← Eesti

2-08-28070/9

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-28070

  1. veebruar 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Natalja Losevtsova Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad O G hagi N G vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: O G /isikukood XXX; elukoht XXX/ Kostja: N G /isikukood XXX; elukoht XXX/ Kostja esindaja: Deniss Matvejev
  2. veebruar 2009.a Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Kohtuistungi sekretär Tõlgid RESOLUTSIOON Menetluskulud Edasikaebamise kord Hageja: O G Hageja nõustaja: Olga Närgi Kostja: N G Kostja esindaja: Deniss Matvejev Jelena Muttonen Sirje Sirnask
  3. O G hagi rahuldada osaliselt.
  4. Muuta Narva Linnakohtu 18.12.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-848/03 N G O G kasuks laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.
  5. Mõista N G välja O G kasuks poja N G, sünd XXX, ülalpidamiseks alates 03.07.2008.a kuni poja N G täisealiseks saamiseni, s.o XXX igakuiselt elatis summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni,
  6. Mõista N G välja O G kasuks poja A G, sünd XXX, ülalpidamiseks alates 03.07.2008.a kuni poja A G täisealiseks saamiseni, s.o XXX igakuiselt elatis summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-28070 jäävad poolte endi kanda. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 03.07.2008.a esitas hageja kohtule hagiavalduse N G vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte abielust on sündinud kaks last N G, sünd. XXX ning A G, sünd. XXX. Abielu oli lahutatud 03.12.2002.a. lapsed elavad koos hagejaga. Narva Linnakohtu 18.12.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-848/03 kostjalt oli välja mõistetud elatis N G, sünd. XXX ülalpidamiseks suuruses 1300 krooni kuus kuni poja täisealisuseni ja A G, sünd. XXX ülalpidamiseks suuruses 1300 krooni kuus kuni poja täisealisuseni. Kuid see summa ei ole piisav.Hageja palub määrata elatised tulumaksu lisadega. Hageja palub suurendada elatis ja mõista kostjalt välja alaealise N Gi, sünd. XXX ülalpidamiseks hageja kasuks 2196 krooni alates 03.07.2007 kuni 31.12.2007.a ning 2631,75 krooni alates 01.01.2008 kuni lapse täiealiseks saamiseni või kuni poolte varalise seisundi muutmiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millele lisandub tulumaks ning suurendada elatis ja mõista kostjalt välja alaealise A G, sünd. XXX ülalpidamiseks hageja kasuks 2196 krooni alates 03.07.2007 kuni 31.12.2007.a ning 2631,75 krooni alates 01.01.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni poolte varalise seisundi muutmiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millele lisandub tulumaks. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE 27.08.2008.a esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja teatas, et võtab hagi osaliselt õigeks ja osaliselt tunnistab hagiavalduses kostja vastu suunatud nõudeid. Kostja on nõus maksma igale oma lapsele elatis suurusega 2175 krooni, s.o nõus elatise suurendamisega 875 krooni võrra iga oma lapse suhtes. Kostja ei ole nõus lapsele N G elatise suurendamisega kuni 2196 kroonini alates 03.07.2007.a kuni 31.12.2007.a. Kostja ei ole nõus lapsele N G elatise suurendamisega kuni 2631,75 kroonini alates 01.01.2008.a. Kostja ei ole nõus lapsele A G elatise suurendamisega kuni 2196 kroonini alates 03.07.2007 kuni 31.12.2007.a. Kostja ei ole nõus lapsele A G elatise suurendamisega kuni 2631,75 kroonini alates 01.01.2008.a Kostja arvab, et seadus annab võimalust tagasiulatuvalt välja mõista elatis, kuid ei anna võimalust tagasiulatuvalt suurendada juba väljamõistetud elatise suurus. Elatise suurendamine tagasiulatuvalt on seadusvastane. Hageja ei tõendanud, et iga lapse ülalpidamiskulud 2007.a olid 21196 krooni ja 2008.a 2631,75 krooni. Kostja on ebaselge, miks hageja palub välja mõista igale lapsele võrdsed summad, kuigi ta ise väidab hagiavalduses, et lastel on erinevad ülalpidamiskulud. Kostjal on uus perekond ja temal on veel üks laps – U G, kes hagi täieliku rahuldamise juhul, osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kostja arvates, on võimalik asi lahendada kompromissiga. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE Hageja teatas, et on nõus vähendama nõudeid ning sõlmima kompromiss. 2

(5)KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt. 03.02.2009.a toimunud kohtuistungil pooled teatasid, et kompromissi sõlmimine ei ole võimalik. Kohtuistungil muutis hageja oma nõuete ning palus hageja suurendada elatise määra ning mõista kostjalt välja alates 03.07.2007.a kuni 31.12.2007 1800 krooni, alates 01.01.2008.a kuni 25.10.2008.a 2175 krooni lapse N G ülalpidamiseks ja alates 03.07.2007.a kuni 31.12.2007.a 1800 krooni, alates 01.01.2008.a kuni lapse A G täisealiseks saamiseni 2175 krooni lapse A G ülalpidamiseks, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kohtuistungil kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatist lapse A G ülalpidamiseks 2175 krooni alates hagi esitamisest. Muus osas palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kuna vanem laps N G 25.10.2008.a on saanud täisealiseks, siis käesoleval ajal hagejal juba ei ole õigust nõuda elatist N G ülalpidamiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustas 1800 krooni. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Hageja on esitanud hagi elatise suurendamise nõudes. Narva Linnakohtu 18.12.2003.a otsusega mõisteti kostjalt välja elatis poolte ühiste laste ülalpidamiseks summas 1300 krooni igakuiselt iga lapse kohta. Kohus leiab, et nimetatud elatise suurus ei kata lapse vajadusi, on ebapiisav ja elatise summat tuleb suurendada. Samas peab kohus elatise suuruse muutmisel arvestama poolte varalist seisundit. Samuti peab kohus arvestama seda, et kostjal on veel üks ülalpeetav, kellele kostja peab tagama võrdväärse ülalpidamise võrreldes lapsega kes elab temast lahus. 3
(5)Vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 3 on lapse vajaduse muutmine aluseks elatise suuruse muutmiseks. Vastava otsuse teeb kohus huvitatud isiku nõudel ning võttes arvesse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 459 sätestatud menetlusõigusliku alust. Seega leiab kohus, et on olemas alused kostjalt Narva Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-848/03 välja mõistetud elatise suuruse muuutmiseks, kuna 1300 krooni kuus on ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks, kuid esinevad PKS § 61 lg 6 p 1 ja lg 5 sätestatud alused elatise suuruse vähendamiseks alla miinimummäära, mis seavad ka piirangu PKS § 70 lg 2 alusel kostjalt elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt. Kohus, arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 2 175 krooni ulatuses poolte ühiste laste ülalpidamiseks, alates elatisehagi esitamisest. Kuna kohus on tuvastanud PKS § 61 lg-s 5 ja 6 nimetatud asjaolud, siis ei saa PKS § 70 lg 2 alusel kostjalt välja mõista elatist tagasiulatuvalt. PKS § 70 lg 2 on viide PKS § 61 lg 6-s sisalduvatele asjaoludele, s.o kohustatud isiku töövõimetus, lapse piisav sissetulek ja muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused on nii elatise vähendamise kui ka elatise väljamõistmata jätmise aluseks, siis on PKS § 70 lg 2 eesmärk vältida nimetatud asjaolude esinemisel kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimist) (RKTKo 3-2-1-57-07). Samas tsiviilasja nr 2-08-68507 raames oli sõlmitud kompromiss, mille kohaselt maksab kostja oma täisealisele pojale N G elatist igakuiselt summas 2175 krooni alates 16.01.2009.a kuni õpingute lõpetamiseni Narva Kutseõppekeskuses. Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole võimeline tulenevalt oma majanduslikust olukorrast nimetatud võlgnevust tasuma, sest see paneks kostja ja tulenevalt sellest ka kostja ülalpeetavat raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimine) ja kostjaga koos elav ülalpeetav osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjast eraldi elav laps. Seega jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata. Kostja esindaja väide selle kohta, et kuna vanem laps N G XXX on saanud täisealiseks, siis käesoleval ajal hagejal juba ei ole õigust nõuda elatist N G ülalpidamiseks on väär. Kohus leiab, et kuna hagi elatise nõudes oli esitatud 03.07.2008.a ning vanem laps N G on saanud täisealiseks XXX (ehk hagi esitamise ajal laps oli alaealine), siis hagejal on õigus saada elatis vanema poja N G ülalpidamiseks alates elatishagi esitamist kuni poja täiealiseks saamiseni, s.o XXX. TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei taotlenud otsuse tunnistamist viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et kõik menetluskulud antud tsiviilasjas tuleb jätta poolte endi kanda. 4
(5)Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 459, 630 lg 1, 632 lg 1. Natalja Losevtsova Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.