KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-48770 Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi N.J. hagi V.G. vastu elatise nõudes Menetluse staatus Kirjalik menetlus Hagihind 45 000 krooni Hageja: N.J. (IK xxx, elukoht: xxx) Menetlusosalised Kostja: V.G. (IKxxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
- Välja mõista V.G.`lt N.J. kasuks elatis alaealise tütre A.G. (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates
- septembrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni
- juunini 2025 igakuise elatusrahana 5000 (viis tuhat) krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses V.G. kanda.
- Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. EDASIKAEBE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta 1
(3)menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 28.09.2009 esitas N.J. hagi V.G. vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 5000 krooni. Kostja võttis 27.novembril 2009 kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise alaealisele lapsele igakuise elatusrahana 5000 Kostja on hagi õigeks võtnud. krooni. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 70 lg 1 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. TsMS § 444 lg 4 kohaselt, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud PKS § 60 lg 1; § 61 lg 1, lg 2, lg 3 ja § 70 lg 1. Hagihind Hagi on esitatud alaealisele lapsele elatise maksmise nõudes 5 000 krooni kuus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja poolt nõutav elatusraha on 5 000 krooni ühes kuus. Hagihind on seega 9 x 5 000 = 45 000 krooni. Menetluskulud 2
(3)Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Elatise hagi menetluselt riigilõivu ei võeta. Muude menetluskulude kohta pooled andmeid ei esitanud. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Helgi Vinni Kohtunik 3
(3)