) § 60 lg. 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse § 61 lg. 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
1 ja lg. 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ehk 2175 krooni. Aluseks väljamõistetud elatise suuruse muutmisele on eelkõige see, et poolte alaealise lapse vajadused on suurenenud, võrreldes ajaga, mil esialgse elatise suurus kindlaks määrati. Käesolevaks ajaks on poolte alaealine laps saanud 6-aastaseks, millest tulenevalt on igati põhjendatud tema osavõtt tantsuringist ning osalemine eelkoolis, mis dokumentaalsete tõendite kohaselt (maksekorraldused lapse tantsuringi eest tasumise kohta, hageja ja M. L .L .M vahel sõlmitud leping ja T. R. G. tõend eelkooli õppemaksu suuruse kohta) maksavad vastavalt 400 krooni ja 150 krooni kuus. Üldtuntud asjaoluks, mida tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg. 1 kohaselt ei ole vaja tõendada, on see, et elukallidus, eelkõige eluaseme kasutamisega seotud kulud, s. h. vesi, elekter, prügivedu, on võrreldes 2007. aasta märtsikuuga olulisel määral suurenenud, mistõttu 737 krooni suurune elatusraha on ilmselgelt käesolevaks ajaks liiga väike summa, millega oleks võimalik last üleval pidada. Eeltoodu alusel on hagi elatise suuruse muutmiseks õiguslikult põhjendatud. Kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Sama nõue kehtib ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel. Hageja on esitanud kohtule nimekirja, mille kohaselt lapse ülalpidamiskulud moodustavad 2600 krooni kuus ning koosnevad eluasemekulust 575 krooni, söögirahast 1000 krooni, kulust transpordile 50 krooni, kulutustest tervishoiule 125 krooni, kulutustest hügieenitarvetele 100 krooni, kulutustest koolikohustuse täitmiseks 350 krooni, kulutustest riietele ja jalanõudele 400 krooni. Kostja neid kulutusi lapse ülalpidamiseks vaidlustanud ei ole. Kostja vaidlustas vaid hageja poolt nimetatud kulutuse lapse tantsuringis osalemisele, väites, et laps ei pea tantsuringis käima ega osalema ka vaba aja veetmise üritustel, näiteks käima tsirkuses. Kohus on seisukohal, et ühest vanemast lahus elaval lapsel on samasugune õigus võtta osa huvialaringist ning külastada kultuuriüritusi, s. h. veeta vaba aega kinos, teatris, tsirkuses või mujal käies, nagu lapsel, kes elab koos mõlema vanemaga. Seetõttu kostja väide, et need kulutused ei ole hädavajalikud kulutused ja nendest on võimalik loobuda, ei ole põhjendatud, vaid see näitab pigem kostja soovimatust lapsele piisaval määral elatist anda. Igakuise elatusraha suurus ühele lapsele kuus ei või olla väiksem poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (
4). Sama paragrahvi lõigete 5 ja 6 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps või kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Arvestades kostja vastuväiteid hagile ning tema poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mille kohaselt on kostja töövõimetuspensionär, tema töövõime kaotus on 60% ja tema töövõimetuspensioni suurus on 2299 krooni, mida tõendavad Tallinna Pensioniameti tõend ja dr. A. P. tõend 9. septembrist 2009. a., mille kohaselt ei saa kostja töötada tulenevalt temal esinevast haigusest igal ametikohal, ning arvestades, et kostja on töötu alates 23. aprillist 2009. a., mida tõendab Tööturuameti tõend, on käesoleval juhul põhjendatud kohaldada
lõikes 5 sätestatut ning määrata väljamõistetava elatusraha suuruseks poolte tütre V. B. ülalpidamiseks väiksem summa kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Kohus arvestab kostjalt väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel aga ka sellega, et hageja on samuti töövõimetuspensionär ja tema töövõime kaotus on 80 %, seega isegi suurem kui kostjal, tema töövõimetuspensioni suuruseks on 3065 krooni, mida kinnitab 4 Tallinna Pensioniameti tõend. Hageja töötab vaatamata oma töövõimetusele KÜ-s XXXXXX XX majahoidjana ja saab sealt palka 1988 krooni, mida tõendab ka tema palgatõend. Lisaks eeltoodule on hageja ülalpidamisel veel üks alaealine laps, kes on sündinud vallaslapsena ja kelle ülalpidamiskohustus on hagejal seega ainult üksinda. Kostja seevastu lõpetas tema enda algatusel töölepingu OÜ-s A. C., kuna töötas oma väidetel sel ajal ka mitteametlikult ehitustöölisena. Siiani kostja endale sobivat töökohta aga leidnud ei ole. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on hageja, kelle juures elavad alaealised lapsed, teinud kõik võimaliku, et oma laste vajadusi hädavajalikus ulatuses rahuldada, kostja seevastu katsub näidata end võimalikult vähekindlustatu ja haigena, et oma lapsele võimalikult väikest elatust maksta. Arvestades ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21% kuus, peab kohus põhjendatuks suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust tema alaealise lapse ülalpidamiseks 1300 kroonini kuus. Kostja varalise olukorra paranemisel on hagejal uuesti õigus nõuda elatise suuruse muutmist. Apellatsioonkaebus I. B. palub maakohtu otsuse tühistada. Vabariigi Valitsuse
Samas on kohus õigesti kooskõlas
lõikega 3 tuvastanud poolte ühise lapse vajaduste suurenemise, võrreldes ajaga, mil kohtulahendiga pooltevaheline kompromiss elatise osas kinnitati, ja jõudnud kooskõlas
lõikega 2 lapse vajadusi arvestades ning poolte varalisi olukordi võrreldes järeldusele selle kohta, milline on apellandil poolte ühisele lapsele maksta tuleva elatise õiglane suurus. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud kooskõlas TsMS § 171 lõikega 1 jätta apellandi kanda. Iko Nõmm Imbi Sidok Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.