Hageja taotleb riigilt
summas 600 krooni. II Seoses kompromissi kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpetada. lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub viivitamatult täitmisele. III Tagastada hagejale OÜOÜ-le Julianus Inkasso
nr 2-0964521 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega ½ hagi esitamisel tasu tasutud riigilõivust, s.o. summas 600 (kuus (kuussada kuussada) sada) krooni. - Tagastatav riigilõiv tuleb tuleb kanda OÜ Julianus Inkasso (reg.kood 10686553) arveldusarvele xxxxx, xxxxx, Sampo Pank, Pank, märkides selgitusse „ tsiviilasi tsiviilasi nr nr 22-09-64521, 64521, riigilõivu osaline tagastamine“. tagastamine“. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkon Ringkonn konnakohtule sama maakohtu maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kompromissi kinnitava määruse kättetoimetamisest. kättetoimetamisest. Kohtumäärus saata pooltele ja jõustumisel Kohtute raamatupidamiskeskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 03.12.2009 esitas OÜ Julianus Inkasso Viru Maakohtule hagi S B ` vastu võlgnevuse 10 188.82 krooni nõudes. 03.12.2009 kohtumäärusega võeti hagi menetlusse ning väljastati kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 15.01.2010 laekus kohtule poolte allkirjastatud kirjalik kompromissleping. Kompromisslepingu kohaselt on kostja tunnistanud võlgnevust hagejale summas 10 188.82 krooni, samuti hageja kantud menetluskulusid summas 3200 krooni (sellest 600 krooni moodustab ½ hageja tasutud riigilõivust ja 2600 krooni esinduskulu). Kokku on kostja kohustunud tasuma summas 13 388.82 krooni hageja pangakontole maksegraafiku alusel alates 10.01.2010 osamaksetena iga kuu kümnendaks kuupäevaks summas 1000 krooni kuni kogu summa hüvitamiseni. Ülejäänud osas riigilõivu tagastamist (600 krooni) taotleb hageja riigilt
Pooled paluvad kompromiss kohtu poolt kinnitada ja ühtlasi menetlus asjas lõpetada. Kohtu Kohtumääruse tumääruse õiguslik põhistus 3 Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1 p 4).
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada; täiendavalt kinnitas kostja seda kohtule 15.01.2010 kirjalikult antud seletuskirjas.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Põhjendatud on ka hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-09-64521 materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud maksekorralduse nr 134 alusel 27.11.2009 riigilõivu vastavalt hagi hinnale summas 1200 krooni rahandusministeeriumi arvele 221023778606.
lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa 1200 : 2 = 600 krooni. Määruse tegemisel tugines kohus
lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 2, samuti Riigilõivuseaduses § 15 lg 1 p 15 sätestatule. Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 05.veebruaril 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.