Obsah (4)

§ 7§ 2§ 5§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-4982 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29.juuni 2009 kell 16.00 Kent

) tulenevalt kohustatud lepingu alusel hagejale vett müüma ja kanalisatsiooniteenust osutama kuni kohaliku omavalitsuse poolt piirkonnas vee – ettevõtja määramiseni. Kostja leiab, et ta ei ole vee – ettevõtjaks

mõttes, piirkonnas on vee – ettevõtja määratud ning pealegi on lepingu ülesütlemisega möödunud

§ 7lg –s 4 sätestatud kohustuse täitmise aeg.

4. Kohus leiab, et kostja on vee – ettevõtjaks

mõttes.

§ 2

lg 1 kohaselt ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis. Ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse paragrahvis 158 sätestatut. Hageja kaudu kostja varustab veega hageja poolt kinnisvaraarenduse projekti raames hoonestatud kinnistuid, samuti juhib ära nende heitvett. Vaidlusaluses piirkonnas Peetri külas on kinnistud liitunud hagejale kuuluva vee- ja kanalisatsioonivõrguga, mis omakorda on liitunud kostjale kuuluva vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Seega koosneb vaidlusaluses kinnisvaraarenduse piirkonnas elanikele veevarustust ja kanalisatsiooniteenuse osutamist võimaldav ühisveevärk ja kanalisatsioon kahest eraldiseisvast ja kahele eraõiguslikule omanikule kuuluvast ehitiste ja seadmete süsteemist ehk ühisveevärgist ja kanalisatsioonist

§ 2lg 1 mõttes.

Rae valla Peetri küla selle osa elanike varustamine vee- ja kanalisatsiooniteenusega ei ole võimalik ilma mõlema süsteemi koostoimeta: hagejale kuuluv torustik juhib kostja tarnitud vett hageja liitumispunktist elanikeni ning juhib ära elanike heitvett kostja torustikuni.

1. Kohus leiab, et paljasõnaline on kostja väide, et temal on õigussuhe üksnes hagejaga ning temasse ei puutu, kas, kellele ja millise summa eest hageja vett edasi müüb. Õige on, et kostja lepingupartneriks oli hageja õiguseelneja. Samas hageja ja kostja vahelise õigussuhte eesmärk oli arendatavasse piirkonda rajatavate elamute ehitustegevuse ja hiljem elamute veega varustamine. Nii on 10.02.2002 vee müügi lepingu punkti 1.
2. kohaselt kostja kohustuseks müüa hagejale vee Peetri külas Rae vallas uute hoonete ehitusprotsessi tarbeks. Pooltevahelise 19.04.2004 liitumislepingu V.K.S. – 3 punkti2 kohaselt oli selle lepingu eemärgiks OÜ A H veevärgi 5 ühendamine kostjale kuuluva vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Liitumislepingu alusel korraldati vee- ja kanalisatsiooni ühendustorustike ehitamine kostja pumplast kuni hagejale kuuluva kinnistuni, täismahus kinnistu siseselt, samuti kinnistu veevärgiga liituvatel aladel (p 3.1.). Liitumislepingu punkti 7 kohaselt M tagab hagejale omavaheliste kokkulepete tulemina vee- ja kanalisatsiooni teenuse lepingus näidatud mahus. Seejuures on lepingu punktides 7.
3. – 7.
4. eraldi nimetatud eramute ja ridaelamute veetarbimise maht, ärimaa eeldatav veetarbimise maht ja TTAS veetarbimise maht. Liitumislepingu punktis 7.
5. võttis kostja endale kohustuse tagada läbi hagejale kuuluvate trasside veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ka K OÜ-le ja IK SG’ile. Liitumislepingu punktis 8 on kostja teenuse osutamise kohustuse tähtaeg seotud antud piirkonda vee – ettevõtja määramisega. Liitumislepingu punktides 8.
6. ja 8.
7. on määratud vee ja kanaliseerimise hinnad eraldi juriidilistele isikutele ja füüsilistele isikutele. Sisuliselt on hageja näol tegemist üksnes kostja poolt osutatava teenuse vahendajaga, kelle ülesandeks oli vee- ja kanalisatsiooniteenuse tasude administreerimine. 6.

§ 7

lg-st 1 tulenevalt peetakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduses vee – ettevõtja all silmas eraõiguslikku juriidilist isikut, kes kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega varustab ja kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist korraldab. Kohtumenetluse käigus 30.03.2009 on kostja seoses käimasoleva vaidlusega saatnud kirja kostja osutatavat teenust kasutavatele Kelgumäe tn, Tähnase põik, Tähnase tn ja Kraavipealse tänava elanikele (tl 103). Kinnistusraamatust nähtuvalt on nimetatud tänavatel kokku ca 50 elamumaa kinnistut ning lisaks ärimaa ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Vähemalt 50 elanikku teenindav vee- ja kanalisatsiooni süsteem on ühisveevärk ja kanalisatsioon

§ 2lg 1 järgi.

Seega kostja kui eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab ühisveevärgi kaudu kliente ja juhib ära nende reovett, on vee – ettevõtja

mõttes. Seda, et kostja vee- ja kanalisatsioonisüsteem on ühisveevärk ja –kanalisatsioon, tõendab ka asjaolu, et pooltevaheline liitumisleping on kooskõlas

§ 5

lg - tega 2 ja 21 sõlmitud vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirjale (vt liitumislepingu p 1, tl 8). 7.

§ 7lg –te 2 ja 21 kohaselt määrab vee – ettevõtja kohaliku omavalitsuse volikogu.

See asjaolu aga ei muuda vee-ettevõtja legaaldefinitsiooni, mis on sätestatud

§ 7lg-s 1.

Seadusest ei tulene kohaliku omavalitsuse õigust määrata eraomandis oleva ühisveevärgiga hõlmatud alale vee – ettevõtjat oma äranägemisel.

§ 7

lg 21 kohaselt juhul, kui ühisveevärk ja –kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, esitab ettepaneku vee – ettevõtja määramiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Seega käesoleval juhul on õigus taotleda vee – ettevõtja määramist eelkõige kostjal endal. 8. Hageja esitas 09.06.2009 kohtuistungil väljaandes Rae Sõnumid 2009.a. jaanuaris avaldatud Rae Vallavolikogu 09.12.2008 otsuse nr 473 „Vee – ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestamine“. Otsuse punktis 3 on vastavalt

§ 7

lg –le 3 kehtestatud vee-ettevõtja Peetri tegevuspiirkond teiste hulgas Peetri külas vastavalt „Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2008 – 2020“ ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetava ala ulatusele vastavalt joonistele nr VK 1, VK 2 ja VK 4. Otsuse lisast 1 - skeemilt „Peetri ja Pirita jõe tegevuspiirkonnad“ - nähtub, et vaidlusalune osa Peetri külast jääb AS E tegevuspiirkonnast väljapoole. Seega vaidlusalusel alal, millel praegu veevarustus ja kanalisatsioon toimib kostja omandis oleva süsteemi kaudu, ei ole AS E vee – ettevõtjaks ning kostja vastav väide on veenvalt ümber lükatud. Asjaolu, et vaidlusalune piirkond ei ole hõlmatud Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga 2008 – 2020, ei tähenda, et tegemist ei ole ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.

§ 4

lg 1 võimaldab ühisveevärki ja –kanalisatsiooni rajada enne arengukava vastuvõtmist detailplaneeringu alusel. 6 9. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostja näol tegemist vee-ettevõtjaga ning talle laieneb

§ 7

lg-s 4 sätestatud kohustus jätkata kuni käesolevas paragrahvis ettenähtud viisil vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramiseni veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamist lepinguga määratud ajani. 10.06.2002 Vee Müügi Lepingu (tl 86 – 87) punkti 3.1. kohaselt on leping sõlmitud tähtajatult. Seega ei ole kostjale teenuse jätkamise lõpptähtajaks muud tärminit, kui kohaliku omavalitsuse poolt vaidlusalusele alale vee-ettevõtja määramine, kusjuures

§ 7lg 21 järgi on vastava otsuse tegemise initsiatiiv kostja käes.

Õige ei ole kostja seisukoht, et Vee Müügi Lepinguga määratud aeg on saabunud, sest leping võimaldab selle ühepoolset ülesütlemist ja kostja on seda võimalust kasutanud. Lepingu punkt 3.

1. on seadusest tuleneva keeluga vastuolu tõttu tühine. Seega ainsaks lepinguga määratud ajaks on lepingu tähtajatus.
2. Kostja leiab, et ta on lepingu kehtivalt korraliselt üles öelnud. Kohus leiab, et

§ 7

lg 4, mis kohustab senist ettevõtjat teenuse osutamist jätkama, on erisäte, millele viitab ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 3: püsiva kohustuse täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Käesoleval juhul tuleneb seadusest teisiti ning kostjal ei ole õigust veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingut korraliselt üles öelda. Kohus leiab, et kohustus jätkata teenuse osutamist on käsitatav teenuse osutamise lõpetamise seaduses sätestatud keeluna.

§ 7

lg 4 kehtestamisel oli kohtu hinnangul seadusandja sooviks ja eesmärgiks vältida olukorda, kus elanike esmatähtsate teenustega varustamine sõltub eraõigusliku juriidilise isiku suvast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Eeltoodust tulenevalt on kostja 11.11.2008 ülesütlemisavaldus vastuolus seadusest tuleneva keeluga ja seetõttu tühine. Kuna ülesütlemisavaldus on seadusest tuleneva keelu rikkumise tõttu tühine, ei ole vajadust hinnata ülesütlemisavalduse tühisuse muude aluste olemasolu ning kohus ei analüüsi poolte vastavaid väiteid.

1. Hageja taotleb kohustada kostjat lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Kostja on esitanud ülesütlemisavalduse ja teatanud teenuse osutamise lõpetamisest alates 17.02.
2. Käesoleval ajal kostja jätkab teenuse osutamist maakohtu hagi tagamise määruse alusel. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 2 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist, kui kostja on kohustust rikkunud. Võttes arvesse vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise eripära, eelkõige seda, et ilma aega ja rahalisi vahendeid nõudvate ehitustöödeta ei ole hagejal võimalik kostja asemel teist teenuseosutajat valida, asub kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ka ennetavalt, so enne reaalselt teenuse osutamise lõpetamist, kuna kostja on teatanud kavatsusest teenuse osutamine lõpetada. Kohus on tuvastanud ülesütlemisavalduse tühisuse ning kohustab kostjat teenuse osutamist jätkama. Ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamine ja kostja kohustamine teenust jätkama ei võta hagejalt kohustust tasuda saadud teenuse eest vastavalt lepingule. Ka kostjal ei olnud teenuse osutamise jätkamiseks asja menetluse käigus hagejale sisuliselt muid vastuväiteid, kui hageja väidetav võlgnevus kostja ees. Kostja ei ole esitanud hageja vastu võlgnevuse tasumiseks kohtusse hagi. Kohus nõustub kostjaga, et väidetava võlgnevusega seotud erimeelsused lahendatakse varalise nõude esitamisel. Seetõttu kohus tarbitud veekoguse mõõtmisega seotud poolte väiteid ja vastastikuste rahaliste nõuete olemasolu ei analüüsi.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 7 02.03.2009 kohtumäärusega kohus reguleeris esialgse õiguskaitse korras pooltevahelist õigussuhet ja kohustas kostjat jätkama hagejale teenuse osutamist kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas. 17.03.2009 saabus selle kohtumääruse peale kostja määruskaebus. 24.03.2009 kohus määrusega tühistas 05.03.2009 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, kuna hageja ei tasunud kohtu määratud tähtpäevaks tagatist. Kuigi kohus hagi tagamise tühistas ja sisuliselt kostja kaebuse eesmärgi täitis, ei ole tegemist kostja 17.03.2009 määruskaebuse rahuldamisega, sest kohus tühistas määruse teistel põhjustel ning ei rahuldanud ka kostja määruskaebuse taotlust jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 07.04.2009 saabus maakohtule hageja määruskaebus 24.03.2009 määruse tühistamiseks. Kohus korraldas määruskaebuse lahendamiseks ja pooltevahel kohtuvaidluse ajaks teenuse osutamise jätkamise osas võimaliku kompromissi saavutamiseks kohtuistungi. Pooled kohtu määratud aja jooksul kompromissile ei jõudnud. Määruskaebuse lahendamisel kohtul on TsMS § 663 lg 4 ja 5 alusel kaks valikuvõimalust: määruskaebus rahuldada või rahuldamata jätta, määruskaebuse osalist rahuldamist ette ei nähta. ei ole võimalik. Kuna kompromissi ei saavutatud, jättis kohus määruskaebused rahuldamata. Võttes arvesse asja arutamiseks määratud kohtuistungini jäänud lühikest aega, pidas kohus otstarbekaks määruskaebuseid enne kohtuistungit ringkonnakohtule mitte saata. Kohus edastab määruskaebused ja kohtutoimiku ringkonnakohtule TsMS § 663 lg 5 koheselt pärast kohtulahendi avalikult teatavaks tegemist. Kuna kohus oma 23.03.2009 määrusega hagi tagamise abinõu tühistas, ei ole vaja kohtuotsuse resolutsioonis hagi tagamise küsimust lahendada.
4. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetluskulude jaotuse poolte vahel. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Heli Käpp Kohtunik 8