← Eesti

3-07-441/88

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2009 Tallinn Haldusasja number 3-07-4

§ 12

lg 8 järgi säilinud endisel individualiseeritaval kujul, elamu kõrvalhoone ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud. Tallinna Linnavalitsuse 20.12.2006 korralduse nr 2555-k p-ga 1 kinnitati Finantsplaneerimise OÜ 25.04.2005 ekspertarvamus nr TR 860/2005; p-ga 2 tagastati L. White’ile Xxxxxx xx xxx, endisel kinnistul nr XXXXX asuv elamu; p-ga 5 jäeti L. White’i taotlus Xxxxxx xx xxx asuva kõrvalhoone tagastamiseks rahuldamata. Kuni 02.03.

§ 12

lg 8 p 2 alusel ei loeta ehitist endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui selle põhikonstruktsioonid on asendatud rohkem kui pooles ulatuses. Finantsplaneerimise OÜ ekspertarvamuse järgi on õigusvastasele võõrandamisele järgnenud perioodil kõrvalhoone põhikonstruktsioonid asenda- tud 185 % ulatuses ja hoone põhiotstarbel kasutatav kubatuur suurenenud 88 %. Punktiga 6 otsustati alustada Xxxxxx xx xxx asuva kõrvalhoone kompenseerimise menetlust. 28.02.2007 vaidlustas L. White Tallinna Linnavalitsuse 20.12.2006 korralduse halduskohtus. 27.06.2008 määras halduskohus ekspertiisi Xxxxxx xx xxx kõrvalhoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määramiseks. Riiklikult tunnustatud ekspert Leo Rahumägi Ristart Kinnisvarabüroost 15.09.2008 koostatud eksperthinnangu (töö nr E-723/08) kohaselt on Xxxxxx xx xxx kõrvalhoone kuni 02.03.

§ 12

lg 8 redaktsiooni kohaselt säilinud endisel individualiseeritaval kujul, kuna hoone kubatuur on suurenenud 27 % (vähem kui 50 %) ja hoone põhikonstruktsioone on asendatud 37 % ulatuses (ka vähem kui 50 %). Lähtudes alates 02.03.1997 kehtivast ORAS § 12 lg 8 redaktsioonist leiti eksperthinnangus, et uuendatud/asendatud konstruktsioonide osatähtsus on 15 % (so vähem kui 25 %). 2. Linda White’i kaebuses ja kaebuse täpsustuses paluti tühistada Tallinna Linnavalitsuse 20.12.2006 korralduse nr 2555-k p-d 5 ja 6 ja p 1 Finantsplaneerimise OÜ 25.04.2005 ekspertarvamuse Xxxxxx xx xxx kõrvalhoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kinnitamise osas ja teha vastustajale ettekirjutus Xxxxxx xx xxx kõrvalhoone (hoone nr 2) tagastamiseks kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest või teha vastustajale ettekirjutus vara tagas- 2

(12)3-07-441 tamise otsustamiseks kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, lähtudes kohtu tuvastatud asjaolust, et Xxxxxx xx xxx kõrvalhoone on endisel individualiseeritaval kujul säilinud. 1) Finantsplaneerimise OÜ 25.04.2005 ekspertarvamus nr TR 860/2005 hoone nr 2 endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta ei ole õige. Vastustaja ei andnud eksperdi käsutusse dokumente oluliste andmetega hoone seisukorra ja selles pärast ORAS-e kehtestamist tehtud ümberehituste kohta. Ekspert ei võtnud nimetatud tõendeid arvesse ka kaebajalt saamisel ning jättis tähelepanuta kohapealse ülevaatuse käigus nähtu ja üürnik Kalle Mälbergi selgitused; 2) Kaebaja edastas ekspert T. Rattasepale ja vastustajale Riigikohtu otsuse K. Mälbergi kriminaalasjas. Kohtutoimiku materjalidest selgub, et K. Mälberg teostas Xxxxxx xx xxx hoones nr 2 perioodil 1994-1996 ulatuslikke ümberehitustöid. Kui AS Alas sai XXXXXX XX XX kõrvalhoone
  1. a rendile, oli see seest põlenud. AS Alas ehitas teise korruse ruumid sisuliselt uuesti ja tegi sinna töötajate puhkeruumi. Ruumides (kivihoones) asus sepikoda, töökoja kontor asus puust kõrvalhoones. Teise korruse ümberehituse käigus alates sügisest 1994 ehitati teisele korrusele eraldi sissepääsutrepp, muudeti tubade paigutust (ehitati uued vaheseinad), vahetati põrand, aknad, välisuks jne.
  2. a taotles K. Mälberg Tallinna Kesklinna Valitsuselt nõusolekut ehitada Xxxxxx xx xxx hoone nr X tulekahjust kahjustatud katusealune pind välja tööandja eluruumiks. Katusekorrusel oli endine Harju TTV punanurk, mis oli korduvalt põlenud; 3) kohapealse ülevaatuse käigus selgus, et kogu hoone on K. Mälbergi kasutuses. Esimesel korrusel on kaasaegselt remonditud avatud planeeringuga ruum (elu- või bürooruum) ja teisel korrusel eraldi korter, kus elab K. Mälberg. Algset paekivist hoonet ümbritsevad puidust kuurid ja muud ebaseaduslikud juurdeehitused on lammutatud. K. Mälberg kinnitas, et teostas ise kõik ümberehitused ca 10 aastat tagasi (pärast
  3. a); 4) ekspert lähtus arvutustes oletusest, et hoone aknad, välisuksed, mittekandvad vaheseinad, põrandad ja katted, vahelagede katted, trepitarindid jne olid
  4. a seisuga asendatud/ remonditud, ehkki oli teadlik, et tegelikult ehitas või remontis need pärast
  5. a K. Mälberg. Dokumentatsioon K. Mälbergi teostatud ümberehitustööde kohta asub Kesklinna Valitsuses; 5) ekspert võttis kõrvalhoone põhikonstruktsioonide osas arvutuste aluseks ilmselt ebatõesed ja kontrollimatud oletused, et enne
  6. a on asendatud/remonditud hoone vundament 59 % ulatuses, kandvad välisseinad 55 % ulatuses, kandvad siseseinad 31 % ulatuses, vahelae- ja katusetarindid 100 % ulatuses ja hoone välisseinte välisviimistlus 100 % ulatuses (väide on kurioosne, kuna hoone on laotud looduslikust paekivist ja on väljast viimistlemata). 6) hoone kubatuuri arvestusest selgub, et eksperdi arvestuse tõeseks lugemisel pidi
  7. a seisuga kõigi hoone ruumide keskmine kõrgus olema vähemalt 3,65 m (suletud brutopind 217,8 m2 , kubatuur 793 m3). Inventariseerimisplaanide järgi oli ruumide kõrgus 2,70 - 2,94 m. Seega ei saanud kubatuur
  8. a seisuga olla üle 600 m
  9. Ekspertiisi tegemise ajaks olid valdavalt kõik inventariseerimisplaanidel kajastatud juurdeehitised lammutatud, säilinud oli vaid esialgne paekivist hoone, mille kubatuur ei erine oluliselt võõrandamisaegsest kubatuurist; 7) nii enne kui pärast 02.03.

-e järgi ei arvestata hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemisel pärast ORAS-e jõustumist tehtud töid. Samas hinnatakse hooneid, sh parenduste kulumit hindamise aja, mitte

  1. a seisuga. Seega tuleb hoone hindamisel kõrvale jätta kõik pärast 20.06.1991 tehtud parendused ja uuendused, mida aga ekspert T. Rattasepp ei teinud. Pärast K. Mälbergi tehtud tööde hindamisobjektist välistamist jäävad alles vaid hoone võõrandamisaegsed põhikonstruktsioonid; 8) hoone nr 2 endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamisel tuleb aluseks võtta kohtu poolt määratud eksperdi antud eksperthinnang ja hoone tuleb õigustatud subjektile tagastada.
  2. Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt välja menetluskulud 20 478,90 krooni (ekspertiisitasud vastavalt 04.04.2008 ja 25.06.2008 määrustele). 1) linnavalitsus edastas kaebaja 23.05.2005 ja 13.06.2005 kirjalikud seisukohad Xxxxxx xx xxx hoonete suhtes teostatud ekspertiisi kohta 07.07.2005 ekspert T. Rattaseppale, kes vastas nendele 31.08.
  3. Vastus ei andnud alust jätta 25.04.2005 ekspertarvamust kinnitamata; 3

(12)3-07-441 2) AS Ristart Kinnisvarabüroo koostatud eksperthinnang (töö nr E-723/08) on ebaõige. Ehitise 1996-2000 rekonstrueerimise eemärk oli tööstushoone rekonstrueerimine eluruumiks, tegemist oli kasulike ja toreduslike kulutustega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 mõistes. Kui ekspert L. Rahumägi pidas vajalikuks analüüsida 21.08.2000 akti, pidanuks ta välja tooma ehitustööd, mis olid vajalikud ehitise säilimiseks (vajalikud kulutused) ja tööd, millega ehitist oluliselt parendati. Akti koostamise eesmärgiks oli Tallinna linnale makstava üüri tasaarveldamine, tegemist ei olnud ehitus-tehnilise seisundi uuringuga. Eksperthinnangu vastuolu ORAS § 12 lg-ga 10 välistab selle õiguspärasuse, kuna ekspert arvestas kulumi mahaarvutamisel 100 % ulatuses parendustega, mis tehti pärast 20.06.1991 tööstushoone ümberkujundamisel elamuks; 3) eksperthinnangu p-s 2.6 viidati PI Kommunaalprojekt
  1. a koostatud uurimistööde aruandele Tatari 21b majavalduse tehnilise seisukorra kohta (töö nr T-525-78), kuid käsitlemata jäeti uurimistöö aruanne ja lähteandmed XXXXXX XX -X asuva majavalduse kapitaalremondi tööprojekti koostamiseks (töö nr T-1537-86, A-934/69, inv nr 178317 Tallinn, 03.12.1986), mis annab püsivas kasutuses olnud ehitise ehitustehnilisest seisukorrast piisavalt täpse ülevaate; XXXXXX XXX asuva Harju Teenindustootmisvalitsuse töökoja gasifitseerimise tööprojekt (töö nr T-1537-86, A-934/68, inv nr 178313 Tallinn, 20.11.1986) ja inventariseerimise joonised 1986; 4) eksperthinnangus jäeti ilma põhjendusteta arvestamata ehitise osad, mis olid olemas
  2. a seisuga (
  3. a inventariseerimise joonised), kuid mille seisukorra kohta
  4. a ehitustehnilises uuringus puuduvad viited. Hinnatud ei ole ehitise füüsilist kulumit, vaid ehitise kogukulumit, mis koosneb füüsilisest, funktsionaalsest ja keskkonna kulumist; 5) ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika (kord) p 3 kohaselt võrreldakse ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamiseks parenduste/uuenduste tõttu lisandunud väärtust ehitise koguväärtusega hindamise ajal ning p 22 järgi hinnatakse ehitist korra p-s 3 nimetatud alustel hindamise aja hindades. Eksperthinnangus ei ole välja toodud, kui suure osa moodustab kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu lisandunud väärtus ehitise koguväärtusest. Võrreldud on üksnes (tabel nr 2 lk 2526) protsente (veerg 6) kroonidega (veerg 9) ning tulemuseks on jääkväärtus protsentides. Jääkväärtust kui väärtuskategooriat tuleb väljendada rahalises vääringus. Käesoleval juhul ei ole seda tehtud, mistõttu ei vasta eksperthinnang ORAS-e ega korra nõuetele; 6) eksperthinnangu oletused korduva põlengu kohta ei ole dokumentaalselt tõendatud; 7) vahepealsete ümberehituste arvestamise korral suureneb asendatud põhitarindite jääkväärtus ja ehitise kubatuur
  5. a seisuga määral, mis välistab ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kuni 02.03.

§ 12lg 8 redaktsiooni järgi.

Samuti suureneb uuenduste ja parenduste ning kogu ehitise jääkväärtus

  1. a sedavõrd, et see ei ole säilinud ka alates 02.03.1997 kehtiva ORAS § 12 lg 8 alusel; 8) vastustaja lähtus kõrvalhoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamisel põhjendatult Finantsplaneerimise OÜ 25.04.2005 ekspertarvamusest nr TR 860/2005, mille kohaselt hoone ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud ja ei kuulu tagastamisele.
  2. Tallinna Halduskohtu 26.11.2008 otsusega tühistati Tallinna Linnavalitsuse 20.12.2006 korralduse nr 2555-k p 1 Finantsplaneerimise OÜ 25.04.2005 ekspertarvamuse Xxxxxx xx xxx kõrvalhoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kinnitamise osas ning p-d 5 ja 6, vastustajale tehti ettekirjutus vaadata Xxxxxx xx xxx kõrvalhoone tagastamise küsimus uuesti läbi. 1) kuna vastustaja lahendas subjekti avaldust Xxxxxx xx xxx asuva vara suhtes esmakordselt 16.10.1995 korraldusega nr 2936-k, kuuluvad Vabariigi Valitsuse 25.11.1997 määrusega nr 220 kinnitatud „Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika“ p 4 kohaselt asjas kohaldamisele enne 02.03.

§ 12lg 8 p-d 1 ja 2.

ORAS § 12 lg 8 p 1 järgi loetakse ehitised endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui nende põhiotstarbel kasutatav kubatuur pole ümberehituste tõttu suurenenud või vähenenud mitte rohkem kui poole ulatuses võõrandamisaegse kubatuuriga võrreldes. Riigikohtu määruses 4

(12)3-07-441 nr 3-3-1-3-97 leiti, et sellest sättest lähtuvalt tuleb ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise tuvastamiseks võrrelda ehitise võõrandamise aegset põhiotstarbel kasutatavat kubatuuri praeguse kubatuuriga. ORAS § 12 lg 10 kohaselt ei arvestata sama paragrahvi 8. lõikes nimetatud objektide hindamisel pärast ORAS jõustumist tehtud parandusi ja uuendusi; 2) 25.04.2005 ekspertarvamuses hinnati Xxxxxx xx xxx asuvat paekivist kandeseintega ehitist (hoone nr 2) ja kuni 01.03.

§ 12

lg 8 p-st 1 lähtudes leiti, et hoone ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud (esialgne kubatuur 422 m3, ehitise kubatuur

  1. a seisuga 793 m3, kubatuuri muutus 371 m2, suurenemine 88 % ehk rohkem kui 50 %); 3) ekspert T. Rattasepp tegi täiendava uuringu ja vormistas vastused kaebaja küsimustele eraldi ekspertarvamusena nr TR860-1/2005, milles jõudis hoone nr 2 suhtes samale järeldusele, kuid oluliselt muutus hoone kubatuur (võõrandamisaegne kubatuur 575 m3, kubatuur
  2. a seisuga 1056 m3, kubatuuri muutus 481 m3, suurenemine 84 % ehk rohkem kui 50%). Ekspert märkis, et põhiotstarbel kasutatav kubatuur on suurenenud seoses hoone juurdeehitustega; 4) ekspert L. Rahumägi 15.09.2008 eksperthinnangu kohaselt on Xxxxxx xx xxx hoone nr X kuni 01.03.

§ 12

lg 8 p-st 1 lähtudes säilinud endisel individualiseeritaval kujul (esialgne kubatuur 575 m3, millest on säilinud paekivist hoone põhikorruse kubatuuriga 420 m3 ja kubatuur suurenes 310 m3 võrra hoone mansardkorruse väljaehitamise tõttu 19401991). Arvutuslik kubatuur 1991. a seisuga on 575 - (575 - 420) + 310 = 730 m3, millest kubatuuri muutus on 27 % ehk vähem kui 50 %; 5) ekspertide seisukohad on erinevad ka kuni 01.03.

§ 12lg 8 p-s 2 toodud ehitise põhikonstruktsioonide asendamise kriteeriumi kohaselt.

T. Rattasepp leidis 25.04.2005 ekspertarvamuses, et hoone nr 2 põhikonstruktsioonid on asendatud rohkem kui poole ulatuses (185 %), algvara põhitarindite jääkväärtus

  1. a seisuga oli 161,1 tuhat krooni, uute ja asendatud põhitarindite jääkväärtus
  2. a seisuga 297,6 tuhat krooni. Sama ekspert leidis 30.04.2008 arvamuses, et hoone nr 2 algvara põhitarindite jääkväärtus
  3. a seisuga oli 341 tuhat krooni, uute ja asendatud põhitarindite jääkväärtus
  4. a seisuga oli 559 tuhat krooni ning et hoone põhikonstruktsioonid on asendatud 164 % ulatuses. L. Rahumägi hinnangul on hoone nr x põhikonstruktsioone asendatud 37 % ehk vähem kui poole ulatuses; 6) kuna ekspertide hinnangud ORAS § 12 lg 8 p-des 1 ja 2 sätestatud kubatuuri ja põhikonstruktsioonide kriteeriumi järgi on hoone nr x osas erinevad ja ka ekspert T. Rattaseppa hinnangud sisaldavad vastuolusid, tuleb korraldus Xxxxxx xx xxx hoone nr x tagastamata jätmise osas tühistada ja saata asi vastustajale tagasi uueks läbivaatamiseks. Kuna kohtul puudub õigus kohustada vastustajat võtma asja uuel läbivaatamisel aluseks ekspert L. Rahumägi koostatud eksperthinnangut, tuleb kaebaja sellekohane taotlus jätta rahuldamata. Kuna asja uus läbivaatamine võib olla seotud uue, mitme eksperdi osavõtul teostatava ekspertiisiga, ei ole kohtul ka mõistlik kohustada vastustajat asi uuesti läbi vaadata mingi konkreetse aja jooksul; 7) kuna kaebaja ei esitanud kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekirja, jääb tema menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  5. L. White’i apellatsioonkaebuses palutakse muuta halduskohtu otsust ja teha asjas osaliselt uus otsus, millega a) teha vastustajale ettekirjutus tagastada XXXXXX XXX kõrvalhoone kahe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest või teha vastustajale ettekirjutus XXXXXX XXX kõrvalhoone tagastamise küsimuse otsustamiseks kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, kohustades vastustajat otsustamisel lähtuma kohtu tuvastatud asjaolust, et XXXXXX XXX kõrvalhoone on endisel individualiseeritaval kujul säilinud; b) mõista vastustajalt välja kaebaja halduskohtus kantud ekspertiisikulud 8 850 krooni. 1) kohus ei lahendanud kaebaja kohustamisnõuet, vaid lahendas nõude, mida kaebaja ei esitanud. Kaebaja taotles, et haldusorganit kohustataks kahe kuu jooksul andma haldusakt 5

(12)3-07-441 XXXXXX XXX kõrvalhoone tagastamiseks. Kuna õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise haldusakti väljaandmisel puudub haldusorganil kaalutlusõigus, saab kohus põhimõtteliselt kohustada haldusorganit sellist haldusakti andma. Antud juhul takistab vara tagastamist see, et haldusorgani hinnangul ei ole vara endisel individualiseeritaval kujul säilinud. Kui kohus tuvastab, et vara on siiski endisel individualiseeritaval kujul säilinud, saab kohus teha haldusorganile ettekirjutuse vara tagastamise haldusakti väljaandmiseks (HKMS § 6 lg 2 p 2). Seega tulnuks kohtul kaebaja nõuete lahendamiseks kõigepealt tuvastada, kas vaidlusalune vara on endisel individualiseeritaval kujul säilinud või mitte, kuid kohus seda ei teinud; 2) kohustades vastustajat asja uuesti läbi vaatama, jättes samas tuvastamata, kas vaidlusalune vara on endisel individualiseeritaval kujul säilinud või mitte, jättis kohus poolte vaidluse sisuliselt lahendamata. Vaidlus poolte vahel XXXXXX XXX õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise üle on kestnud väga pikka aega ja selle saab lõpetada vaid asjas tehtav sisuline kohtulahend. Haldusakti formaalsel tühistamisel ja menetluse jätkamiseks kohustamisel olnuks mõte, kui see toimuks suhteliselt kiiresti. Pärast kaks aastat kestnud kohtumenetlust, mille käigus teostati ka ühemõttelise tulemusega kohtulik ekspertiis, ei ole selline lahend kohane; 3) menetluskulude väljamõistmise taotlus lahendati põhjendavas osas, mitte resolutsiooniga. Kohus tõlgendas meelevaldselt HKMS § 93 lg-t 1 ja otsus ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Kohtu algatusel määratud ekspertiisi kulude katteks tasus kaebaja kohtu 25.06.2008 määruse alusel 8 850 krooni ja esitas maksekorralduse (II kd lk 29). Kohtu 30.09.2008 määrusega otsustati raha välja maksta. Seega on kuludokumendid kohtule esitatud ja kohus raha ekspertiisi teostajale välja maksnud, tegu on tõendatult tegelikult kantud ja põhjendatud menetluskuluga. 11.11.2008 kohtuistungil esitas kaebaja enne kohtuvaidlusi taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, märkides, et menetluskulud koosnevad ekspertiisikuludest (protokoll II kd lk 88). HKMS § 93 lg 1 ei sätesta menetluskulude nimekirjale vormi- ega sisunõudeid. Nimekirja esitamise nõuet tuleb tõlgendada kui protsessiosalise kohustust selgitada, milliste menetluskulude väljamõistmist ta taotleb. Kui protsessiosaline on seda taotluse esitamisel arusaadavalt teinud ja kuludokumendid esitanud, tuleb kulud välja mõista. HKMS ei nõua, et kohtuistungil suuliselt esitatud ja protokollitud taotlused tuleks esitada veel mingis muus vormis.
  1. Vastustaja vastuses palutakse jätta L. White’i apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) tühistamiskaebuse rahuldamise korral on HKMS § 26 lg 1 p-st 1 tulenevalt halduskohtu pädevuses küll ettekirjutuse tegemine haldusorganile tühistatud haldusakti tagasitäitmiseks, kuid kohtul puudub pädevus teha ettekirjutus selle kohta, millise sisuga haldusakt vastu võtta; 2) kaebaja ei taotlenud nõuetekohaselt menetluskulude väljamõistmist (vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-92-04 p 16 ja otsus nr 3-3-1-13-06).
  2. Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 1) kohus jättis 22.05.2007 määrusega ebaõigesti menetlusse kaasamata kolmanda isikuna üürniku Kalle Mälbergi (vt Riigikohtu 04.03.2002 määrus nr 3-3-1-16-02 p 9); 2) tegemaks kindlaks kõnealuse ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivust, tellis linnavalitsus eksperthinnangu, milles leiti, et see ei ole säilinud. T. Rattasepp koostas 25.04.2005 eksperthinnangu täienduse eraldi tööna nr TR 860/2005, koondades XXXXXX XXX kõrvalhoonet puudutavad andmed ühte ja vastates kaebaja küsimustele, kuid leides jätkuvalt, et XXXXXX XXX kõrvalhoone ei ole säilinud kummagi ORAS § 12 lg 8 redaktsiooni järgi. Et ekspertarvamuse täiendamine toimus kohtu initsiatiivil, saab ekspertarvamuse täiendamist ja selgitusi käsitleda kohtu algatusel kogutud tõenditena (3-3-1-49-99), mida tuleb HKMS § 16 lg 3 järgi hinnata koos kõikide tõenditega nende kogumis ja vastastikuses seoses; 3) 27.06.2008 määrusega otsustas kohus teostada ekspertiisi XXXXXX XXX kõrvalhoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemiseks ja tellida ekspertarvamus Ristart OÜ-lt, ekspert Leo Rahumägi. Kohus oleks pidanud motiveerima kohtuliku ekspertiisi 6
(12)3-07-441 määramise vajadust, kuna see tehti kaebaja taotluse alusel, näitamata seejuures, miks ei saa nõustuda senise eksperdi arvamusega. Kuna kohus sellekohast põhjendust ei esitanud, ei ole võimalik kontrollida, kas kohus on esialgset ekspertarvamust kui tõendit nõuetekohaselt uurinud ja hinnanud; 4) otsusest ei selgu, miks kohus tühistas korralduse vaidlustatud osas. Selle aluseks ei saa olla vaid tõdemus, et hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kohta on kaks lahknevate tulemustega ekspertarvamust. Rahuldades kaebuse ja osundades, et T. Rattaseppa hinnangud sisaldavad vastuolusid, võib järeldada, et kohus ei nõustunud ekspertarvamusega, millel põhines vara mittetagastamine, ning täienduse ja selgitustega. Kohus ei põhjendanud, milles väidetavad vastuolud seisnesid ja miks kohus eksperthinnanguga ei nõustu. Kui kohus nõustus kohtuliku ekspertarvamusega, oleks tulnud ka seda otsuses põhjendada. Riigikohtu 06.02.2008 otsuse nr 3-2-1-137-07 p-s 14 märgiti, et asja lahendamisel ei saa juhinduda üksnes TsMS § 293 lg 1 alusel tehtud kohtulikust eksperdiarvamusest, vaid kohtul tuleb arvestada ja analüüsida kõiki poolte esitatud asjakohaseid väiteid, hinnates kõiki asjakohaseid tõendeid; 5) kuna halduskohus ei ole otsuses tõendeid ega poolte väiteid hinnanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik anda hinnangut halduskohtu otsuse põhjendatusele, mistõttu tuleb asi saata HKMS § 46 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks; 6) ORAS § 12 lg 10 järgi ei arvestata ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamisel pärast Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse jõustumist (20.06.1991) tehtud parandusi ja uuendusi. Ehitiste väärtuse hindamisel lähtutakse hindamise aja väärtusest, arvestades kulumit. L. Rahumägi eksperthinnangus (lk 25-26, tabel 2, veerg 7) hinnati pärast
  1. a lammutatud või ümberehitatud ehitise osade kulumit 100 %, millega võeti ehitise säilivuse arvututes arvesse pärast
  2. a teostatud parandusi/uuendusi, sh lammutustööd ja ehitise rekonstrueerimise. Seega on kohtu tellitud eksperthinnang vastuolus ORAS § 12 lg-ga 10; 7) vastustaja kordab halduskohtule esitatud vastuväited ekspert L. Rahumägi ekspertarvamusele ja märgib, et riiklikul hooneregistril puudusid haldusorgani õigused hooneid legaliseerida või ebaseaduslikeks lugeda. Hooneregistri põhiülesandeks oli arvestuse pidamine kasutusele võetud hoonete üle. Hooneregistri teostatud mõõdistamisega fikseeriti üksnes
  3. a lammutatud ehitised ja katusekorrus viidi vastavusse tegeliku ümberehitatud olukorraga.
  4. L. White’i vastuses Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebusele leitakse, et kohtuotsuse tühistamine ja asja saatmine uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse pole põhjendatud. 1) linnavalitsuse viide Riigikohtu lahendile on eksitav, kuna vara mittetagastamise otsus ei saa riivata vara kasutava üürniku õigusi. Samas on K. Mälberg algusest peale olnud teadlik kohtumenetlusest ja eeldatavalt on linnavalitsus teda informeerinud ka asjas tehtud kohtuotsusest; 2) halduskohus oleks pidanud lahendama vaidluse sisuliselt, kuid see menetlusnormide rikkumine on võimalik lahendada apellatsioonimenetluses; 3) kohtu määratud ekspert talitas õieti, hinnates ainult hindamise ajal olemas olnud vara ning mitte hinnates neid võimalikult
  5. a seisuga eksisteerinud parendusi ja uuendusi, mida hindamise ajal olemas ei olnud. Ka talitas ekspert õigesti, hinnates vaid olemasolevat õigusvastaselt võõrandatud hoonet, mitte aga perioodil 1940-1991 selle hoone külge ehitatud teisi hooneid, mis tagastamise küsimuse otsustamise ajaks olid ammu lammutatud.
  6. Ringkonnakohtu istungil muutis Tallinna Linnavalitsuse esindaja apellatsioonkaebuse taotlust ja palus teha ringkonnakohtul asjas sisulise otsuse, mitte saata asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7
(12)3-07-441
  1. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on ebaõigesti tühistanud Tallinna Linnavalitsuse 20.12.2006 korralduse nr x555-k punkti 1 Finantsplaneerimise OÜ 25.04.2005 ekspertarvamuse Xxxxxx xx xxx kõrvalhoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kinnitamise osas. Eksperthinnangu kinnitamine linnavalitsuse poolt kaevatava korraldusega vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p-le 27 ei ole käsitatav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses (ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele), mida halduskohus saaks kaebuse esitaja taotluse alusel tühistada, vaid menetlustoiminguna, mille õigusvastaseks tunnistamiseks peab kaebuse esitajal olema põhjendatud huvi. Ringkonnakohtu hinnangul ei riku ekspertarvamuse kinnitamine kui linnavalitsuse toiming iseseisvalt kaebuse esitaja õigusi ja tal puudub ka põhjendatud huvi selle toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ehk kõnealuse toimingu õigusvastaseks tunnistamine ei anna kaebuse esitajale mingit eelist oma õiguste edasisel kaitsmisel. Kaebuse esitaja saab kaitsta oma õigusi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmise korralduse tühistamist taotledes. Tulenevalt eeltoodust rahuldab ringkonnakohus Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse osas, milles taotleti kohtuotsuse tühistamist kaevatava korralduse punkti 1 tühistamise osas ja jätab L. White’i kaebuse korralduse punkti 1 osalise tühistamise nõudes rahuldamata.
  2. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus Tallinna Linnavalitsuse 20.12.2006 korralduse nr x555-k p-de 5 ja 6 õiguspärasust. Kaebaja märgib õigesti, et vastustajal puudub õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korralduse andmisel kaalutlusõigus. Kui linnavalitsus teeb vara tagastamise otsuse ettevalmistamisel kindlaks, et õigusvastaselt võõrandatud vara, mille tagastamist õigustatud subjekt taotleb, on säilinud endisel individualiseeritud kujul ning ei esine asjaolusid, mis ORAS § 12 lg 3 p-de 3-5 ja 7 ning lg 6 kohaselt välistavad vara tagastamise või nõuavad teatavate lisatingimuste täitmist, tuleb linnavalitsusel anda välja vara tagastamise korraldus. Kaebaja väitel takistab XXXXXX XXX asuva kõrvalhoone tagastamist üksnes see, et vastustaja hinnangul ei ole ehitis säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Vastustaja ei ole toonud kohtumenetluses esile muid ehitise tagastamist takistavaid asjaolusid. Järelikult sõltub Tallinna Linnavalitsuse 20.12.2006 korralduse nr x555-k p-de 5 ja 6 õiguspärasus sellest, kas XXXXXX XXX asuv kõrvalhoone on endisel individualiseeritaval kujul säilinud või mitte. Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ka selles, et kohus oleks saanud kohustada vastustajat andma välja vara tagastamise korraldust, kui kohus oleks asjas kogutud tõendite alusel jõudnud järeldusele, et kõnealune ehitis on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kohtul oli kohustus kontrollida, kas korralduse aluseks olev järeldus, et ehitis ei ole säilinud, on õige, kuid kohus ei teinud seda, jättes vaidluse sisuliselt lahendamata.
  3. Samas märkis halduskohus õigesti, et kuna vastustaja on lahendanud subjekti avaldust Xxxxxx xx xxx asuva vara suhtes esmakordselt 16.10.1995 korraldusega nr 2936-k, kuuluvad Vabariigi Valitsuse 25.11.1997 määrusega nr x20 kinnitatud „Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika“ p 4 kohaselt vara säilivuse hindamisel kohaldamisele enne 02.03.

§ 12

redaktsioon ja keskkonnaministri 13.03.1995 määrusega nr 16 kinnitatud "Metoodilisi soovitusi ekspertidele ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks" (Soovitused). 13. Finantsplaneerimise OÜ (ekspert Toivo Rattasepp) 25.04.2005 ekspertarvamuse nr TR 860/2005 ja 30.04.2008 ekspertarvamuse nr TR 860-1/2005 kohaselt ei ole XXXXXX XXX 8

(12)3-07-441 asuv kõrvalhoone endisel individualiseeritaval kujul säilinud sõltumata sellest, kas ehitise säilivust hinnata ORAS kuni 01.03.1997 kehtinud redaktsiooni või alates 02.03.

redaktsiooni alusel. Ekspertarvamuses nr TR 860/2005 leiti, et kõnealuse hoone põhikonstruktsioonid on 1991. a seisuga asendatud rohkem kui poole ulatuses (185 %) ja ehitise põhiotstarbel kasutatav kubatuur on suurenenud rohkem kui pooles ulatuses (88 %), mistõttu ehitis ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, lähtudes enne 02.03.

§ 12lg-st 8.

Seejuures sätestas ORAS § 12 lg 8 p 1 enne 02.03.1997 kehtinud redaktsioonis, et ehitised loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui nende põhiotstarbel kasutatav kubatuur ei ole ümberehituste tõttu suurenenud või vähenenud rohkem kui poole ulatuses võõrandamisaegse kubatuuriga võrreldes. ORAS § 12 lg 8 p 2 nägi enne 02.03.1997 kehtinud redaktsioonis ette, et ehitist ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kõik põhikonstruktsioonid on asendatud kokku rohkem kui poole ulatuses. Ehitise põhikonstruktsioonideks loeti vundament, välispiirded, kandvad seinad, vahelaed ja katus. Samas ekspertarvamuses leiti, et ehitis ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud ka siis, kui lähtuda ORAS § 12 lg 8 alates 02.03.1997 kehtivast redaktsioonist, sest hoone kapitaalremontide, ümber-, peale-, alla- või juurdeehituste jääkväärtus moodustab 87 % ja õigusvastaselt võõrandatud ehitise säilinud osade väärtus moodustab 13 % ehitise koguväärtusest. Parenduste/uuenduste jääkväärtus otsekuludeks 25.04.2005 seisul on 568 tuhat krooni (87 %) ja õigusvastaselt võõrandatud ehitise säilinud osa jääkväärtus otsekuludes 81 tuhat krooni (13 %) ehitise koguväärtusest 649 tuhat krooni. ORAS § 12 lg 8 p 2 alates 02.03.1997 kehtinud redaktsiooni kohaselt ei loeta ehitist endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud vähemalt ¾ võrra. Ekspertarvamuses nr TR 860-1/2005 leiti, et vaidlusaluse hoone põhikonstruktsioonid on 1991. a seisuga asendatud rohkem kui poole ulatuses (164 %) ja ehitise põhiotstarbel kasutatav kubatuur on suurenenud rohkem kui pooles ulatuses (84 %), mistõttu ehitis ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul lähtudes enne 02.03.

§ 12lg-st 8.

Samas ekspertarvamuses leiti, et ehitis ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud ka siis, kui lähtuda ORAS § 12 lg 8 alates 02.03.1997 kehtivast redaktsioonist, sest hoone kapitaalremontide, ümber-, peale-, alla- või juurdeehituste jääkväärtus 885 tuhat krooni moodustab 78 % ja õigusvastaselt võõrandatud ehitise säilinud osade jääkväärtus 254 tuhat krooni moodustab 22 % ehitise koguväärtusest 1 139 tuhat krooni hindamise aja seisuga 25.04.2005. 14. Ristart Kinnisvarabüroo (ekspert Leo Rahumägi) eksperthinnangus (töö nr E-723/08) leiti, et sama ehitis on endisel individualiseeritaval kujul säilinud sõltumata sellest, kas selle säilivust hinnata ORAS kuni 01.03.1997 kehtinud redaktsiooni või alates 02.03.

redaktsiooni alusel. Eksperthinnangu kohaselt oli hoone kubatuur

  1. a hindamisakti alusel 575 m3, millest on säilinud paekivist hoone põhikorrus kubatuuriga 420 m3 ja kubatuur suurenes 310 m3 võrra hoone mansardkorruse väljaehitamise tõttu 1940-
  2. Arvutuslik kubatuur
  3. a seisuga on 575 - (575 - 420) + 310 = 730 m3, millest kubatuuri muutus on 27 % ehk vähem kui 50 %. Veel märgiti, et
  4. a plaanil näidatud kasutamiskõlbmatu garaaž on lammutatud ning PI Kommunaalprojekt
  5. a uurimistööde aruandes (töö nr T-525-78) antud kubatuur 1282 m3 kuulub lisaks kõnealusele hoonele ka peale
  6. a ilma projektdokumentatsioonita juurde ehitatud ja amortiseerunud hoonetele nr x ja
  7. Hoone põhikonstruktsioonide taastamisväärtus on 339 tuhat krooni ja jääkväärtus 248 tuhat krooni, kusjuures õigusvastaselt võõrandatud põhikonstruktsioonide jääkväärtus on 181 tuhat 9

(12)3-07-441 krooni ning kapitaalremondi ja asendamise käigus lisatud-muudetud põhikonstruktsioonide osatähtsus on 67 tuhat krooni. Seega on põhikonstruktsioonide muutus 37 % ehk alla 50 % ja ehitis on säilinud endisel individualiseeritaval kujul kuni 02.03.

§ 12lg 8 redaktsiooni alusel.

Vabariigi Valitsuse 25.11.1997 määrusega nr x20 kinnitatud „Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika“ p 3 alusel leiti, et hindamise hetkel (suvi 2008) oli tööstushoonest säilinud ainult paekivist seintega hoone põhipinnaga 18,25 x 6,9 m

  1. Perioodil 1940 – 1991 kasutusele võetud hoone on ümberehitatud (põhikorrusel on üüritavad üldkasutatavad ruumid ja mansardkorrusel korter) mansardkorruse elaniku poolt alates
  2. a, mistõttu jäävad need tööd säilivuse hinnangust välja vastavalt sama korra p-le
  3. Natsionaliseerimise ajast säilinud konstruktiivelementide jääkväätuste osatähtsus taastamisväärtusest (339 tuhat krooni) on 26,5 %, perioodil 1940-1991 asendatud-uuendatud osa vaid 4,6 %. Uuendatud-asendatud konstruktsioonide osatähtsus on vaid 15 % ehk alla 25 %.
  4. Poolte esindajad möönsid ringkonnakohtu istungil ja haldusasja materjalid kinnitavad seda, et ekspertide erinevad järeldused nii vara kuju ja suuruse kui ka väärtuse muutumise hindamisel tulenevad eelkõige sellest, kas eksperdid arvestavad ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamisel pärast ehitise õigusvastast võõrandamist ehitise külge (juurde) ilma projektdokumentatsioonita ehitatud ja
  5. aastaks amortiseerunud ning ehitise hindamise ajaks likvideeritud juurdeehitusi või mitte. Tallinna Linnavalitsus toetab selles küsimuses ekspert T. Rattaseppa arvamust ja leiab, et ehitist tuleks hinnata
  6. a seisuga koos pärast ehitise õigusvastast võõrandamist ilma projektdokumentatsioonita ehitatud juurdeehitustega, vaatamata juurdeehituste lammutamisele ehitise säilivuse hindamise ajaks. Kaebuse esitaja peab õigeks ekspert L. Rahumägi arvamust, milles ei arvestatud pärast ehitise õigusvastast võõrandamist ilma projektdokumentatsioonita ehitatud juurdeehitustega, mis olid ehitise säilivuse hindamise ajaks lammutatud. Ringkonnakohus leiab, et ekspert L. Rahumägi eksperthinnangus on eeltoodud küsimus lahendatud kooskõlas nii enne 02.03.1997 kui ka pärast 02.03.1997 kehtinud õigusaktidega. ORAS § 12 lg 3 p 2 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole säilinud sama paragrahvi
  7. lõikes sätestatud endisel individualiseeritaval kujul. ORAS § 12 lg 8 p 1 nägi kuni 01.03.1997 kehtinud redaktsioonis ette, et ehitised loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui nende põhiotstarbel kasutatav kubatuur on ümberehituste tõttu suurenenud või vähenenud mitte rohkem kui poole ulatuses võõrandamisaegse kubatuuriga võrreldes. Sellest sättest lähtuvalt tuleb ehitise individualiseeritaval kujul säilimise tuvastamiseks võrrelda ehitise võõrandamise aegset põhiotstarbel kasutatavat kubatuuri praeguse kubatuuriga ehk hindamise aja seisuga. Ka keskkonnaministri 13.03.1995 määrusega nr 16 kinnitatud "Metoodilisi soovitusi ekspertidele ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks" p 1.3 sätestas, et varade võrdlusel võrreldakse (kaalutakse) õigusvastaselt võõrandatud jääkvara osakut vara võõrandamise momendi seisuga tänaseks uuendatud ja asendatud jääkvara kogu osakuga. Alates 02.03.1997 kehtestati ORAS § 12 lg 10 järgmises redaktsioonis: „ Käesoleva paragrahvi
  8. lõikes nimetatud objektide hindamisel ei arvestata pärast Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse jõustumist tehtud parandusi ja uuendusi. Ehitise väärtuse hindamisel lähtutakse hindamise aja väärtusest, arvestades kulumit. Ehitise väärtuse hindamisel ei hinnata ehitise uusi osi, mis ehitusnormidele ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahv 43 nõuetele mittevastavuse tõttu kuuluvad lammutamisele. Kui ehitise mittetagastamisel käesoleva paragrahvi
  9. lõikes sätestatud alustel jääksid tagastamata ka 10

(12)3-07-441 kõrvalhooned, arvestatakse ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise arvestamisel ehitise ja selle kõrvalhoonete säilivust kogumis.“ Alates 04.02.2006 on asendatud viide planeerimis- ja ehitusseaduse §-le 43 viitega ehitusseaduse §-le 3, muus osas kehtib säte käesoleva ajani. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 43 lg 1 kohaselt peab ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglite järgi ning kehtivatele nõuetele vastavatest materjalidest. Põhimõtteliselt samasugused, kuid täpsustatud nõuded näeb ette ka ehitusseaduse §
  1. Ka Vabariigi Valitsuse 25.11.1997 määrusega nr x20 kinnitatud „Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika“ p-dest 3 ja 22 nähtub selgelt, et ehitist hinnatakse hindamise aja seisuga, mitte ORAS jõustumise aja seisuga.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu Tallinna Linnavalitsuse väitega ekspert L. Rahumägi eksperthinnangu vastuolust ORAS § 12 lg-ga 10 ja leiab, et eksperthinnangus ei ole nimetatud sätte kohaldamisel eksitud. Nimetatud sätte esimese lause kohaselt ei arvestata objekti hindamisel pärast Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse jõustumist (20.06.1991) tehtud parandusi ja uuendusi. Vastavalt sama sätte teisele lausele lähtutakse ehitise väärtuse hindamisel hindamise aja (mitte ORAS jõustumise aja) väärtusest, arvestades kulumit.
  3. Samuti ei ole põhjendatud Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse etteheide, nagu ei oleks ekspert L. Rahumägi eksperthinnangus välja toodud seda, kui suure osa moodustab kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu lisandunud väärtus ehitise koguväärtusest. Tabelis nr x on jääkväärtus välja toodud ka rahalises vääringus ja see on 4,6 tuhat krooni.
  4. Eeltoodud põhjendustel ei ole ringkonnakohtul alust ekspert L. Rahumägi koostatud eksperthinnangu (töö nr E-723/08) nõuetekohasuses ja järeldustes kahelda. Seega on vaidlustatud korralduse p 5 järeldus, et Tallinnas XXXXXX XXX asuv kõrvalhoone ei ole säilinud endisel individualiseeritud kujul, sisuliselt väär. Tuginedes ekspert L. Rahumägi koostatud eksperthinnangule (töö nr E-723/08) ning arvestades teisi asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud korralduse p-d 5 ja 6 tuleb tühistada. Kuivõrd XXXXXX XXX asuv kõrvalhoone on ringkonnakohtu hinnangul säilinud endisel individualiseeritud kujul, kuulub see kaebuse esitajale tagastamisele. Ringkonnakohus rahuldab kaebuse esitaja taotluse ja teeb vastustajale ettekirjutuse ehitise tagastamiseks kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
  5. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja halduskohtu 25.06.2008 määruse alusel tasunud 26.06.2008 ekspertiisi kulude katteks 8 850 krooni ja esitanud maksekorralduse (II kd lk 29). Halduskohus on raha ekspertiisi teostajale välja maksnud, kuid jätnud kaebuse esitaja kohtuistungil esitatud (kohtuistungi protokolli lk 3 alt kolmas lõik) menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. Olukorras, kus halduskohus rahuldas kaebuse ja kaebuse esitaja taotles menetluskuluna üksnes kohtumääruse alusel tasutud ekspertiisi kulude väljamõistmist, on selle taotluse rahuldamata jätmine menetluskulude nimekirja esitamata jätmise põhjendusel ilmselt formaalne ja ebaõige. L White’i apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  6. Neil põhjendustel rahuldab ringkonnakohus L. White’i ja Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebused osaliselt ning tühistab kaevatava halduskohtu otsuse ja teeb HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata.
  7. Menetlusosalised ei esitanud ringkonnakohtus menetluskulude väljamõistmise taotlusi. 11
(12)3-07-441 Kaire Pikamäe Oliver Kask Lilianne Aasma 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.