Obsah (9)

§ 429§ 430§ 168§ 162§ 431§ 432§ 173§ 1741§ 174

2-08-63677 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Geete Lahi 10. detsember 2009.a, Narva kohtumaja Kohtuasja number Kohtuasi 2-08-63677 Korteriühistu Narva Sõbralik hagi

§ 429lg 1 alusel hagist.

Hagejal on teada

§ 430tagajärjed.

Avalduses palub hageja

§ 168

lg 4 alusel mõista kostjalt hageja poolt kantud menetluskulud hageja kasuks summas 4733 krooni. Hageja menetluskuludeks on: Riigilõiv 450 krooni, maksekorraldus nr 24; Õigusabikulud:

1. 30.09.2008.a arve nr 57/08 – 1000 krooni,
2. 12.11.2008.a arve nr 85/08 – 1100 krooni,
3. 02.03.2009.a arve nr 4/09 – 1416 krooni,
4. 16.03.2009.a arve nr 7/09 – 767 krooni. 07.09.2009.a esitas kostja lepinguline esindaja kohtule vastuse menetluse lõpetamise ja menetluskulude väljamõistmise avaldusele. Kostja lepinguline ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu, kuid vaidlustab menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Vastuse põhjenduste kohaselt hagi T J vastu summas 6109,95 krooni oli esitatud ennetähtaegselt. Poolte vahel 29.09.2007.a sõlmitud kokkuleppe alusel hagi esitamise ajaks (30.09.2008) jättis kostja tasumata vaid ühe makse ulatuses 1300 krooni (tähtaeg – jaanuar 2008.a). Teise makse tähtaeg (oktoober 2008) ei ole veel saabunud. Samuti vastavalt kokkuleppele viimase makse tähtajaks oli oktoober 2009.a, seega väitega, et kostja on tasunud võla pärast hagi esitamist, moonutab hageja asja asjaolusid. Samuti kostja enne asja läbivaatamise lõppemist maksis võlgnevuse kogusumma, et saavutada kompromissi. Kuid hageja pärast seda (16.04.2009.a) tasus advokaadibüroo arved summas 2 183 krooni, mis kostja arvamusel tõendab hageja soovi rikastada oma juriidilist partnerit mittetulundusühingu vahendite kulul ning pärast hüvitada need kulud pensionär T J arvelt. Selline käitumine on vstuolus

§ 162

lg 2 mõtte ja eesmärgiga ning kulude hüvitamine vastaspoolele oleks äärmiselt ebaõiglaseks. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetlus lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lk 2 / 4 2-08-63677

§ 1741

asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on hagist loobunud alusel, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja nõuab menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Vastavalt

§ 168

lg 5 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja poolt esitatud vastuväidete kohaselt on hagi esitatud enne poolte vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatud tähtaega, samas on ta kogu võlgnevuse tasunud enne asja läbivaatamise lõppemist, seega on hageja menetluskulud põhjendamatud ning selle hüvitamine kostja poolt on ebaõiglane. Vastavalt 29.09.2007.a poolte vahel sõlmitud kokkuleppe (tl 54) p 3.1 kohustus T J tasuma võlgnevuse võlausaldaja eest hiljemalt oktoobriks 2009.a. Kooskõlas punktiga 3.2 kuulus võlgnevus tasumisele osade kaupa (1300 krooni) maksetega jaanuaris 2008.a, oktoobris 2008, jaanuaris 2009 ning oktoobris 2009.a. Punktis 3.3 leppisid pooled kokku, et punktis 3.2 sätestatud tähtajal võlgnevuse tasumise viivitamisega enam kui 1 kuu, on võlausaldajal õigus nõuda kogu võlgnevuse tasumist. Kohtule esitatud õiendist (tl 42) nähtub, et seisuga 09.2008.a moodustas kostja võlgnevus korteriühistu ees 6703,22 krooni (sh viivis 122,27 krooni). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks esimest 29.09.2007.a kokkuleppes sätestatud makset tasunud tähtajaliselt. Seega ei pea kohus õigeks kostja väidet, et hagi oli esitatud ennetähtaegselt. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, et võlgnevus oleks tasutud enne hagi kohtule esitamist. 11.03.2009.a esitas kostja ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ning 06.03.2009.a maksekorralduse (tl 70) rõdu remondi eest 3 900 krooni tasumise kohta ning 26.03.2009.a arvamusega on ta esitanud 24.03.2009.a maksekorralduse (tl 78) 1 300 krooni tasumise kohta. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ning

§ 168

lg 5 sätestatud alustel kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt taotletud suuruses. Kohtule esitatud maksekorralduste (koos arvetega) kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 450 krooni ning järgmiste juriidiliste teenuste osutamise eest: - hagiavalduse koostamine 1000 krooni (30.09.2008.a arve), - kostja vastusega tutvumine ja arvamuse koostamine 1100 krooni (300 krooni + 800 krooni) (12.11.2008.a arve), - kostja vastusega tutvumine ja arvamuse koostamine 1200 krooni (450 krooni+750 krooni), koos käibemaksuga 18% 216 krooni on summa kokku 1416 krooni, - kostja poolt pakutud kompromissiga tutvumine, konsultatsioon, arvamuse koostamine 650 krooni (250 krooni+400 krooni), koos käibemaksuga 18% 117 krooni on summa kokku 767 krooni. Kohus leiab, et hageja õigusteenuse tasu on põhjendatud. Hageja on tõendanud menetluskulude kandmist dokumentaalsete tõenditega. Arvestades menetluse käiku ja seda, et hageja pidi Lk 3 / 4 2-08-63677 vastama kostja vastuväidetele, sh ka esitama oma arvamuse kostja kompromissettepanekule, ning esitama erinevaid oma väiteid tõendavaid dokumente, siis on hageja õigusabikulud mõistlikud.

§ 174

lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja ei ole kohtule käesolevat kinnitust esitanud, seega kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 450 krooni ning õigusabikulu 3950 krooni (käibemaksuta). Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 168 lg 5, 428 lg 1 p 3, 431 lg 1, 433 lg 1, 463-

1. Geete Lahi Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 08.02.2010.a kohtumäärusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: RESOLUTSIOON Rahuldada määruskaebus osaliselt. Tühistada osaliselt Viru Maakohtu
2. detsembri 2009 määruse p
3. Lugeda Viru Maakohtu
4. detsembri 2009 määruse p 3 sõnastatuks järgmiselt: „Välja mõista T J Korteriühistu Narva Sõbralik kasuks menetluskulude katteks 2450 krooni (riigilõiv 450 krooni ja õigusabikulu 2000 krooni). Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määrus on lõplik. Lk 4 / 4