Obsah (11)

§ 394§ 442§ 467§ 367§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.2010, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-09-

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 21.12.2009 esitas Swedbank AS Viru Maakohtusse hagi M R vastu võlgnevuse, kokku 114 888.87 krooni nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endine AS Hansapank) ja kostja sõlmisid 26.10.2007 käenduseta väikelaenulepingu nr 07-194670-VL summas 150 000 krooni, intressimääraga 14 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.11.

1. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 01.kuupäeval summas 4 123.57 krooni. Alates 01.05.2009 jäi kostja laenumaksete tasumisega võlgnevusse ja kuni 01.11.2009 kostja intressimakseid ei tasunud, olles osaliselt viivituses 7 üksteisele järgneva intressi tagasimaksega. Lepingu p 10 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 11.11.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise ja kohustuse täitmise nõudekirja, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 26.11.
2. Hageja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks kohustuste mittetäitmisel ütleb hageja lepingu üles ja nõuab kogu võlgnevuse tasumist. Kostja kirjadele ei reageerinud ega asunud ka võlgnevust kustutama. Lepingu allakirjutamisel kostja kinnitas, et on lepingu läbi lugenud ja on teadlik asjaolust, et kui ta on viivituses kolme üksteisele järgneva laenumaksega , on hagejal õigus leping üles öelda p. 13.1.2 alusel. 27.11.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ühepoolselt üles. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ei ole kostja oma võlgnevusi hageja ees kustutanud. Samuti ei ole kostja hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavast asjaolust, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. Seisuga 17.12.2009 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 114 888.87 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 103 821.04 krooni, intress 10 333.47 krooni perioodil 01.04.2009 kuni 27.11.2009, põhiosa viivis 734.36 krooni ajavahemikus 01.05.2009 -17.12.
3. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning

§ 367

sätetele ning taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 114 888.87 krooni väljamõistmist, samuti alates 18.12.2009 kuni põhinõude (103 821.04 krooni) täitmiseni põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas). Hageja on esitanud ka taotluse juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vasta, asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega tegemisega. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist ning nende (hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 12 500 krooni) kostjalt väljamõistmist, samuti menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivist. 2 Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - laenuleping ja selle laenu tagastamise graafik; lepingu andmed ja sooritatud operatsioonid; kostjale väljastatud kirjalik teade ja kohustuste täitmise nõudekiri, laenukirjade koond; maksekorralduse riigilõivu tasumisest. II Kostja Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostjale allkirja vastu kätte antud 29.12.2009. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 11.01.2010.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenu intressimaksed lepingus sätestatud summas ja tähtajaks. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku summas 114 888.87 krooni, sellest põhivõlgnevus – 103 821.04 krooni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates. 3 Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 45971, 18.12.2009 riigilõivu tasumisest summas 12 500 krooni.

§ 177

lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 13. veebruaril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 4