← Eesti

2-08-58072/10

Obsah (5)§ 162§ 163§ 153§ 146§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2009. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-08-58072 Tsiviilasi OÜ V (pankrotis) pankr

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja

§ 162

lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud. OÜ V (pankrotis) haldur ja võlausaldajad on jõudnud järeldusele, et seoses asjaoluga, et kogu pankrotivara on võõrandatud, tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad, siis ei ole otstarbekas pankrotimenetlust jätkata ning suurendada pankrotimenetluse kulusid. Lähtuvalt

§ 163

lg-st 1 on teade OÜ V (pankrotis) lõpparuandega tutvumise kohta avaldatud 30.11.2009.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded, mille järgi oli vastuväidete esitamise tähtaeg 10.12.2009.a. Vastuväiteid ei esitatud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotimenetluse vältel on halduri tegevuse tulemusel laekunud pankrotivara (kinnistud) müügist kokku 2 721 000 krooni, pangaintress 17033,74 krooni, kokku 2 738 033,74 krooni. Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: 3.

  1. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: OÜ V (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 3.
  2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: OÜ V (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole makstud elatist võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavatele. 3.
  3. Massikohustused: Massikohustuste kogusumma on 38 804,04 krooni. Millest vara säilitamisega seotud kulud 27 748,14 krooni (s.h elektrikulu 13 156,14 krooni; küttekeha remonttööd, materjalid 14 337 krooni ja lumekoristus 255 krooni), vara müügikulud 4255,90 krooni (sh transport ja kuulutused) ning pankrotimenetluse teenindamisega seotud kulud (bürooteenus) moodustusid kokku 6800 krooni. 3.
  4. Pankrotimenetluse kulud: Pankrotimenetluse kulude summaks kujuneb koos planeeritud halduri tasuga 723 330,50 krooni. Kokkuvõtvalt kujunesid pankrotimenetluse kulud ilma halduri tasuta järgmiselt: 1) ajutise halduri tasu koos maksudega 15 827 krooni (kohtumääruse alusel); 2) ajutise halduri poolt oma ülesannete täimiseks tehtud kulude hüvitis 940,50 krooni (kohtumääruse alusel); 3) maamaks (2009.a. maamaks) 806 krooni; 4) pangakulud 36 krooni; 5) riigilõiv 400 krooni; 6) käibemaks 415 068 krooni. Kokku pankrotimenetluse kulud 433 077,50 krooni, ilma ajutise halduri tasu ja kuluta, ilma 2

(4)käibemaksuta ja maamaksuta – 436 krooni. Kokku kohtu poolt kinnitamist vajavad pankrotimenetluse kulud (436 krooni) ja massikohustused (38 804,04 krooni) kogusummas 39 240,04 krooni. Pankrotihalduri töötasu 218 235 (bruto) ning sellelt arvestatud sotsiaalmaks 72 018 krooni on esialgu arvestuslikud kulud, tegemist halduri tasu alammääraga. Pankrotimenetluse kulude kinnitamise ja halduri tasu määramise kohta on koostatud ja esitatakse koos lõpparuandega vastav eraldiseisev taotlus kohtule. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt kuulusid esimeses järjekorras rahuldamisele I järgu nõuded. Esimeses järjekorras kuulus rahuldamisele I järgu nõudena tunnustatud AS-i SEB Pank nõue summas 5 280 953,88 krooni, mis rahuldati summas 1 960 042 krooni.

§ 153

lg 1 p 2 järku kuuluvaid nõudeid tunnustati kogusummas 34 758,50 krooni ning lisandub AS SEB Pank nõude see osa, mis jäi

§ 153lg 1 p 1 järgus rahuldamata (3 320 911,68 krooni).

II järgu nõuetena rahuldati nõuded järgnevalt: AS-i Eesti Energia nõue rahuldati summas 164,25 krooni ja AS-i SEB Pank nõue summas 15 693,20 krooni. Nõuded kuuluvad väljamaksmisele vastavalt

§ 153

lg 2 sätetele, s.t nõuded rahuldati pankrotivara koosseisus oleva raha ulatuses, millest arvutati maha

§ 146lõikes 1 nimetatud väljamaksed.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pankrotimenetluses võõrandati kogu võlgnikule kuuluv vara kaks kinnisasja koos transpordimaaga kogusummas 2 721 000 krooni, sh:

  1. Kinnisasi – elamumaa, XXX vald, XXX küla, XXX, katastritunnus XXX, mille kohta on avatud registriosa number XXX, üldpind on 1502 m
  2. Neljandas jaos on kehtivad kanded I järku seatud Hüpoteek summas 2 250 000 krooni aksiaselts SEB Ühispank kasuks; II järku seatud Hüpoteek summas 1 000 000 krooni aksiaselts SEB kasuks. 1.
  3. 2/26 suurune mõtteline osa XXX, XXX küla, XXX vald, Harju maakond asuvast kinnistust: katastritunnus on XXX, pindala 4508 m2, aadress XXX, XXX küla, XXX vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Punktides 1 ja 1.
  4. olev vara võõrandati kogusummas 1 206 000 krooni.
  5. Kinnisasi – elamumaa, XXX vald, XXX küla, XXX, katastritunnus XXX, mille kohta on avatud registriosa number XXX, üldpind on 1507 m
  6. Neljandas jaos on kehtivad kanded I järku seatud Hüpoteek summas 2 250 000 krooni aksiaselts SEB Ühispank kasuks; II järku seatud Hüpoteek summas 1 000 000 krooni aksiaselts SEB Ühispank kasuks. 2.
  7. 2/26 suurune mõtteline osa XXX, XXX küla, XXX vald, Harju maakond asuvast kinnistust: katastritunnus on XXX, pindala 4508 m2, aadress XXX, XXX küla, XXX vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Punktides 2 ja 2.
  8. olev vara võõrandati kogusummas 1 515 000 krooni. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Kogu pankrotivara on realiseeritud. OÜ V (pankrotis) pankrotimenetluse käigus ei ole haldur tuvastanud, et esineksid võimalused nõuda võlgniku nimel teistelt isikutel vara.

§ 163

lg 5 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgniku esindaja ja juhatuse liikme JJ’i ütluste kohaselt võttis võlgnik majandustegevus käivitamiseks AS-lt SEB Pank tagatisega laenu kokku summas 5 000 000 krooni. Lisaks andsid võlgniku osanikud firmale majandustegevuse arendamiseks tagatiseta laenu, mille jääk seisuga 01.09.2008.a. oli kokku 2 161 150 krooni. Võlgniku tegevus peatus 2008.a. mais, kuna osanikud ei olnud nõus firmale täiendavaid laene andma ja juhatus ei suutnud vaatamata oma jõupingutustele leida uusi investoreid. Pärast 3

(4)käibevahendite puuduse ilmnemist ei olnud enam võimalik tasuda ehitusfirmadele ja seetõttu jäid ehitiste sisetööd lõpetamata. Pärast võlgniku tegevuse lõppemist (2008.a. mais) 2 kuu vältel tasuti võlgniku eest pangaintressi osanike ja juhatuse liikmete poolt. 2008.a. augustis saabus laenu kord juba pikendatud tagasimakse tähtaeg. Pank oli nõus maksetähtaega pikendama, kuid kuna vara müük ei olnud õnnestunud juba pikema perioodi jooksul, siis võlgnik ei pidanud õigeks kujunenud olukorras tegutsemise jätkamist. Pankrotimenetluse käigus leidis tuvastamist, et võlgniku poolt esitatud põhjendused makseraskuste tekkimise põhjuste kohta olid adekvaatsed. Kokkuvõttes oli võlgniku maksejõuetus tingitud mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemisest (üldine majanduslangus, kinnisvaraturu langus ja klientide maksevõime vähenemine). Lõpparuande koostamise seisuga ei ole leidnud tuvastamist, et võlgniku poolt oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pandud kuriteo tunnustega tegu ja tehtud juhtimisvigu, mille puhul tuleks halduril esitada juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamiseks hagi juhatuse liikme vastu. Pankrotiavaldus esitati õigeaegselt. Lähtuvalt

§ 65

lg 1 määrab pankrotihalduri tasu kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihaldur Ene Ahas palub pankrotimenetluses täidetud ülesannete eest määrata halduritasu summas 218 235 krooni (bruto) ning kinnitada halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulud kogusummas 39 240,04 krooni. Võlausaldajad on aktsepteerinud kohtule kinnitamiseks esitatud kulude summa ning samuti nõustunud halduri tasuga. Samuti ei oma vastuväiteid võlgniku esindaja. Kohus leiab, et halduri lõpliku tasu summas 218 235 krooni (bruto) ja tehtud vajalike kulutuste summas 39 240,04 krooni kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve ning vastab Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr 71. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule JJ’ile (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX küla, XXX vald, ). Karin Sonntak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.