lg 1 kohaselt vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist.
lg 4 kohaselt vaikiva seltsingu lepingule kohaldatakse seltsingulepingu kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Lepingu pooled leppisid lepingu p-s 3 kokku poolte kohustused lepingu eesmärkide saavutamiseks. Muu hulgas oli TÕM kohustuseks valmistada ette ruumid, mis on vajalikud kunstinäituste läbiviimiseks ajavahemikul 01.05.2006.a. kuni 31.09.2006.a. aadressil XXX, Tallinn.
lg 2 järgi eeldatakse, et vaikiva seltsinglase poolt üleantud vara läheb ettevõtja omandisse, kuid tulenevalt dispositiivsuse põhimõttest võivad vaikiva seltsingulepingu pooled kokku leppida, et vaikiv seltsinglane annab vara ettevõtja kasutusse. Käesolevas asjas andis TÕM hageja kasutusse ruumid aadressil XXX, Tallinn ja võttis endale nende ruumide korrashoiu kohustuse. Lepingu p- 3.2.
lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmisega või lõpetamisega teistsuguses vormis. Ka asja materjalidele lisatud 20.07.2005.a. volikirjast (tlk 99), mis on sõlmitud hiljem kui hageja ja TÕM leping, nähtub, et Tallinna Õpetajate Maja volitas Pihkva Muuseumiga näituse läbiviimiseks lepingut sõlmima volitaja nimel vaid tingimusel, et lepingust tulenevad rahalised kohustused kannab hageja. Käesolevas asjas on eeltooduga kohtu arvates tõendamist leidnud lepingupoolte kokkulepe lepingutingimuse p- 3.2.2. muutmises suulises vormis selliselt, et näituseruumides vajaliku temperatuuri, valgustuse ja niiskuse tagamiseks vajalikud seadmed soetab oma kuludega hageja. TÕM ütles 03.11.2006.a. kirjaga 05.07.2005.a. sõlmitud ühise tegutsemise lepingu üles (tlk 15).
lg 1 järgi tähtajatu seltsingulepingu võib iga seltsinglane igal ajal üles öelda. Tähtajalise seltsingulepingu võib üles öelda üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuse oluline rikkumine teise seltsinglase poolt. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 05.07.2005.a. sõlmitud ühise tegutsemise leping oli tähtajaline või tähtajatu. TsÜS § 134 lg 1 järgi on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed, lg 2 kohaselt tähtaeg määratakse aastate kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Ühise tegutsemise lepingu p. 2.1 järgi oli lepingu eesmärgiks erinevate riikide juhtivate muuseumide ekspositsioonide esitlemine kunstinäitustel kultuuriprogrammi „Tallinn – Euroopa kultuuri pealinnaks“ raames. Asjas puudub vaidlus, et Tallinn kandideeris Euroopa kultuuri pealinnaks aastaks 2011.a. Kohus leiab, et kuigi ühise tegutsemise lepingu p-s 3.2.1. oli TÕM panusena märgitud ruumide kasutusse andmine ja sellega seonduv konkreetse tähtaja jooksul, viitab sätestab p- 2.1. selgesõnaliselt, et näituseid oli plaanis korraldada rohkem kui üks. Kuivõrd konkreetsele ajaühikule ega kindlalt saabuvale sündmusele leping ei viita, kunstinäitused pidid toimuma kultuuriprogrammi „Tallinn – Euroopa kultuuri pealinnaks“ raames, siis leiab kohus, et tegemist oli tähtajatu lepinguga, mille iga seltsinglane võib
Asjas puudub vaidlus selles, et ühise tegutsemise lepingus märgitud eesmärgi saavutamiseks tegi hageja järgmisi kulutusi: kliimaseadmete paigaldamise eest tasus 127 380 krooni, valgustuse paigaldamise eest tasus 83 118 krooni, videovalvesüsteemi paigaldamise eest tasus 173 202 krooni, stendide eest tasus 100 300 krooni ja lettide eest 70 800 krooni. 03.11.2006.a. kirjast (tlk 15) nähtub, et TÕM ütles lepingu üles seetõttu, et leping oli majanduslikult kahjulik.
lg 4 järgi seltsingulepingut ei või üles öelda ajal, mil seltsingu lõpetamine oleks teiste seltsinglaste õigustatud huvisid arvestades ebamõistlikult kahjulik. Sellisel ajal lepingu ilma mõjuvate põhjuseta ülesütlemise korral peab ülesütleja hüvitama teistele seltsinglastele sellest tekkinud kahju. 4 Eelnimetatud piirang eeldab, et seltsinglasel on küll seaduse või seltsingulepingu alusel õigus seltsinguleping üles öelda, kuid kui selle tagajärjed oleksid teistele seltsinglastele ebamõistlikult kahjulikud, siis peab ülesütleja hüvitama teistele sellest tekkinud kahju, kui ülesütlemiseks puudus mõjuv põhjus. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja panus ühise eesmärgi saavutamiseks oli kordades suurem võrreldes TÕM-iga. Seega leiab kohus, et asjas tuleb tuvastada, kas TÕM-il esines mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Asjas puudub vaidlus, et lepingu sõlminud poolte eesmärk oli nii kultuuri edendamine kui ka kasu saamine. Oma ütlustega kinnitasid seda ka tunnistajad SM ja BPv. P . Asjas puudub vaidlus, et 2006.a. TÕM-is toimunud näitus tõi kasu asemel kahju mõlemale poolele. TÕM väidetel moodustasid tema kulud seoses näitusega 90 0004, 84 krooni (tlk 80) ning ta jäi ilma oma tavapärasest üüritulust, mis tol hetkel oleks olud selle perioodi eest umbes 200 000 krooni, hageja aruande kohaselt (tlk 79) moodustasid näituse kahjud 1 253 379 krooni.
lg 1 kohaselt vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panuse vastava osa kasumist, lg 3 teise lause kohaselt vaikiva seltsinglase suhtes peab ettevõtja ettevõtet hoolikalt majandama ning toimima vaikiva seltsinglase suhtes heas usus. Eeltoodust tuleneb, et ettevõtja kui vaikiva seltsingu lepingu pool on kohustatud tegema omapoolse panuse ühise eesmärgi saavutamiseks. Ettevõtjapoolne panus seisneb selles, et ta teostab ettevõtte, millesse vaikiv seltsinglane teeb oma panuse, majandamist ja juhtimist ühistes huvides, seda nii enese kui ka vaikiva seltsinglase arvel. Ühistes huvides majandamine tähendab, et ettevõtja on kohustatud ettevõtet hoolikalt majandama ning toimima vaikiva seltsinglase suhtes heas usus. Lähtudes hoolika majandamise kohustusest on ettevõtja kohustatud majandama ja juhtima ettevõtet selliselt, nagu seda teeks sarnases olukorras tegutsev mõistlik ettevõtja. Ettevõtte majandamise ja juhtimise eesmärgiks on tagada ettevõtte kaudu maksimaalse kasumi saamine. Selleks, et seda eesmärki saavutada tuleb mõistlikul ettevõtjal püstitada õiged eesmärgid ja valida kohased vahendid nende eesmärkide saavutamiseks. Nagu eelpoolviidatud lepingupoolte kahjudest nähtub, et saavutanud hageja majandamisega loodetud eesmärki – kasumi asemel kandsid lepingupooled kahjusid. Püstitatud eesmärgi saavutamine valitud vahenditega osutus ebareaalseks ning tagatisi selleks, et järgmise näituse läbiviimisel samasugune olukord ei tekiks, hageja ei leidnud. Seetõttu leiab kohus, et TÕM-il esines mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Kuivõrd asjas on tõendamist leidnud, et TÕM ütles lepingu üles mõjuva põhjuse tõttu, siis leiab kohus, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 436 lg 7 ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega, kuid samas ei saa kohus vastavalt TsMS § 436 lg-4 tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses esitatud ega arutatud. (vt. ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-07 p.14) Hageja ei ole oma nõude alusena näidanud asjaolusid, mis tuleneksid seltsingulepingust. Hageja eitas seltsingulepingu olemasolu, väites, et hageja ja TÕM vahel oli sõlmitud töövõtu ja kasutuslepingu elementidega leping (tlk 201), kohtuistungil täiendas hageja, et tegemist oli käsunduslepinguga. Hageja on rajanud oma nõude alusetu rikastumise ja omandi kaitse väidetele, neid käsitlevaid sätteid aga antud asjas rakendada ei ole võimalik. Kuna asjast nähtub, et kahju hüvitamise sätete eeldused on täitmata ei saa kohus, kuivõrd hageja ei ole nõude alusena nimetatud asjaolusid esile toonud, asja lahendada ka
5 Arvestades asjaolu, et põhinõue tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue. Hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda ja hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.