Obsah (6)

§ 76§ 100§ 643§ 644§ 101§ 82

Tsiviilasi nr. 2-09-7168/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja teatavaks tegemine 12.oktoober 2009, kohtukantselei kaudu tsiviilasi OÜLV hagi SS’e v

) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. Hageja tugineb nõudes 9.mai 2008 nõude loovutamise lepingule (tl. 10). Vaidlust ei ole selles, et lepinguga on hageja võõrandanud kostjale tasu eest 15.septembri 2006 ja 21.aprilli 2007 töövõtulepingutest tuleneva töövõtja tasunõude OÜB vastu. Kostja väidab, et on nõude loovutamise lepingu 18.mail 2009 tühistanud (tl. 158). Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal oli lepingu tühistamiseks õiguslik alus. Kostja väidab, et oli lepingu sõlmimise ajal eksimuses. Hageja väidab, et kostjal olid omandatava nõudega seotud asjaolud töövõtulepingute täitmise ajal teada; tühistamise avaldus on esitatud hilinemisega. TsÜS § 92 järgi on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Oluliseks on eksimus juhul, kui tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks sarnases olukorras tehingut teinud või oleks tehingu teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kostja on tehingu tühistamisel osundanud TsÜS § 92 lg. 3 p.-dele 1 ja 2, mille järgi võib eksimuse mõjul tehingu teinud isik selle tühistada, kui - eksimuse põhjustasid tehingu teise poole teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavaks tegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; - tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja väidab, et ei teadnud nõude omandamisel, et töövõtja (OÜ K) on lepingut rikkunud. Lepingu rikkumine seisnes 1) projektis ettenähtud drenaažitoru ebaõigesse asukohta (võõrale territooriumile) paigaldamises ja 2) drenaažitoru ettenähtust madalamale paigaldamises. Eksimuse parandamise maksumus on 1 539 254 krooni. Tellijal on töövõtja vastu viivise nõue arvestusega 64 369 krooni päevas. Pooltel ei ole vaidlust selles, et töövõtja (OÜ K) paigaldas drenaažitoru ca 40-50 meetri ulatuses naaberkinnistule. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostjale oli see asjaolu teada töövõtulepingu täitmise käigus. Tunnistaja J.J ütlustega on tõendatud, et drenaaži paigaldamisel peeti maatükkide piiriks aia asukohta. Hiljem selgus, et aed ei olnud täpselt piiril. Trassi ümber paigutamist arutati mitmel koosolekul; arutelul osales ka S.S (kostja). Trassi ümberpaigutamise korraldusi töövõtjale ei antud; naaberkinnistu omanik teadaolevalt pretensioone esitanud ei ole. Toru paiknemise kohta tehti märge töö üleandmise 19.märtsi 2008 aktile selle allakirjutamisega samal ajal. Tunnistus on kooskõlas tööde ja dokumentide üleandmise aktidega (tl. 169, 171), millele on kostja alla kirjutanud. Drenaaži asukohaga seonduva arutelu kajastab ka 28.novembri 2007 töökoosoleku protokoll (tl. 172), mille p.-s 7 sisaldub alltöövõtja ülesanne täpsustada drenaaži ümberpaigutamise vajalikkust. On õige, et protokoll on alla kirjutamata, kuid see asjaolu iseenesest ei mõjuta tõendi õigsust. Hageja tõendid, mis kinnitavad kostja teadmist tehingu täitmise asjaoludest on omavahel kooskõlas. Kohtul puudub alus eeldada, et koosoleku protokoll ei kajasta tegelikult toimunut. Kostja ei ole hageja esitatud tõendeid 4 millegagi kummutanud ega selle õigsust kahtluse alla seadnud. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks hageja väite selles, et kostja teadis drenaažitoru paiknemisest naaberkinnistu piirialal juba tööde tegemise käigus, kahtlusteta on kostjale see asjaolu teatavaks saanud 19.märtsil

1. Kostja väidab, et töövõtja ei paigaldanud drenaažitorusid kooskõlas projektiga. Hageja väidab, et torustiku ja nende paigaldamise osas muudeti projekti; töö on tehtud kooskõlas muudetud projektiga. Vaidlust ei ole selles, et paigaldatud torud ei ole kooskõlas esialgses projektis ettenähtuga. Torud on väiksema läbimõõduga ning nende paigaldamise sügavus ei vasta esialgses projektis ettenähtule. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud A.R ’i poolt koostatud dokumendi/ekspertarvamuse. Kohus hindab kostja tellitud ekspertarvamust (tl. 102) dokumentaalse tõendina. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg. 1 järgi on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on kohtuistungil võimalik esitada tajutaval kujul; lg. 2 järgi on dokumendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamus. Vaidlust ei ole sellest, et dokument on koostatud hagejalt andmeid ja seisukohti küsimata. Kohtule ei ole akti koostanud isik ja tema kompetents teada; dokumendi koostanud isik, A R , ei kuulu riiklikku tunnustust omavate ekspertide nimekirja; seega puudub kohtul alus eeldada temal ehitustehnilise ekspertiisi tegemiseks vastava kvalifikatsiooni olemasolu. Kohus ei ole nimetatule eksperdi õigusi ja kohustusi selgitanud ega hoiatanud teda TsMS § 303 lg. 5 alusel vastutusega teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Eelnevast tulenevalt saab ekspertiisiaktina vormistatud dokumentaalsetele tõenditele omistada üksnes andmekandja tähenduse. Dokumentaalse tõendiga saab kinnitada või kummutada asjas tähendust olevaid andmeid, mitte aga kinnitada hinnangulisi seisukohti. Kohus leiab, et A.R ’i dokument ei tõenda kostja väiteid projektist kõrvale kaldumise kohta. Dokumendi koostamisel on lähteandmetena (p. 1.2) kasutatud AS A koostatud välisvõrkude projekti VKG-
2. Samas dokumendis, samuti ka 21.aprilli 2007 alltöövõtulepingus (tl. 149) on selgelt osundatud selle projekti hilisemale muutmisele (p.1.2). Kostja ei osanud kohtus selgitada, miks on dokumendi koostajale üle antud üksnes esialgne projekt. J.J tunnistus on kooskõlas hageja väitega selles, et projekti muudatus puudutas paigaldatavate torude läbimõõtu ja nende paigaldamise kõrgust. Seda väidet kostja ei kummutanud. Seega ei ole dokumendis kajastatud andmed usaldusväärsed ega lisa kostja väidetele kaalu. Dokumendis sisalduv hinnang puuduste maksumuse kohta ei ole eeltoodud põhjendustel usaldusväärne. Hinnanud poolte väiteid ja esitatud tõendeid kogumis nõustub kohus hagejaga selles, et projekti muudatus oli (pidi olema) kostjale teada. See asjaolu on tõendatud dokumentide üleandmise aktiga, millele on kostja tellija esindajana alla kirjutanud (tl. 171). Kostja esindaja möönis kohtus dokumentide vastuvõtmist, kuid väitis, et suure töökoormuse tõttu ei olnud kostjal aega dokumentidega põhjalikult tutvuda. OÜB registrikaardi väljatrükist (tl. 14) nähtub, et kostja oli vaidlusaluse töö tegemise ja vastuvõtmise ajal äriühingu juhatuse liige. Kohus leiab, et kostja 5 oli (pidi olema) OÜB juhatuse liikmena tööga seotud asjaoludest, paigaldatavate torude mõõtude ja paigaldamise kõrgusest teadlik. s.h. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks hageja väite selles, et kostja teadis drenaažitorude mõõtude muutusest ja paigaldamise tegelikust kõrgusest juba projekti muutmise ja tööde tegemise käigus; kahtlusteta on kostjale see asjaolu teatavaks saanud 19.märtsil
3. Kohus leiab, et hageja (hageja õiguseellane) ei ole nõude loovutamisel teinud kostjale teatavaks mistahes eksitavaid asjaolusid ega jätnud tegelikke asjaolusid teatamata. Kostja väited eksimusest on vastuolus esitatud tõenditega. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja etteheited 9.mai 2008 lepingu sõlmimise asjaolude osas on kostjast enesest sõltuvad. Kohus ei pea õigeks kostja arusaama selles, et pealiskaudsusega kaasnev risk tuleks üle kanda lepingu partnerile. Kostja on nõude loovutamise lepingu p.-s 1.2.2 selgelt kinnitanud, et on põhjalikult tutvunud nõude aluseks olevate dokumentidega ning on teadlik nende sisust. Kohus märgib, et osundatud tingimus on lepingu tekstis rõhutatuna esile tõstetud (tl. 11). Tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot (TsÜS § 92 lg. 5). Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostjal puudus tehingu tühistamiseks ka formaalne eeldus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 90 järgi võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada seaduses sätestatud korras. TsÜS § 99 järgi võib eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teada saamisest. Kostjale on saanud töövõtulepingu täitmisega seotud asjaolud kahtlusteta teada hiljemalt 19.märtsil
4. Tehingu tühistamise avaldus on tehtud 18.mail 2009, seega pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et kostja tehingu tühistamise avaldus ei toonud formaalsete ja materiaalsete aluste puudumise tõttu kaasa õiguslikke tagajärgi. 9.mai 2008 nõude loovutamise leping on siduv ja täitmiseks kohustuslik. Kostja väidab, et 9.mai 2008 lepinguga omandatud töövõtja tasunõue ei ole sissenõutav. Tellijal on nõudele vastuväited. Töö on oluliste puudustega. Tasunõue ei ole 75% ulatuses põhjendatud. Hageja väidab, et kostjal puudub õigus jätta nõude loovutuse leping täitmata nõudele esitatavate, aluseta vastuväidete tõttu. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole aluseks hageja nõude rahuldamata jätmisele. Hageja on esitanud hagi nõude loovutuse tasu saamiseks. Nõue on suunatud 9.mai 2008 lepingu täitmisele.

§ 76lg.

1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100järgi on kohustuse täitmata jätmine kohustuse rikkumiseks; § 101 lg.

1 p. 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja nõude loovutuse lepingut täitnud ei ole. Kostja väidab, et omandatud nõue ei ole 75% ulatuses sissenõutav. Kostja on sõlminud vaba tahte alusel tasulise tehingu, millega on omandanud varalise õiguse - töövõtja tasunõude tellija vastu. Eelduslikult on nõude loovutuse tasu kokkulepitud arvestades nõude sissenõutavust. Kostja omandas nõude iseenda 6 juhitava äriühingu vastu; seega tuleb eeldada, sissenõutavusega seonduv täies mahus teada. et kostjale oli nõude Kohus leiab, et kostjal puudub õigus tugineda vaidluses tellija võimalikele vastuväidetele. Kostja on omandanud töövõtja, mitte tellija õigused. Ka ei ole kostja tõendanud, et tellija oleks esitanud nõudele põhjendatud vastuväiteid.

§ 643

järgi lasub majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijal kohustus vaadata või lasta töö viivitamatult üle vaadata.

§ 644lg.

1 järgi peab tellija teatama töö mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama; lg. 3 alusel peab majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija töö lepingule mittevastavusest teatamisel seda piisavalt täpselt kirjeldama.

§ 644lg.

3 järgi ei või tellija töö lepingule mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata töö lepingumittevastavusest õigeaegselt ega kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul mittevastavust piisavalt täpselt. Asjas kogutud tõendite alusel saab väita, et tellija on töö pretensioonideta vastu võtnud. Tellija on minetanud puudustele osundamise õiguse. Töövõtja on töö teinud tellija ja omaniku järelevalve all. Töö, s.h. tööga seotud dokumendid on 19.märtsil 2008 tellija poolt omaniku järelevalve osavõtul vastu võetud. Kostja arutlused võimalike tellija pretensioonide üle on otsitud ning suunatud enda kohustustest vabanemisele. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et töövõtja tasunõue on sissenõutav vaid 25% ulatuses. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on omandanud töövõtja tasunõude 2 037 420.38 krooni ulatuses 1 300 000 krooni eest, seega 737 420.30 krooni odavamalt. Kostja on siduva tehinguga omandanud nõude sissenõutavusega seonduvad riskid ega saa neid hagejale üle kanda. Kohus jätab tähelepanuta hageja väited seoses kostja tasaarvestuse avalduse põhjendatusega, kuna kostja käesolevas vaidluses tasaarvestusele ei tuginenud. Hinnates eeltoodut kogumis leiab, et hageja kohutuse täitmise nõue on põhjendatud. Hageja nõue 1 300 000 krooni väljamõistmises tuleb rahuldada. Hageja väidab, et kostja on rahalise kohustuse täitmisel viivituses.

§ 101lg.

1 p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist.

§ 82lg.

1 järgi muutub kohustus sissenõutavaks kohustuse täitmise tähtpäeval. Pooled on 9.mai 2008 lepingus kokku leppinud nõude loovutuse tasu maksmises maksegraafiku järgi. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole makseid kokkulepitud ajaks tasunud. Hageja on lepingu p. 3.4 alusel lugenud kõik maksetähtajad saabunuks ning kogu tasu sissenõutavaks. Kõrvalnõue jagab põhinõude saatust. Hageja on arvestanud kostjale viivise, mille arvestuse õigusust kostja ei vaidlustanud. Hinnates eeltoodut leiab kohus, põhjendatud ja tuleb rahuldada. et hageja viivitusintresside nõue on otsuse täitmise kord ja tähtaeg Pooled TsMS §-s 445 ettenähtud taotlusi kohtule ei esitanud. Tasaarvestatavaid nõudeid ei ole. 7 menetluskulud Hageja on 16.veebruari 2009 ettenähtud riigilõivu 85 000 krooni. maksekorraldusega tasunud hagi esitamisel Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg. 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 272 lg. 1; 303 lg. 5; 434-436; 438-439; 441-442; 452-453; 455; 632 lg. 1; TsÜS §-st 5; 90; 92 lg. 3 p. 1 ja 2 ning lg. 5; 99 ja

§-st 3 p. 1; 76 lg.1; 82 lg. 1; 100; 101 lg. 1 p. 1 ja 6; 643; 644 lg.1 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja SS’elt OÜLV kasuks 2 051 000.00 (kaks miljonit viiskümmend üks tuhat krooni), s.h. 1 300 000 krooni tasuna omandatud nõude eest ja 751 000 krooni viivitusintressid 20.veebruari 2009 seisuga. Tuvastada SS’e kohustus maksta OÜ LV viivitusintressi 0,5% päevas täitmata põhikohustusest päevas alates 21.veebruarist 2009 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et füüsilisel isikul või mittetulunduslikul juriidilisel isikul on õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb kaebus ja menetlusabi taotlus esitada seaduses sätestatud tähtaja kestel. Kohus võib menetlusabi taotluse põhjendatuse korral anda menetlusosalisele tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik