkonna jätkusuutlikkuse. A G esindaja on seisukohal, et Narva linna avaldus O M vanema õiguste äravõtmiseks A G suhtes on põhjendatud ja ta palub avalduse rahuldada. A G isa V G on kohtule teatanud, et O M ei ole osalenud lapse kasvatamisel, laps elab hooldusperes ja V G O M ei tea midagi. 5

(9)2-09-29884 Lähtudes eeltoodust, on tõendatud, et O M ei ole kasvatanud oma tütart Aja teda üleval pidanud, ta on jätnud täitmata kohustused lapse A G eest hoolitseda ja teda ülal pidada. Kohus on veendunud, et O M ei ole täitnud oma vanema kohustusi mõjuva põhjuseta. G I sünnitunnistuse järgi on G I sündinud XXX., tema emana on sünnitunnistusel märgitud O M ja isana M I (sünnitunnistus CL 0304084 II kd, t.l. 75). Kohtule esitatud tõenditest on näha, et

1. jaanuaril 2006.a. on G Ip vanaema V I pöördunud avaldusega Laste Varjupaika, sest lapse vanemate asukoht on temale teadmata ja laps on jäetud järelevalveta (t.l. 13-14). Narva linna Sotsiaalabiameti kodukülastusaktis 31.01.2006.a. G I isa M I koju on näha, et M I sõnul ta ei tea kus asub lapse ema ning ta ei osanud seletada kuidas laps sattus Laste Varjupaika, kuid selgitas, et tema hoiab ja hoolitseb lapse eest, kuid ta käib tööl Tallinnas ja sel ajal hoiab last tema ema – lapse vanaema V I (t.l. 15). Kodukülastusaktist 07.02.2006.a. V I juurde selgub, et V I on hirm lapselapse arengu ja tervise pärast, sest lapse ema ei käitu kui ema ning ei hoolitse lapse eest, lapse eest hoolitseb lapse isa ja kui isal pole aega, siis toob G isa lapse vanaema V I juurde, laps sattus varjupaika sel põhjusel, et lapse vanaema V I oma tervise seisundi tõttu ei saanud lapselapse eest hoolitseda (t.l. 16-17). 21,02.2006.a. kodukülastusaktist M I juurde, selgus, et kodus oli vaid O M, kes ei avanud lastekaitseinspektorile ust ja vestlemine käis läbi ukse, informatsiooni lapse asukoha kohta O M ei saadud, kuid ta kinnitas, et lapse isa on läinud tööle Tallinna (t.l. 18). Kohus tuvastas, et O M on
2. märtsil 2006.a. Narva linna Sotsiaalabiameti poolt saadetud ka teatised, et paluda tal võtta ühendust lastekaitseinspektoriga (t.l. 19-20).
3. aprillil 2006.a. kontrolliti Narva Linna Sotsiaalabiameti poolt I K (isikukood XXX), O M ema, elukohta, sest laps G I elas teise vanaema I K pere juures, kuna lapse isa oli tööl Soomes, aga O Ma oli kinni peetud ja pidi vahi all olema vähemalt kuus kuud. Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna teatisest
4. aprillist 2006.a. on näha, et O M kui kahtlustatava suhtes on kohaldatud tõkendit – vahistamine ja ta viibib vahi all alates 11.04.2006.a.(t.l. 23).
5. mail 2007.a. on M I Sotsiaalabiametile teatanud, et ta elab ja töötab Tallinnas ja on palunud suunata poeg G I ajutiseks elamiseks Laste Varjupaika, senikauaks kui ta saab end sisse registreerida Tallinna ja leiab lapsele lasteaiakoha (t.l. 24-25).
6. juunil 2007.a. on M I palunud pikendada G Laste Varjupaigas viibimise kestust veel üheks kuuks, sest ta ei saanud võtta last enda juurde Tallinnasse, kuna lapsele ei olnud vormistatud isikutunnistust ja ei olnud võimalik last registreerida Tallinna lasteaeda. ( t.l. 26-29).
7. oktoobril 2007.a. on M I palunud maksta talle G I lapsetoetust seoses sellega, et laps elab temaga alates
8. septembrist 2007.a., M I on teatanud, et ta täidab oma vanemakohustusi ja lapse ema on lapse maha jätnud (t.l. 36-37). 14.01.2008.a. on M I pöördunud Narva linna Sotsiaalabiameti poole palvega läbi vaadata küsimus lapse G I emalt O M vanema õiguste äravõtmiseks (t.l. 55-56). G I riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Vladimir Rogulski leiab, et O M tuleb ära võtta vanema õigused lapse G I suhtes. Kohus on ära kuulanud ka G I isa M I, kes kasvatab poega üksi. M I on kohtule teatanud, et O M läks pere juurest ära kui poiss oli kolmekuune ja sellest ajast ei ole kunagi tundnud huvi kuidas laps elab. Kohtus on seega leidnud tuvastamist, et O M ei ole täitnud oma vanema kohustusi ka poja G I suhtes, jättes ilma mõjuva põhjuseta lapse ilma emapoolsest hoolitsusest ja ülalpidamisest. B M sünnitunnistuse nr CL 0355659 järgi on ta sündinud XXX. ja tema emana on sünnitunnistusele märgitud O M, isa kohta on tehtud kanne ema ütluste kohaselt (t.l. 10).
9. jaanuaril 2007.a. on Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakond teatanud Narva Linna Sotisaalabiametile, et O M sünnitas XXX. Narva Haigla sünnitusosakonnas lapse ja lahkus
10. 6

(9)2-09-29884 detsembril 2006.a. omavoliliselt osakonnast, kuna haigla personalile arvates ei olnud O M käitumine adekvaatne, siis palub Narva Politseiosakond kontrolli alla võtta O M pere (t.l. 30).

1. aprillil 2007.a. on Narva linna Sotsiaalabiamet külastanud V N elukohta, kes oli teatanud, et tema juures viibib laps B M, kelle ema asukoht on teadmata. V N sõnul tema poeg I N ja O M elasid koos,
2. aprillil 2007.a. O M lahkus ja ei tulnud enam tagasi. V N palus võtta temalt laps, sest tema ei ole lapse eest suuteline hoolitsema. Narva linna Sotsiaalabiamet otsustas lapse B M paigutada Laste Varjupaika (t.l. 22). Narva linn on juba
3. juulil 2007.a. kriminaalhooldaja päringule vastates leidnud, et O M käitumine ohustab lapse B M tervist ja elu, ning on vastuolus lapse huvidega (t.l. 31-33). Perearsti medõe Olga Kozlova
4. oktoobri 2007.a. teatise kohaselt käidi lapse B M viimast korda arstil, kui laps oli neljakuune, arsti profülaktilisele läbivaatusele ilmumise ettekirjutisi ei ole täidetud, lapse ema varjab oma elukohta ja spetsialistide juures lapsega läbivaatustel ei ole käinud (t.l. 34-36). 08.10.2007.a. on Narva Linna Sotsiaalabiamet pöördunud Narva Politseiosakonnapoole palvega osutada kaasabi XXX korterisse sissepääsemiseks, kus nende andmetel elab vanaema I K juures laps B M (t.l. 38). 16.10.2007.a. on Narva Linna Sotsiaalabiamet suunanud B M Laste Varjupaika ajutiseks elamiseks, sest lapse ema on 15.10.2007.a. võetud vahi alla kohtuotsuse alusel ja lapse vanaema I K juures ei ole elamistingimused lapsele sobilikud (t.l. 39-40). Kohus tuvastas, et laps B M elab hooldusperes lapse perekonnas hooldamise lepingu alusel, mis on sõlmitud
5. detsembril 2007.a., laps elab samas hooldusperes siiani. Kohus tuvastas, et laps ei ole kohtunud oma emaga juba rohkem kui kaks aastat. B M riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ann Saare seisukoha kohaselt on lapsele hooldusperes tagatud kõik vajalik lapse arengu ja tervise normaalseks kulgemiseks, ta leiab, et Narva linna avaldus O M vanema õiguste äravõtmiseks laps B M suhtes on põhjendatud, esitatud lähtuvalt lapse huvides ja seega tuleks Narva linna avaldus rahuldada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et O M oleks last kasvatanud, tema eest hoolitsenud, tema ülalpidamise rahaliselt taganud. Kohus leiab, et on tuvastatud, et laps B M on jäänud ilma vanemlikust ema hoolitsusest. Kohus tuvastas, et O M on sündinud XXX., tema ema on O M ja isa kohta on tehtud kanne ema ütluste järgi (sünniakt nr 613 t.l. 12, sünnitunnistus CL 0355844, t.l. 11). Narva linna Sotisaalabiamet on esitanud 13.11.2007.a. seisukoha O M palvele anda nõusolek tema juurde jätta vanglasse laps, kelle sünniaeg planeeritakse 29.11.2007.a. Narva linn on avaldanud arvamuse, et ei ole otstarbekas jätta last O M juurde pärast sündi (t.l. 44-45). Kohus tuvastas, et O M elab hooldusperes, mille kohta on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping 19.12.2007.a., laps elab hooldusperes siiani. O M riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leanika Tamme arvamuse kohaselt ei ole O M emana täitnud oma vanema kohustusi juba varem sündinud viie vanema lapse suhtes, ning seega ei ole mingit põhjust eeldada, et ta toimiks teistmoodi O kasvatamise. Siinkohal on oluline ka see asjaolu, et O M kannab käesoleval ajal vabadusekaotuslikku karistust, ning ei ole algusest peale osalenud O M kasvatamises. O M huvides on kasvada üles perekonna keskel, kus ta peaaegu sünnist saadik on viibinud, O M peab oma hooldusperet tõeliseks perekonnaks. O M esindaja leiab, et O M huvid ja areng on kaitstud eemal tema emast, sellele lisandub väga kõrge risk, et O M satub hooldusperest O M juurde tagasi minnes uuesti üksnes teda kahjustatavatesse tingimustesse, jäädes ilma vanemlikust hoolitsusest, kasvatusest ja elutingimustest. O M esindaja on seisukohal, et O M tuleb vanemaõigused O M suhtes ära võtta, O M poolne vanema õiguste realiseerimine O M suhtes oleks lapsele otseselt kahjulik. Seoses asjaoluga, et O M on poja O M sündimisest saadik viibinud vangistuses, ei ole tal võimalik olnud teostada vanemaõigusi lapse O suhtes. Seega oli lapse emal O M oma käitumise 7

(9)2-09-29884 ja eluviisi tõttu pakkuda poeg O elu lapse esimestest elupäevadest alates vanglaseinte vahel. Kuna Narva linna Sotsiaalabiamet ei pidanud vanglat lapsele sobivaks kasvukohaks, arvesse võttes ka O M suhtumist oma ülejäänud viide lapsesse ja on tuvastatud, et O M on kasvanud juba peaaegu kaks aastat hooldusperes, siis on ka laps O M ilma jäänud emapoolsest hoolitsusest ja ülalpidamisest. Seega ei ole O M täitnud oma vanema kohustusi lapse O M suhtes, ta ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust Kohus leiab, et asjaolu, et lapse ema viibib vangistuses, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, miks lapse vanem ei saa täita oma vanema kohustusi. Oma eluviisi ja käitumise tõttu on O M seadnud lapse elu ohtu jättes lapse ilma vanema hoolitsusest ja võimalustest kasvada koos emaga. Kohus ära kuulanud O M ei tuvastanud mõjuvaid põhjuseid, miks O M on jätnud oma lapsed ilma vanemlikust hoolitsusest ja ülalpidamisest. Lähtudes eeltoodus kohus leiab, et Narva linna avaldus tuleb täielikult rahuldada ja O M tuleb ära võtta vanema õigused ka laste A G, G I, B M ja O M suhtes.