2.Jätta AS Ühisteenused taotlus kaebuse esitajalt menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). 1 I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.AS Ühisteenused linnatranspordi teenindaja Nika Mratshkovskaja koostas 05.11.2008.a. viivistasu otsuse 0012001805 selle kohta, et sõiduauto AUDI registreerimismärgiga 525 AVJ parkis 05.11.2008.a. kell 11.32 Pronksi 7/9 taga tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. 2.OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid vaidlustas 07.11.2008 nimetatud viivistasu otsuse Tallinna Transpordiametis, kes jättis 15.12.2008 otsusega vaide rahuldamata. Tallinna Transpordiameti märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise komisjon leidis, et viivistasu otsuse vormistamine oli õigustatud ning määratud viivistasu tuleb tasuda. Mootorsõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, mis on tähistatud vastavate mõjualamärkidega , parkimise eest tasutud ei olnud. Tasulise parkimisala sissesõitudel on vastavasisulised liiklusmärgid ja infotahvlid, mis teavitavad liiklejaid parkimise korrast ja tariifidest. 3.OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid esitas 23.12.2008 kaebuse halduskohtule.
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Liiklusseaduse (LS)§ 50² lg 2 kohaselt on viivistasu maksjaks mootorsõiduki omanik. Mootorsõiduki kasutaja on viivistasu maksja siis, kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse. Kaebusele lisatud dokumentidest nähtuvalt on kaebuse esitajal liiklusseadusest tulenev kohustus viivistasu maksmiseks, menetlusosaliste vahel puudub vaidlus kaebeõiguse üle. 15.Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil korraldatakse LS § 50 lg 5 tulenevalt sama seaduse §-des 501–503 sätestatu kohaselt. LS § 501 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt korraldab parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted. Käesolevas haldusasjas ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud AS Ühisteenused ühistransporditeenindaja õigust viivistasu otsuse koostamiseks ja viivistasu määramiseks, samuti puudub vaidlus selles, et Tallinna Linnavolikogu on õigustatud määrama tasulise parkimise ala ja et Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määrusega nr 9 kehtestatud tasulise parkimisala 3 piiride kohaselt kuulub kõnealune Raua tänava lõik Pronksi 7/9 taga kesklinna avaliku tasulise parkimisala hulka. Vaidlus on tekkinud selle üle, kas kaebuse esitaja sõiduauto oli pargitud avalikus tasulises parkimisalas asuval Tallinna linna teel või oli tegemist eramaaga, kus parkimise korral puudus alus viivistasuotsuse tegemiseks. 16.Kaebuse esitaja väitel parkis ta oma sõiduki Pronksi 7/9 taga eramaal ja tegemist oli hoone juurde jääva parkimisalaga. Toimiku lehekülgedel 67 ja 69 asuvatel katastri väljatrüki kaartidel on kaebuse esitaja tähistanud ringiga asukoha, kus väidetavalt asus tema mootorsõiduk viivistasu koostamise ajal. Asjas esitatud katastri väljatrüki kaardid, viivistasu otsuse koostamise ajal kaebaja sõidukist tehtud fotod ning Pronksi tn 7/9 liiklusskeem, samuti teostatud paikvaatlus võimaldavad käesolevas asjas tuvastada täpselt asukoha, kus kaebaja oma auto parkis. Toimiku leheküljel 52 asuvalt fotolt on selgelt näha, et vähemalt osaliselt parkis auto sõiduteel. Toimiku leheküljel 54 asuvalt sõiduki tagumisest osast tehtud fotolt nähtub, et sõiduk ei ole pargitud mitte sõiduki taustaks fotol oleva maja juures asuval parkimiskohal. Katastri väljatrüki kaartidelt ( tl 66, 67 ja 69) nähtub, et toimiku leheküljel 54 sõidukile taustaks olev hoone asub kinnistul 78401:113:0330 ( Pronksi 5). Sõiduki asukohta kinnistul 78401:113:0330 asuva maja suhtes aitab täpsustada sõiduki katuse mõttelisest keskjoonest fotol veidi vasakule jääv elamu välisuks. Suunaga sõiduki eest tehtud fotolt ( tl 53) nähtuvalt jäävad fotol sõiduki katuse mõttelisest keskjoonest veidi vasakule puud, sealjuures asub fotol kõige vasakpoolsem puutüvi täpselt kohakuti foto taustaks oleva kinnistul 78401:113:0040 asuva maja ees- ja külgseina nurgaga. Nimetatud orientiirid võimaldavad määratleda mõttelise joone, millel sõiduk asus. Lisaks on orientiiriks nii toimiku leheküljel nr 52 asuvalt fotolt kui ka leheküljel 53 olevalt fotolt nähtuv metallaia post. Kõnealune metallaed asub katastriüksusel 78401:113:0490, aadressiga Pronksi 3 A. Paikvaatlusel on tuvastatud, et fotodel näha olev aiapost on linnaruumis aia pöördel olev post. Seega on katastri väljatrüki kaartide ja sõidukist tehtud fotode põhjal tuvastav, et Pronksi 7/9 kinnistul 78401:113:0028 puudub antud kohas parkimiskoht, samuti ei olnud kaebaja sõiduk pargitud Pronksi 5 kinnistule 78401:113:0330 ega eravalduses olevale kinnistule Pronksi 3 A katastritunnustega 78491:113:0490 . Kaebuse esitaja sõiduk oli pargitud kinnistute katastritunnustega 78401:113:0028, 78401:113:0330, 78491:113:0490 ja 78401:113:0040 vahelisele Tallinna linna teele, mis asub tasulises parkimisalas . Seega ei parkinud kaebaja hoone ( s.o.Pronksi 7/9 ega ka mitte Pronksi 5) juurde jääval eravalduses oleval parkimisalal , vaid linna teemaal. 17. Kaebuse esitaja parkis avalikul tasulisel parkimisalal ja tal lasus kohustus parkimise eest tasuda. Kaebuses rõhutatud väide , et kaebaja parkis õuealal, ei oma käesoleva vaidluse puhul tähendust, sest ka õuealal asuval Tallinna linna teel, mis asub tasulises parkimisalas, tuleb maksta parkimistasu. Samuti märgib kohus, et vastavalt kehtivale liikluseeskirjale paigutatakse mõjuala märgid ala algusesse ja lõppu ning ala sees neid märke ei korrata. Seega selleks, et anda juhile teavet mingi piirkonna kui terviku kasutamisest parklana, kasutatakse mõjualamärke, mis teatavad alasse sisenemisest ja sealt väljumisest ning iga sellesse alasse kuuluvat potentsiaalset parkimiskohta eraldi vastavate liikluskorraldusvahenditega tähistada ei tule. Käesoleval juhul nähtub lisaks kaebusest, et kaebuse esitaja oli teadlik sellest, et kõnealuses kohas on tasuline parkimisala, ka nähtub asjas esitatud fotodest ja tuvastati paikvaatlusel, et Pronksi 7/9 ja 5 eravaldus oli tähistatud nende majade küljes olevate vastavate teavitustahvlitega, millest ei saanud järeldada, et eravaldus laieneb ka teele. 4 18. LS § 502 lg 1 p 1 sätestab, et parkimistasu maksmata jätmise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, mille määr sama paragrahvi lg 6 kohaselt ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Kuna kaebaja parkis avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata, oli parkimisjärelevalve ametiisikul õigus teha viivistasu määramise otsus. Eeltoodust tulenevalt on viivistasu otsus õiguspärane ja kooskõlas seadusega. Õiguspärase viivistasu otsusega kaebuse esitajale viivistasu maksmise kohustuse panemine ei riku kaebuse esitaja õigusi ja selle tühistamiseks puudub alus. 19.Tallinna Transpordiameti vaideotsus, millega jäeti rahuldamata vaie õiguspärasele viivistasuotsusele, kaebuse esitaja õigusi ei riku. Kohus märgib siinkohal, et kaebuse väited täpselt samas kohas parkimise korral varasemalt viivistasuotsuse kehtetuks tunnistamisest vaideotsusega on paljasõnalised . V MENETLUSKULUD 20.AS Ühisteenused taotleb kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist. Kohtule on esitatud OÜ Aksum Konsult poolt 04.02.2009 esitatud arve AS-le Ühisteenused esindamise eest Tallinna Halduskohtus haldusasjas nr 3-08-2615 summas 1770 krooni ja OÜ Aksum Konsult juhataja Paavo Paali kinnitus nimetatud arve tasumisest AS Ühisteenused poolt ülekandega 10.02.2009.a. 21.
lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et halduskohtumenetluses menetluskulude väljamõistmiseks peab olema kohtukulu kandmine tõendatud. Menetluskulu kandmist tõendava dokumendina ei ole käsitletav OÜ Aksum Konsult juhataja kirjalik kinnitus väljastatud arve alusel AS Ühisteenused poolt tasutud summade laekumisest OÜ Aksum Konsult arvele, vaid sellisteks dokumentideks on vastav maksekorraldus või konto väljavõte. 22.Lisaks märgib kohus, et isegi juhul, kui pidada õigusteenust osutanud OÜ Aksum Konsult juhataja kinnitust AS Ühisteenused poolt arve tasumise kohta kulu kandmist tõendavaks dokumendiks, ei kuuluks taotlus kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamisele. Riigikohtus läbivaatamisel olnud kohtuvaidlustes viivistasuotsuste õiguspärasuse üle on Riigikohus asunud seisukohale (19.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.