KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 18.detsember 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-42390 Tsi

§ 59lg 1 alusel.

A. K. lõpetas töötamise OÜ-s H. 22.05.2007 ja asus tööle teise tööandja juurde. Kuna ta avaldas oma 22.05.2007 avaldusega tahet lõpetada tööleping ja lahkus töölt ning tööandja ei olnud nõus töölepingut lõpetama TLS § 82 lg 1 alusel nagu töötaja soovis, tuleb tööleping lugeda lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel pärast samas paragrahvis sätestatud etteteatamistähtaja möödumist. Kuna A. K. lahkus töölt enne ühekuulise etteteatamistähtaja möödumist, on tööandjal õigus nõuda temalt hüvitist TLS § 84 lg 2 alusel 21 tööpäeva eest summas 17 810,73 krooni, arvestades hageja keskmiseks päevapalgaks 848,13 krooni. A. K. vastus 9. A. K. vaidles hagile vastu. Töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 lg 1 alusel puudub alusel, kuna tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS §

§ 59lg 1 alusel A.

K. hagiavalduses toodud põhjendustel. OÜ-l H. puudub alus nõuda ka hüvitist TLS § 84 lg 2 alusel, sest töölepingut ei saa lugeda lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel, kuna töötaja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused 10. Kohus jättis rahuldamata A. K. nõuded 19.05.1997 sõlmitud meretöölepingu nr XXXX lõppenuks lugemiseks alates 27.05.2007 töötaja algatusel TLS §

§ 59lg 1 alusel ning OÜ-lt H.

kahe keskmise kuupalga suuruse hüvitise saamiseks. Kohus rahuldas A. K. hagi OÜ-lt H. lõpparve koosseisus kasutamata puhkuse hüvitise 37317,72 krooni 5 saamiseks ning OÜ H. hagi A. K. vastu meretöölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 79 lg 1 alusel 22.06.2007 ja A. K.lt 17 810,79 krooni suuruse hüvituse saamiseks töölepingu lõppemise etteteatamistähtajast puudujääva 21 tööpäeva eest.

1. Kohus leidis, et kuigi poolte vahel 14.03.2007 sõlmitud kokkulepe on pealkirjastatud töölepingu nr XXXX muutmise kokkuleppena, tuleb seda dokumenti selle sisust lähtuvalt tõlgendada pooltevahelise täiendava kokkuleppena A. K. töötamise ajaks M/L-del S.. Sellele seisukohale asus kohus seetõttu, et pooled on kokkuleppes kokku leppinud, et A. K. ametikoht on alates 15.03.2007 vanemstjuardess kuni töötaja töötamise koht on M/L S. VII, VIII või IX (punkt A); et töötaja kuupalgamäär on 18 404 krooni alates 15.03.2007 kuni töötaja töötamise kohaks on M/L S. VII, VIII, või IX ja nimetatud kuupalgamäär tuleneb tööandja erikokkuleppest Soome Meremeeste Ametiühinguga, millega sätestati M/L-de S. VII, VIII ja IX palgad (punkt C); et tööandja on töötajale selgitanud, et käesolev lepingu muudatus kehtib töötaja M/L-del S. VII, VIII või IX töötamise ajal ja töötaja kinnitab käesoleva meretöölepingu muudatustele allakirjutamisega, et talle on seda selgitatud ning ta on täielikult mõistnud nimetatud asjaolu ja selle põhjuseid (punkt E) ja et käesoleva lepingu muudatustega ei muudeta meretöölepingu muid sätteid ning need on kehtivad poolte poolt kokkulepitud ulatuses (punkt D). Eeltoodust tulenevalt pidi A. K. nimetatud kokkulepet allkirjastades aru saama, et meretöölepingu p 2.
2. jääb tema suhtes kehtima ja 14.03.2007 kokkuleppega lepitakse kokku vaid täiendavad tingimused tema M/L-del S. VII, VIII ja IX töötamise ajaks.
3. Kohus ei nõustunud A. K. seisukohaga, et tema ühelt laevalt teisele laevale paigutamine tuleks võrdsustada töötaja üleviimisega teise piirkonda. Pealegi leppis A. K. OÜ-sse H. tööle asudes tööandjaga kokku, et tööandjal on õigus teda töökoormuse ratsionaalsemaks jaotamiseks paigutada ühelt laevalt teisele, mis on kooskõlas MTS § 59 lg-s 2 sätestatuga.
4. Tulenevalt asjaolust, et meretööleping nr XXXX jäi A. K. suhtes kehtima ja täiendav kokkulepe 14.03.2007 kehtis A. K. suhtes vaid tema M/L-del S. töötamise ajal, oli tööandjal õigus paigutada töötaja tööle M/L-le V. I alates 22.05.2007 koos töötaja suhtes kõigi töölepingu tingimuste taastumisega, kaasarvatud töölepingus kokkulepitud palga suuruse taastumisega endisesse suurusesse, sest erikokkulepe kõrgema palga maksmise osas kehtis vastavalt T. G. AS ja Soome Meremeeste Ametiühingu vahel sõlmitud kokkuleppele vaid Saksa liinil sõitvate S. laevade laevaperede suhtes.
5. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et A. K.l puudus alus nõuda temaga töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel alates 22.05.2007, nagu ta oma avalduses tööandjale märkis ja A. K. nõue lugeda poolte vahel 19.05.1997 sõlmitud meretööleping nr XXXX alates 27.05.2007 lõppenuks töötaja algatusel TLS §

§ 59lg 1 alusel tuleb jätta rahuldamata.

Kuna A. K.l puudus õiguslik alus nõuda tööandjalt töölepingu lõpetamist TLS §

§ 59

lg 1 alusel, puudub tal õigus saada ka hüvitist TLS § 82 lg-s 2 ja MTS § 59 lg-s 2 sätestatud alusel. 15. Tulenevalt asjaolust, et kohus ei pea töölepingu lõpetamist TLS §

§ 59

lg 1 alusel põhjendatuks, kuid töötaja on töölt lahkunud ja tööandja ei ole vaidluse tõttu töötajaga töölepingu lõpetamist vormistanud, tuleb tööleping lugeda poolte vahel lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisel pärast kirjaliku avalduse esitamist töötaja poolt, s.o alates 22.06.2007, sest töötamise lõpetamisega tööandja juures on töötaja avaldanud otsest tahet töösuhe lõpetada. Kuna A. K. pärast töölepingu lõpetamise avalduse tööandjale esitamist tööle ei ilmunud ja töölepingu lõpetamist TLS §

§ 59

lg 1 alusel ei pea kohus põhjendatuks, on tööandjal õigus nõuda töötajalt TLS § 84 lg-s 2 ettenähtud hüvitist töötaja keskmise päevapalga ulatuses etteteatamistähtajast puudu jääva töölt puudutud 21 tööpäeva eest. Pooled ei vaidle selle üle et A. K. keskmine päevapalk oli 848,13 krooni. Eeltoodust 6 tulenevalt kuulub temalt OÜ H. kasuks väljamõistmisele TLS § 84 lg 2 alusel 17 810,73 krooni.

1. Põhjusel, et pooltevaheline tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel alates 22.06.2007 ja kohtu käsutuses olev tõend A. K.le arvestatud ja tema poolt kasutatud puhkuse kohta 2005.a. - 2007.a. tõendab, et tal oli saada 44 päeva puhkust, tuleb OÜ-t H. kohustada A. K.le välja maksma tema lõpparve koosseisu kuuluma pidanud hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 37 317,72 krooni (44 x 848,13) PuhS § 25 ja PalS § 32 alusel. A. K. apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
2. A. K. vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega tema nõuded jäeti rahuldamata ja OÜ H. nõuded rahuldati. Tühistatud osas palus apellant teha uue otsuse, millega tema kõik nõuded rahuldatakse ja OÜ H. nõuded jäetakse rahuldamata. Alternatiivselt palus ta maakohtu otsuse tühistada ja saata asi vaidlustatud osas tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti vaidlustas ta maakohtu poolt määratud tsiviilasja hinna suuruse.
3. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli OÜ H. hüvitise nõude suurus 17 810,73 krooni, kuid maakohus mõistis A. K.lt välja ebaõigesti 17 810,79 krooni.
4. Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme, rikkus menetlusõiguse norme ja hindas tõendeid ebaõigesti, mis viis põhjendamata ja alusetu kohtulahendi tegemiseni. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et 14.03.2007 kokkuleppega ei ole meretöölepingut muudetud ning tegemist oli pooltevahelise, töösuhte tingimusi täiendava lisakokkuleppega. Kohus ei ole seda seisukohta põhjendanud, millega rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t
5. Kohus on eelnimetatud kokkulepet vaid tsiteerinud, jättes selgitamata, millistele tõlgendusmeetoditele tuginedes kohus oma järelduse tegi. A. K. leiab, et 14.03.2007 kokkuleppest ei nähtu poolte tahe leppida kokku töösuhte lisatingimustes. Kokkulepe vormistati meretöölepingu muutmise kokkuleppena, mida kinnitab lepingu sisu. Kohus hindas vaidlusalust kokkulepet ebaõigesti. 14.03.2007 kokkuleppega muudeti meretöölepingut selliselt, et muudeti A. K. ametikohta alates 15.03.2007, määratleti selgelt tema edaspidised töötamise kohad, s.o laevad M/L S. VII, VII või IX ja muudeti tema palgamäära. Kohtuotsusega ei ole vastupidist tõendatud. Tööandja vastupidised väited on paljasõnalised ja need ei ühti pooltevahelise töösuhte varasema kulgemisega. 14.03.2007 kokkuleppe punktide A, C, E ja D sõnastus ei viita poolte tahtele sõlmida töösuhte tingimuste osas vaid täiendav kokkulepe.
6. Kostja rikkus meretöölepingut, suunates A. K. alates 22.05.2007 tööle M/L-le V. I. Nimetatud suunamisega muutis tööandja ühepoolselt meretöölepingut töötaja palgamäära ja töötamise koha osas. M/L V. I ei kuulunud nende laevade hulka, kuhu tööandjal oleks olnud õigus A. K.t suunata. Seoses sellega on A. K.l alus nõuda meretöölepingu nr XXXX lõpetamist alates 27.05.2007 TLS §

§ 59lg 1 alusel ning kohustada OÜ-t H.

maksma A. K.le hüvitist kahe kuu keskmise palga, so 35 338,74 krooni ulatuses. Maakohus ei ole hüvitise väljamõistmata jätmist põhjendanud.

1. Kohtuotsuses märgitud tsiviilasja hinna arvestuslikud alused on ebakorrektsed ning seetõttu kuulub otsus ka selles osas tühistamisele. TsMS § 134 lg 1 kohaselt arvestatakse hagihind vaid varalisest nõudest johtuvalt, kui hagis on esitatud samaaegselt nii varaline kui ka tuvastusnõue. Maakohus on nimetatud sätet rikkunud. Vastus apellatsioonkaebusele
2. OÜ H. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 7
3. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis OÜ-lt H. A. K. kasuks välja 37 317,72 krooni, so puhkuse hüvitise. Muus osas on kohtuotsus vaidlustatud. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
4. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
5. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud. Kohus hindas tõendeid ja tõlgendas 14.03.2007 meretöölepingu muutmise kokkulepet õigesti. Kohtuotsuses on piisavas ulatuses põhjendatud, millele on kohtu järeldused rajatud. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus oma seisukohti põhjendanud, ei ole õige. Apellatsioonkaebuses kordab A. K. esimese astme kohtus esitatud seisukohti, millele maakohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
6. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus määras tsiviilasja hinna ebaõigesti. TsMS § 137 lg 11 järgi võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. TsMS § 134 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Seega oli esimese astme kohtus tsiviilasja hind 90 467,19 krooni (17 810,73+35 338,74+37 317,72).
7. TsMS § 447 lg 2 alusel parandab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni viiendas lõigus sisalduva kirjavea, mis ei mõjuta otsuse sisu. OÜ H. palus A. K.lt välja mõista hüvitusena 17 810,73 krooni töölepingu lõppemise etteteatamistähtajast puudujääva 21 tööpäeva eest (t lk 62). Kohtuotsuse põhjendavas osas (otsuse lk 11 esimene lõik) märkis kohus, et A. K.t tuleb TLS § 84 lg 2 alusel välja mõista 17 810,73 krooni. Kohtuotsuse resolutsiooni viiendas lõigus on kohus märkinud väljamõistetavaks summaks ekslikult 17 810,79 krooni, mis tuleb asendada õige summaga - 17 810,73 krooni.
8. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad 80% ulatuses A. K. kanda ja 20% OÜ H. kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse sisuliselt muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, muutes üksnes TsMS § 137 lg 11 alusel tsiviilasja hinna suurust esimese astme kohtus ja parandades otsuses ilmse trükivea, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi kõik apellatsioonimenetluse kulud A. K.. Ü. Jänes K. Paal A. Tänav