Obsah (10)

§ 3§ 142§ 145§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 397§ 94

2-08-80456 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-80456 Tsiviilas

§ 3

p 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2, § 396 lg 1, § 397 lg

2. Hageja andis kostjale I laenulepingu nr 2 alusel laenu 300 000 krooni ning lepingu punkti 1.5 järgi kohustus kostja I maksma hagejale intressi 10% kuus vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule (tl 14-15) ja punkti 1.6 kohaselt kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, siis on laenusaaja kohustatud tasuma viivist 0,5% päevas viivituses olevalt summalt. Kostja I kohustus laenu vastavalt laenulepingule tagastama 31.08.2007, kuid kuna pooled sõlmisid viiel korral laenulepingu lisana laenulepingu muudatused, siis kohustus kostja I laenu tagastama hiljemalt 30.04.
4. Kostja II võttis endale käenduslepinguga hageja ees vastutuse hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu nr 2 võla tasumise kokkuleppest tulenevate kõigi nõuete täieliku täitmise osas summas 600 000 krooni, kui kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on jätnud need täitmata kuni käendusega tagatud kohustuse täitmiseni (tl 23).
5. Kostja I kohustus tasuma intressi kuni laenusumma tagastamiseni, s.o kokku 9 kuu eest summas 270 000 kooni. Kostja tasus intresse kokku 90 000 krooni. Laenusummat ja ülejäänud intresse summas 180 000 krooni kostja I tagastanud ei ole. Seega edastas hageja esindaja kostjale I 18.06.2008 võlateatise ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 25.06.2008 (tl 22). Seoses kostja I poolt nõuete mittetasumisega teavitas hageja esindaja 07.07.2008 kostjat II nõude pööramisest käendaja vastu (tl 24). Kostjal õnnestus saada 07.07.2008 ühendust ka kostjaga II, kes kinnitas võlgnevuse olemasolu ja lubas pakkuda lahendusi võlgnevuse tasumiseks, kuid konkreetseid pakkumisi tulnud ei ole.
6. Seoses kohustuse rikkumisega on hageja arvestanud viivist alates 01.05.2008 kuni 27.11.2008 summas 316 500 krooni. Hageja vähendab viivist summani 119 999 krooni. Kostjate vastuväited
7. Kostjad tunnistavad võlgnevust põhinõude summas 300 000 krooni osas, kuid soovivad pidada läbirääkimisi intresside ja viiviste osas.
8. Kostja I majandusraskused algasid 2007 sügisel, seoses kostja I põhiliste rahastajate eelnevalt kokkulepitud kinnisvaraprojektide rahastamise lõpetamisega. Käesoleval ajal on saavutatud uued kokkulepped ja leitud uued kaasfinantseerijad, kuid lahtine on, kas töid hakkab teostama kostja I või mõni teine äriühing.
9. Kuna kostja I on ehitusettevõte, siis kinnis- ja vallasvara kostjal I puudub ning kostjal II puuduvad vabad likviidsed vahendid. Kohtuotsuse põhjendus 2 2-08-80456
10. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses poolte nõusolekul.
11. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
12. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
13. Võlaõigusseadus (

) § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 31.07.2007 laenulepingu nr 2, mille alusel hageja andis kostjale I laenu 300 000 krooni ning lepingu punkti 1.5 järgi kohustus kostja I maksma hagejale intressi 10% kuus vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule ja punkti 1.6 kohaselt kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, siis on laenusaaja kohustatud tasuma viivist 0,5% päevas viivituses olevalt summalt (tl 12-15). Samuti puudub vaidlus, et hageja ja kostja I 27.08.2007, 25.09.2007, 30.10.2007, 20.12.2007 ja 24.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu lisana laenulepingu muudatused, mille kohaselt kostja I kohustus laenu tagastama hiljemalt 30.04.2008 (tl 16-20). 16.

§ 142

lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja II vahel sõlmiti 31.07.2007 käenduslepingu, millega kostja II võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu nr 2 võla tasumise kokkuleppest tulenevate kõigi nõuete täieliku täitmise osas summas 600 000 krooni, kui kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on jätnud need täitmata kuni käendusega tagatud kohustuse täitmiseni (tl 23). Kuna hageja nõue kostjate vastu ei ületa käendusega võetud maksimumsummat, on hagejal õigus esitada kogu nõue kõikide kostjate vastu solidaarselt. 17.

§ 8lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust nr 2 tulenevalt andis hageja kostjale I laenu 300 000 krooni. Kuna kostjad ei ole hagejale laenusummat tasunud on kostja I poolt tagastamata laenusummaks 300 000 krooni. Kostjad tunnistavad võlgnevust põhivõlgnevuse summas 300 000 krooni osas, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista tagastamata laenusumma 300 000 krooni. 18. Vastavalt

§ 397

lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

§ 94

sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei 3 2-08-80456 ole ette nähtud teisiti. Lepingu punkti 1.5 järgi kohustus kostja I maksma hagejale intressi 10% kuus vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule (tl 12-15). Kostja I kohustus tasuma intressi kuni laenusumma tagastamiseni, s.o kokku 9 kuu eest summas 270 000 kooni. Kostja tasus intresse kokku 90 000 krooni, ülejäänud intresse summas 180 000 krooni kostja I tagastanud ei ole. Kostjad soovisid pidada intresside osas läbirääkimisi, kuid konkreetseid ettepanekuid tehtud ei ole, samuti ei ole kostjad otseselt intressi summale vastu vaielnud. Samuti leiab, et nimetatud intressi suurus oli lepinguga kokkulepitud ning seega on intressi summas 180 000 krooni välja mõistmine kostjatelt põhjendatud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista intress summas 180 000 krooni. 19.

§ 101

lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. Lepingu punkti 1.6 kohaselt leppisid hageja ja kostja I kokku, et kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, siis on laenusaaja kohustatud tasuma viivist 0,5% päevas viivituses olevalt summalt. Seoses kohustuse rikkumisega on hageja arvestanud viivist alates 01.05.2008 kuni 27.11.2008 summas 316 500 krooni ning vähendanud viivist summani 119 999 krooni. Kostjad on soovinud pidada viiviste suuruse üle läbirääkimisi, kuid konkreetseid pakkumisi teinud ei ole ja otseselt viiviste suurusele vastu vaielnud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja on vähendanud viiviseid üle poole võrra ning seega on viiviste nõue summas 119 999 krooni põhjendatud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised 119 999 krooni. Menetluskulud 20. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hind 300 000 krooni Maire Lukk Kohtunik 4