Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik V S esitas Viru Maakohtule 14.01.2009.a. hagi B S vastu, milles palud välja mõista kostjalt lapse M S, sündinud XXX. ülalpidamiseks igakuiselt elatusraha 5 000 krooni ja hageja ülalpidamiseks lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni igakuiselt 3 000 krooni. Kostja B S kirjalikus vastuses 26.02.2009.a. hagile ei nõustu hageja nõudmistega ja oma vastuväiteid soovis põhjendada kohtuistungil. Kohtuistungile 28.10.2009.a. kostja ei ilmunud, palus lükata istungi edasi, kuid kohus jättis kostja taotluse rahuldamata. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagivalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, sest kostja istungile ilmunud ei ole. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks tuleb rahuldada, sest kostja põhjendusi kohtuistungi edasilükkamiseks kohus ei pidanud veenvateks ja põhistatuteks. Seega ei olnud kostjal mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks.
lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja ealtise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PkS § 21 kohaselt on abikaasa kohustatud abikaasat lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, siis tuleb hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Viru Maakohtu kohtumäärusega nr 2-09-1600 24. augustist 2009.a. on hagi tagatud ja reguleeritud menetluse ajaks lapseülalpidamiskohustuse täitmine alates 21.08.2009.a. kuni 2
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 468 lg 1 p 2 alusel kohus tunnistab omal algatusel viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulud
lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt
lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.