) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 02.05.2006 tarbijakrediidilepingu , mille alusel hageja andis kostjale I krediiti 12 000 krooni ning lepingu põhitingimuste järgi kohustus kostja I maksma hagejale intressi 27,02% krediidisummast ühe aasta kohta ja kogu lepingu perioodi eest 19 542,89 krooni (tl 14-15). 17.
lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja II vahel sõlmiti 02.05.2006 käenduslepingu, millega kostja II võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja I vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest maksimummääras 43 543 krooni tähtajaga 01.06.2014 (tl 21-22). Kuna hageja nõue kostjate vastu ei ületa käendusega võetud maksimumsummat ega tähtaega, siis on hagejal õigus esitada kogu nõue kostjate vastu solidaarselt. 18.
101 lg 1 p 4 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles.
lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda.
lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohus leiab, et hageja on § 416 lg 1 nõuded täitnud, seega oli hagejal õigus leping üles öelda 02.01.2007 kostjale I saadetud ülesütlemisavaldusega (tl 29), millest hageja teavitas ka kostjat II 02.01.2007 nõudekirjaga (tl 30). 3 2-08-8209 19.
Juhindudes
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevalt andis hageja kostjale I laenu 12 000 krooni. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja I tasunud hagejale 750 krooni, mis arvestati võla sissenõude kulude katteks ning peale hagi esitamist on kostja II tasunud 4 000 krooni, millest 700 krooni arvestas hageja sissenõudekulude katteks ja 3 300 krooni tagastamata krediidisumma katteks. Seega on kostja I poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 8 567,46 krooni. Kostja I on hagi õigeks võtnud ning kostja II ei ole esitanud vastuväiteid krediidisumma suurusele. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et nõue on põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista tagastamata krediidisumma 8 567,46 krooni. 20. Vastavalt
lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seega palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista intressi summas 1 833,53 krooni. Kostja I on hagi õigeks võtnud ning kostja II ei ole intressi summale vastu vaielnud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et nõue on põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista intress summas 1 833,53 krooni. 21.
lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul viivisemääraks kokkuleppega nr 1 kokku lepitud intress 27,02%. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 14.01.2009 otsuses nr 3-2-1-120-08 on samuti leidnud, et: „laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.“ Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista seisuga 21.09.2009 sissenõutavaks muutunud viivis summas 7 937,76 krooni. Kostja I on hagi õigeks võtnud ning kostja II ei ole viivise summale vastu vaielnud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et nõue on põhjendatud, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis summas 7 937,76 krooni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.