← Eesti

3-07-2155/59

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-2155 Haldusasi OÜ Pidula Mõis kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse
  2. juuni
  3. a otsuse nr 1-19.7/8193 p 2 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks vaadata uuesti läbi OÜ Pidula Mõis taotlus nr EU23015 turismi tootearenduse toetuse saamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Pidula Mõis, esindaja advokaat Kaimo Räppo; Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, esindaja advokaat Madis Päts Tallinna Halduskohtu 31.12.2008 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse apellatsioonkaebus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.12.2008 otsus osas, millega tühistati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse 01.06.2006 otsuse nr 1-19.7/8193 p
  4. Jätta OÜ Pidula Mõis kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse 01.06.2006 otsuse nr 1-19.7/8193 p 2 tühistamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võib Riigikohus lahendada kaebuse kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. OÜ Pidula Mõis esitas
  6. detsembril
  7. a Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse EU23015 projektile “Pidula Mõisa arendamine 4* hotelliks” toetuse saamiseks abikõlbliku kogumaksumusega 28 938 230 krooni, millest EAS-i poolne finantseerimine olnuks 10 000 000 krooni. 3-07-2155
  8. EAS-i juhatus jättis
  9. märtsi
  10. a otsusega nr 1-19.7/3926 taotluse rahuldamata, kuna projekti hinnati koondhindega 2,34, ent majandus- ja kommunikatsiooniministri
  11. mai
  12. a määruse nr 126 (edaspidi Määrus nr 126) § 11 lg 3 alusel kuuluvad rahuldamisele vähemalt koondhinde 2,5 saanud taotlused.
  13. Majandus- ja kommunikatsiooniminister rahuldas
  14. mai
  15. a käskkirjaga OÜ Pidula Mõis vaide, tunnistas EAS-i juhatuse
  16. märtsi
  17. a otsuse kehtetuks ja tegi ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks.
  18. EAS-i juhatus tegi
  19. juunil
  20. a uue otsuse nr 1-19.7/8193, mille punktiga 2 jäeti OÜ Pidula Mõis taotlus turismi tootearenduse toetuse saamiseks rahuldamata, kuna projekti hinnati koondhindega 2,
  22. Majandus- ja kommunikatsiooniminister jättis
  23. septembri
  24. a käskkirjaga nr 1.1-6/15 rahuldamata OÜ Pidula Mõis vaide EAS
  25. juuni
  26. a otsuse nr 1-19.7/8193 peale.
  27. OÜ Pidula Mõis esitas
  28. oktoobril
  29. a Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i juhatuse
  30. juuni 2006 otsuse nr 1-19.7/8193 p 2 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks vaadata uuesti läbi OÜ Pidula Mõis taotlus nr EU23015 turismi tootearenduse toetuse saamiseks. Kaebust põhjendati järgmiselt. Taotluse menetlemisel on oluliselt rikutud haldusmenetluse reegleid. Vastustaja on kinnitanud ekspertide poolt projektile antud hinded taotlust sisuliselt hindamata. Vastustaja ei ole motiveerinud oma otsust, samuti on motiveerimata konkreetsed hinded konkreetsete hindamiskriteeriumite lõikes. Vaidlustatava haldusakti motiveerivas osas on esitatud väiteid, mille tõesust või tõenäosust ei ole analüüsitud. EAS-i
  31. juuni
  32. a otsusega ei ole kõrvaldatud
  33. märtsi
  34. a otsuses nr 1-19.7/3926 esinenud menetluslikke puudujääke. OÜ Pidula Mõis poolt esitatud taotluses toodud fakte on eksperdid hinnanud valesti või jätnud üldse hindamata. Ekspertide poolt antud hinnangud on ebaloogilised ja väärad ning jätavad arvestamata OÜ Pidula Mõis taotluste tegeliku sisu, mis näitab kas hindajate ebapädevust ja/või hindamisprotsessi tendentslikkust ning võib ka viidata soovile moonutada hindamistulemust.
  35. aastal läbi viidud taotlusvoorus on OÜ Pidula Mõis uues taotluses võetud arvesse kõik EAS-i poolt
  36. aasta voorus esitatud märkused ja soovitused ning projekti kvaliteeti on oluliselt tõstetud. Hoolimata sellest on taotluse hindamisel erinevate kriteeriumite täitmise eest antud punktide arv langenud. Hinded on langenud just nende kriteeriumite osas, millel on suur osakaal, hoolimata sellest, et just mainitud kriteeriumite osas on OÜ Pidula Mõis projekti arendatud oluliselt, samuti oli äri- ja konkurentsikeskkond muutunud selgelt paremaks. Selline tulemus võib viidata hindamisprotsessi teadlikule ja tahtlikule moonutamisele.
  37. EAS palus jätta kaebuse rahuldamata. Halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kaebuse põhisisu moodustab kaebaja ulatuslik sisuline kriitika kaevatava otsuse üksikute põhjenduste ja kaebaja poolt oodatud koondhindest madalama tulemuse saamise osas. Kohus ei saa hinnata vastustaja põhjenduste otstarbekust. Otsuse tegemisel on järgitud kaalutlusreegleid ning haldusaktis ei esine diskretsioonivigu. Otsuses on arvestatud ratsionaalselt kõiki taotluse projekti poolt- ja vastuargumente. Otsuse tegemisel ei ole tuginetud asjassepuutumatutele kaalutlustele ega meelevaldsetele asjaoludele ning järgitud on õiguse üldpõhimõtteid. 2

(6)3-07-2155 Otsus on ka formaalselt õiguspärane: see on antud pädeva organi poolt (Määruse nr 126 § 1 lg 5), järgitud on menetlusnõudeid (järgitud on taotluste lahendamiseks kehtestatud menetlusreeglistikku, mh on taotlejal võimaldatud anda selgitusi projekti kohta) ning vorminõudeid. Kaebaja nõue kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja taotlust tootearenduse toetuse saamiseks on alusetu, kuna käesolevaks hetkeks on turismi tootearenduse toetuse saamiseks esitatud taotluste läbivaatamise ja hindamise tähtaeg ammu möödunud ning tootearendustoetuse rahastamise eelarvelised vahendid parimatele taotlejatele tervikuna välja jagatud. 8. Tallinna Halduskohtu 31.12.2008 otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohus tühistas EAS-i juhatuse 01.06.2006 otsuse nr 1-19.7/8193 punkti 2, kuid jättis rahuldamata nõude EAS-i juhatuse kohustamiseks taotluse nr EU23015 uueks lahendamiseks. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Vaidlustatud otsuses põhjendatakse OÜ Pidula Mõis taotluse rahuldamata jätmist niiviisi: „EASi juhatus nõustub ekspordi, ettevõtluse ja turismi valdkonna hindamiskomisjoni II ettepanekuga hinnata taotlust skaalal 0-4 punkti alljärgnevalt: /järgneb ekspertide antud hinnangute refereering/. Eeltoodu tulemusena leiab EAS juhatus, et OÜ Pidula Mõis saavutas hindamisel koondhindeksi 2,34.“ Otsuse sõnastusest nähtub, et EAS-i juhatus sisuliselt kinnitas hindamiskomisjoni koostatud hindamisaruande täies ulatuses. Selline otsus ei vasta haldusakti kaalutlemise ja põhjendamise nõuetele. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on oluline kaalutlusviga, mis toob kaasa haldusakti tühistamise. Määruse nr 126 § 11 lg 1 sätestab: „Vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata.” Eksperdi arvamus on HMS § 38 järgi üks tõend teiste seas, mida EAS-i juhatus peab taotluse hindamisel ning oma sisulise otsuse motiveerimisel arvestama kogumis ja vastastikuses seoses teiste tõenditega, kusjuures eksperdi hinnangul ei tohi olla haldusorgani jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. OÜ Pidula Mõis oli vaidemenetluse käigus esitanud ekspertide hinnangutele põhjalikud vastuväited, kuid EAS-i juhatus jättis vastuväited oma otsuses analüüsimata. See võis kaasa tuua kaalutlusvea ja lõppkokkuvõttes sisuliselt õigusvastase haldusakti andmise. Seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada hilisemas vaide- või kohtumenetluses – Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud haldusakti tagantjärgi motiveerimise keeldu (nt 3-3-1-25-08). Eriti oluline on põhjenduste sisaldumine haldusaktis endas, mitte vaidele või kaebusele esitatud vastuväidetes, juhul, kui tegemist on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga. Praegusel juhul on põhjust eeldada, et vastustaja kinnitas mehaaniliselt hindamiskomisjoni ettepanekud, asja ise sisuliselt ja pikemalt kaalutlemata ning taotleja vastuargumente arvesse võtmata. On ebatõenäoline, et OÜ Pidula Mõis poolt esitatud vastuväited on nii põhjendamatud ja ekspertide hinneteettepanekud nii muutumatult õiged, et EAS-i poolt uue kaalutlusotsuse tegemisel ei muutunud koondhinne isegi sajandiku võrra. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2006 otsuses nr 3-3-1-80-06 rõhutati, et ärakuulamisõigusega arvestamata jätmine on kaalutlusotsuste puhul oluliseks menetlusveaks. Samas lahendis märgiti, et struktuuritoetusi käsitlevate EL-i õigusaktide kohaselt tuleb toetuste jagamisel liikmesriigis arvestada EL-i õiguse üldpõhimõtetega ja sellega, et EL-i õiguse tõhus mõju jääks püsima ka siseriiklikku 3
(6)3-07-2155 menetlusõigust kasutades ning Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab ärakuulamisõigus haldusmenetluses seda, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes (vt Euroopa Kohtu
  1. novembri
  2. a otsus kohtuasjas C-269/90: Technische Universität München vs. Hauptzollamt München-Mitte, EKL 1991, lk I-05469). Kuna kohus ei saa haldusorgani asemel asuda läbi viima taotluse hindamist, ei anna kohus hinnangut kaebaja väidetele, mis puudutavad ekspertide hinnangute sisulist ebaõigsust. EAS-i juhatusel ei ole muutunud asjaolude tõttu käesoleval ajal enam võimalik OÜ Pidula Mõis taotlust sisuliselt hinnata ja rahuldada.
  3. detsembril 2005 esitatud taotluse ja selle menetlemiseks ettenähtud ajaga võrreldes on nii taotlejast sõltuvad kui temast sõltumatud asjaolud ilmselgelt oluliselt muutunud. Projekt pidi taotluse kohaselt algama
  4. aprillil
  5. a ja tegevuste elluviimise lõppkuupäevaks oli ette nähtud
  6. aprill
  7. a. Projekti tingimusi ja sisu ei ole võimalik tagantjärgi muuta, kuna see viiks ebavõrdsele kohtlemisele. Kujunenud olukorras tuleb OÜ Pidula Mõis taotlus jätta sisuliselt läbi vaatamata EAS-i õigusvastase tegevuse tõttu, mis ei võimalda potentsiaalselt rahuldamisele kuulunud taotluse alusel projekti enam teostada. Kaebuse esitajal säilib võimalus taotleda EAS-ilt võimaliku kahju hüvitamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES
  8. EAS taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osas, millega kaebus rahuldati ja kaebuse täies ulatuses rahuldamata jätmist, esitades järgmise põhjenduse. EAS juhatusel on tulenevalt määruse nr 126 §-st 11 õigus kaasata taotluse hindamisele komisjone ja eksperte ning samuti õigus otsustada, kas vastavaid nõuandeid kasutada või mitte. Juhatus on hinnanud taotlust sisuliselt, selline detailne analüüs on toodud kohtule 07.04.2008 esitatud kirjalikes vastuväidetes. Vastupidist ei saa järeldada asjaolust, et nii vaidlusaluse otsuse puhul kui ka 13.03.2006 otsuse puhul saadi taotlusele samasugune koondhinne. Otsuste vaheline ajaperiood ei olnud sedavõrd pikk, et oleks pidanud tingima erisused taotluse suhtes tehtud kahe otsuse lõppjäreldustes. Faktiline olustik ei olnud muutunud. Õige ei ole kohtu seisukoht, et juhatus on jätnud otsuses täiesti analüüsimata kaebaja vastuväited ja kriitika. EAS juhatus on oma otsuses jäänud küll samade numbriliste näitajate juurde, mis varasemaski otsuses, kuid on otsuse motiveeringut oluliselt muutnud. Kõigi hindamiskriteeriumite põhjendamisel on arvesse võetud ka kaebaja asjakohaseid vastuväiteid. Kaebaja poolt vaidlustatud otsuse analüüs ja kriitika tugineb eelkõige kaebaja 2004 esitatud taotluse kohta tehtud otsuse ja 2006 esitatud taotluse kohta tehtud otsuse võrdlusel. Selline võrdlus ei ole asjakohane, sest muutused ja arengud Eesti majanduselus on sedavõrd kiired, et teevad võimatuks erinevatel aegadel erinevates taotlusvoorudes esitatud taotluste ja neile antud hinnangute võrdlemise.
  9. OÜ Pidula Mõis palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused: Halduskohus on õigesti leidnud, et taotluse tegelikku hindamist pole toimunud. Apellatsioonkaebus on vastuoluline – ühelt poolt märgib apellant, et EAS-i juhatuse 01.06.2006 otsuse näol on tegemist EAS-i kui haldusorgani uue sisulise ja kõikide hindamiskriteeriumite lõikes põhjalikult motiveeritud otsusega ja teiselt poolt märgib apellant, et OÜ Pidula Mõis kriitika 13.03.2006 otsuse suhtes ei tinginud kokkuvõttes OÜ Pidula Mõis taotlusele antud numbrilise hinnangu muutmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
(6)3-07-2155
  1. Halduskohus leidis kohtuotsuses, et EAS otsus tuleb tühistada seetõttu, et otsuses ei sisaldu EAS juhatuse kaalutlusi, on üksnes nõustutud ekspertide kaalutlustega ja jäetud hindepunktid erinevatele projektiosadele samaks vaatamata kaebaja vastuväidetele, lisaks on rikutud menetlusreegleid seeläbi, et kaebajale pole tagatud ärakuulamisõigust. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et eeltoodud põhjused tingivad otsuse õigusvastsuse.
  2. Käesoleval juhul on kohus järeldanud kaalutlusvea olemasolu asjaolust, et otsus kajastab ekspertide seisukoha refereeringut ja hindeid, kuigi vaidemenetluses oli kaebaja esitanud ekspertide seisukoha osas vastuväiteid. Kaalumisveana on kohus kirjeldanud kaalutlusõiguse kasutamata jätmist. Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine on tõsine kaalutlusviga, mis reeglina toob kaasa otsuse tühistamise. Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine tähendab muu hulgas olukorda, kus haldusorgan peab end alusetult seotuks teise organi juhisega või avaldatud seisukohaga ega ole endale teadvustanud kaalutlusõiguse kasutamise võimalust ega kohustust võtta vastu kaalutusotsus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis annaksid alust kahtluseks, et EAS juhatus ei teadvustanud endale kaalutlusotsuse tegemise kohustust.
  3. Pelgalt asjaolust, et juhatus on oma otsuse formuleerinud nõustumisena ekspertide hinnanguga, ei saa teha järeldust, et tegemist ei ole EAS juhatuse läbikaalutud otsusega. Kui eeldada, et esimeseks kaalumisele pandud küsimuseks oli otsustada, kas nõustuda ekspertkomisjoni poolt taotluse hindamiseks pakutud hinnetega või mitte, siis on otsuse selline sõnastus loogiline vastus püstitatud küsimusele. Asjatundjate (ekspertide) arvamusega nõustumine ei pruugi tähendada oma seisukoha puudumist või selle väljaselgitamata jätmist. Kui ekspertide seisukoht igas punktis oli juhatuse arvates põhjendatud ja loogiline, ei saa otsust pidada õigusvastaseks üksnes seetõttu, et juhatus ei pidanud vajalikuks otsustusi teiste sõnadega formuleerida. Samuti ei saa hindepunktide muutmata jätmise ainukeseks põhjuseks pidada asjaolu, et kaalumist ei toimunud ja kaebaja vastuväidetega ei tutvutud. Vastustaja põhjendus, et ajavahe kahe otsuse vahel oli lühike – paar kuud – ning faktiline olustik ei olnud muutunud, on veenev.
  4. Mis puudutab kaebaja vaidemenetluses esitatud vastuväiteid EAS 13.03.2006 otsusele, mis vaidemenetluse tulemusena kehtetuks tunnistati, siis puudus EAS-l kohustus neile vastuväidetele oma uues otsuses vastata. Sellist kohustust ei tulene HMS § 56 lg-st 3, mille kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel antavas haldusaktis näitama kaalutlused, millest haldusorgan on akti andmisel lähtunud ega vaideotsusest. Vaideotsuses (I kd, lk 182) kohustati EAS juhatust asi uuesti läbi vaatama ning kõrvaldama põhjendustest ebatäpsused ning vajakajäämised ekspertide hinnangute esitamisel, samuti selgitama määratlemata õigusmõisteid „keskmine“, „oluline“ jne. Need puudused on vaidlusaluses otsuses kõrvaldatud. Otsuses on kirjeldatud iga hinde kujunemisel aluseks võetud põhjendusi ning selgitatud täpsemalt, millised on projekti puudused. Seega ei ole alust asuda seisukohale, et EAS on kaalutlusõiguse teostamata jätnud.
  5. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2006 otsuse nr 3-3-1-80-06 seisukohad ei ole käesoleval juhul asjakohased. Viidatud lahend puudutas küll põllumajandustoetuse andmist, seega sama valdkonda, milles on tekkinud ka käesolev vaidlus, kuid ärakuulamisõiguse rikkumine omas Riigikohtu poolt lahendatud vaidluses olulist tähendust – haldusorganil oleks olnud taotleja küsitlemisel võimalik selgitada välja asjaolud, mis omasid asja otsustamisel tähtsust. Käesoleval juhul ei ole selgunud ühtegi asjaolu, mis kaebaja küsitlemise korral enne asja lõplikku otsustamist oleks võinud otsustamist mõjutada. Riigikohus on viidatud otsuse punktis 21 märkinud järgmist: „Kui toetuste eest vastutaval rakendusüksusel tekib kahtlus toetustaotluse vastavuses EL-i õiguse eesmärkidele, on sellel haldusorganil tõendamiskoormis ja tal tuleb 5
(6)3-07-2155 esitada tõendid vastavalt siseriiklikule õigusele, tingimusel, et see ei ohusta EL-i õiguse tõhusat mõju. Taotlejal peab olema võimalus anda probleemsete seisukohtade osas selgitusi, esitada vastuväiteid ja tõendeid.“
  1. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Struktuuritoetuse taotlemise regulatsioon on üldjuhul üles ehitatud selliselt, et taotlejad esitavad kõik taotluse lahendamiseks vajalikud andmed etteantud dokumendivormil, mis omakorda annab haldusorganile kindluse, et kõik vähegi tähtsust omavad andmed on isik juba esitanud. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks EAS juhatusele mingi oluline asjaolu olnud veel teatavaks teha. Lisaks nähtub kaebusest, et taotluse hindaja on enne hinnangu andmist kaebaja esindajatega kohtunud ja tutvunud olukorraga kohapeal (I kd, lk 58). Seepärast ei ole ärakuulamisõigust käesoleval juhul rikutud ning EAS otsuse tühistamine ka sellel ettekäändel pole põhjendatud.
  2. Kaebaja on leidnud, et otsus on motiveerimata – kaebaja taotluses toodud fakte on hinnatud valesti või on jäetud need hindamata. Kaebaja arvates viitab motiveerimatusele asjaolu, et 2004 esitatud samasuguse taotluse samasugustel alustel hindamise tulemused olid põhilistes punktides kõrgemad kui käesoleval juhul, kuigi kaebaja oli projekti vastavalt eelmisel korral tehtud kriitikale tõsiselt parandanud.
  3. Motiveerimine tähendab seda, et taotluse esitajale antakse hindamistulemuse kujunemise põhjendused. Kui põhjendused on piisavad, saab taotleja hinnata, kas tema subjektiivseid õigusi on rikutud või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud otsus motiveeritud ning diskretsioonivigadeta. Asjaolu, et kahel järjestikusel aastal hinnatud taotlused said erinevad hindepunktid, ei viita hindamisprotsessi teadlikule ja tahtlikule moonutamisele. Pigem on küsimus selles, et projekti hindamine on vaatamata etteantud kriteeriumitele teatud määral subjektiivne protsess, sest hindajateks on inimesed. Samal ajal mõjutab erineval ajahetkel samade asjaolude hindamist ka antud ajahetke ümbritsev olustik – olukord konkurentsikeskkonnas, äritegevuses valitsevad suunad jms. Käesoleval juhul hinnati iga hindamisele kuuluvat kriteeriumi kolme eksperdi poolt ning igale kriteeriumile antud hinne kujunes kolme hinde keskmisest. Ringkonnakohtu arvates vähendab hindamisel mitme eksperdi kasutamine võimalust, et hindamisprotsessi saaks teadlikult moonutada. Hindamisprotsessi moonutamist ei nähtu ka otsuse põhjendustest.
  4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud ning kaebaja väited ebaõige hindamise kohta ei ole tõendatud. Kaebaja kahtlus, et mingid osad projektitaotlusest on hindajatel tähelepanuta jäänud, ei ole kinnitust leidnud. Kuigi kaebaja poolt esile toodud asjaolusid (Muinsuskaitseameti toetuskiri, heitvee biopuhasti, kaasatud koostööpartnerid ja spetsialistid) iga hinnatava kriteeriumi juures eraldi pole mainitud, ei tähenda see, et seda asjaolu hindamisel pole tähele pandud või arvestatud, sest kogu dokumentatsioon oli hindajate käsutuses. Kaebaja lihtsalt annab projektitaotluses esitatud asjaoludele teistsuguse kaalu kui eksperdid ja ekspertide arvamusele tuginenud EAS juhatus. See aga ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele.
  5. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse osas, millega halduskohus vaidlusaluse EAS juhatuse otsuse tühistas ning jätab kaebuse ka selles osas rahuldamata. Menetluskulude hüvitamist ei ole pooled taotlenud. Kohtunikud Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.