) § 367. Seega puudub esitatud nõudel alus. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista 69 114,99 krooni, mis hõlmab automaadi jääkväärtust 62 554,19 krooni ja tasumata liisingmakseid summas 6560 krooni. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et kostja on kohustatud tasuma hagejale üksnes liisingumaksed kuni 22.04.2008, s.o kuni liisingulepingu ülesütlemisega lõppemiseni. Selline seisukoht on vastuolus nii lepingu üldtingimuste p-ga 12.4 kui ka
liisingulepingu ülesütlemise tagajärgi reguleerivate sätetega, mille kohaselt tuleb liisinguvõtjal hüvitada liisinguandjale ka kõik kulud, mis on kantud seoses liisinguesemega. Lepingu üldtingimuste p 12.4 sätestab, et kui leping lõpeb ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, peab kostja täitma kõik oma lepingust tulenevad kohustused ning eriti on kostja kohustatud tasuma hagejale:
lg 1 alusel peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb
lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
lg 3 mõtteks on arvata maha liisinguandjale jääva liisingueseme väärtus liisinguvõtja poolt liisingulepingu lõpetamise hetkeks tasumata jäänud ja
lg 1 järgi liisinguandjale maksmisele kuuluvast liisingumaksete põhi- ehk kapitaliosast (liisingumaksed, millest on maha arvatud intress ja muud maksed, mis ei seondu liisingueseme soetamiseks tehtud kulutustega –
Seega tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, arvestada hüvitamisele kuuluvate kulutuste määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ning tasumata liisingumaksetest tuleb sel juhul maha arvestada ka liisingueseme tagastamisaegne väärtus ehk nn jääkväärtus. Liisingueseme liisinguandjale tagastamise kohustus on sätestatud üldtingimuste p-s 12.6.
lg 3 kohaldamiseks peab kohus tegema eelkõige kindlaks kohvimasina väärtuse hagejale tagastamise ajal. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja esitas kohtule üleandmise-vastuvõtmise akti, millega kostja andis hagejale üle ja hageja võttis vastu kasutusrendilepingu nr 680165 esemeks olnud kohviautomaadi. Nimetatud kohviautomaadi jääkväärtus üleandmise hetkel oli 62 554,19 krooni. Seoses sellega, et liisinguese tagastati liisinguandjale, tuleb arvestada hüvitamisele kuuluvate kulutuste määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ning tasumata liisingumaksetest tuleb sel juhul maha arvestada ka liisingueseme tagastamisaegne väärtus ehk nn jääkväärtus. Seega ei ole hagejal õigust automaadi jääkväärtust kostjalt välja nõuda ja hageja nõue on põhjendatud üksnes tasumata liisingumaksete osas summas 6560 krooni (arve nr 1000579725 summas 1 640,20 krooni, arve nr 1000610458 summas 1 640,20 krooni, arve nr 1000643020 summas 1 640,20 krooni ning arve nr 1000676898 summas 1640,20 krooni).
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kostja on olnud nimetatud summade tasumisel viivituses, siis lepingu üldtingimuste p 9.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,15 % võlgnetavalt summast iga maksega hilinenud päeva eest, kuid mitte vähem kui 10 EUR iga hilinenud makse kohta.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud, seega on viivise nõue põhjendatud summas 3835 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele võlgnevus summas 6560 krooni ja viivis 3835 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 90,5 % ulatuses hageja kanda ja 9,5 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse 3 jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Lukiina Vismann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.