3-09-1149/21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1149 Haldusasi R.S.i kaebus Tallinna Vangla direktori
2. märtsi
3. a käskkirja nr 180-d tühistamise nõudes Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
4. oktoobril 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: R.S. Vastustaja: Tallinna Vangla Esindaja: Svetlana Meister RESOLUTSIOON
5. Jätta R.S.i kaebus rahuldamata.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord Otsuse peale on menetlusosalisel õigus 30 päeva jooksul esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). VAIDLUSTATUD HALDUSAKT
9. märtsi 2009 käskkirjaga nr 180-d määras Tallinna Vangla direktor kinnipeetav R.S.ile vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 punktis 1 ning Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi TVKk) punktis 14.4.7 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise 35 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes R.S.i distsiplinaarsüütegu selles, et
10. veebruaril 2009 kella 19.35 paiku IV sektsiooni koridoris lokaalukse juures viibides ei järginud üldtunnustatud viisakusreegleid, kasutades vanglaametniku suhtes kahemõttelist ning solvavat väljendit. Asjas hiljem tehtud vaideotsusest nähtuvalt kasutas R.S. vanglaametnik Sergei Reuti poole pöördudes väljendit „Nahhui sa siia tulid, hhuli sa vaatad minu peale, bljad!“ KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 1
12. mail 2009 esitas R.S.i Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla direktori
13. märtsi 2009 käskkirja nr 180-d õigusvastaseks tunnistamist. Esiteks leiab kaebuse esitaja, et ta ei ole käskkirjas nimetatud Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.4.7 rikkunud ega kasutanud talle süüks pandud väljendeid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et isegi kui eeldada, et vanglaametnik Sergei Reut midagi väidetavalt kuulis, siis jääb arusaamatuks, millise väljendi kasutamine on TVKk rikkumine ning arvestada tuleks ka seda, et sõnad nahhui, hhuli ja bljad on vene keeles lauseid ühendavaks lüliks nagu eesti keeles sõnad raisk ja kurat. Kaebuse esitaja selgitab, et tal puudus vajadus vanglaametnikku solvata ja tema suhtes kahemõttelisi väljendeid kasutada, sest ta oli elusektsioonis alles neljandat päeva. Kohtuistungil möönis kaebuse esitaja, et võis talle süüks pandud väljendit kasutada, ent kuna tegemist oli venekeelse väljendiga ning Eestis on riigikeeleks eesti keel, siis ei saanud see väljend vanglaametnikku kuidagi solvata. Samuti heidab kaebuse esitaja Tallinna Vanglale ette seda, et talle ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli ja ei võimaldatud teha selle kohta märkusi, vaid kästi lihtsalt anda allkiri ühele läbi kambriluugi ulatatud dokumendile. Veel märgib kaebuse esitaja, et talle ei tutvustatud vangla sisekorraeeskirja § 98 lõikest 3 tulenevaid õigusi. VASTUSTAJA SEISUKOHT
14. Tallinna Vangla ei pea kaebust põhjendatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitaja distsiplinaarsüütegu on tõendatud vanglaametnike S. Reuti, V. Ventmanni ja V. Nigrovski
15. veebruari 2009 ettekannetega. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et ta ei tea, milliste väljendite kasutamise eest teda karistati, kuna kaebuse esitajale on allkirja vastu tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, mille kohaselt kaebuse esitajal ei võimaldatud teha kirjalikke märkusi distsiplinaarmenetluse protokolli kohta, kuivõrd distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et R.S. on allkirjastanud protokolli, mistõttu oli tal võimalik teha vastavaid märkusi selle kohta. Protokolli tutvustanud inspektor-kontaktisiku Eha Müürisepa selgitustest tulenevalt kaebuse esitaja sellist võimalust ei kasutanud, samas oli tal selline võimalus olemas, kuna allkirjastamiseks anti protokoll tema kätte. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Kohus, kaalunud poolte väiteid ja hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et R.S.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Vangla direktori käskkirja aluseks oleva teo toimepanemine on tõendatud, määratud karistus proportsionaalne ning distsiplinaarmenetlus läbi viidud nõuetekohaselt.
17. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise aluseks vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. Selliseks muuks õigusaktiks on ka vangla kodukord. Vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal oli Tallinna Vangla kodukord kehtestatud Tallinna Vangla direktori
18. aprilli 2008 käskkirjaga nr
19. TVKk punkti 14.4.7 kohaselt peab kinni peetav isik teenistujatega või teiste isikutega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid, vestluses ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Vangla kodukorras sätestatud nõuete rikkumine on seega muude õigusaktide nõuete rikkumine VangS § 63 lg 1 mõistes ning on seetõttu distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. 2
20. Kohus loeb tõendatuks, et R.S. kasutas
21. veebruaril 2009 vanglaametniku poole pöördudes väljendit „Nahhui sa siia tulid, hhuli sa vaatad minu peale, bljad!“. Seda asjaolu tõendavad esiteks vaidlusaluse sündmuse juures viibinud Tallinna Vangla valvuri Vassili Nigrovski , korrapidaja Vadim Ventmanni ning järelevalveosakonna vanemvalvur Sergei Reuti kirjalikud ettekanded Tallinna Vangla direktorile (tl. 26-28). Kuigi ettekannete sõnastus kattub ning on usutav, et iga vanglaametnik ei ole ettekande teksti iseseisvalt koostanud, ei anna see siiski alust arvata, et vanglaametnikud oleksid oma allkirjadega kinnitanud tegelikkuses mitteesinenud asjaolude esinemist. Ametnikud Vadim Ventmann ja Sergei Reut on kinnitanud ettekandes nimetatud sündmuse ning R.S.i poolt toime pandud teo aset leidmist ka
22. märtsil 2009 Tallinna Vangla direktorile esitatud omakäelistes seletuskirjades. Seda, et kaebuse esitaja eelnimetatud väljendeid kasutas, möönis ta ise ka kohtuistungil, märkides seal, et kasutas võõrkeelseid väljendeid, mis olid mõeldud sidesõnadena ning mis ei saanud vanglaametnikke solvata. Eeltooduga on teo toimepanemine objektiivses mõttes tõendatud.
23. Kohus leiab, et vene keeles esitatud lauses „Nahhui sa siia tulid, hhuli sa vaatad minu peale, bljad“ kasutatud sõnad nahhui, hhuli ja bljad on ebatsensuursed ning isikut, kellele need suunatud on, solvava iseloomuga. Tegemist on üldteadaolevate ning isegi vene keelt hästi mitte mõistva isiku jaoks tuntud vande- või sõimusõnadega, mille kasutamist saab objektiivses mõttes isiku suhtes solvavaks lugeda, sõltumata sellest, kuidas konkreetne isik, kelle poole nende väljenditega pöördutakse, sellesse suhtub. TVKk-s kehtestatud nõue, et kinnipeetavad peavad suhtlemisel järgima viisakusreegleid ega tohi vestlustes kasutada ebatsensuurseid ega solvava sisuga väljendeid, on kehtestatud vanglas korra tagamise eesmärgil ehk selleks, et kinni peetavad isikud suhtuksid lugupidavalt vanglaametnikesse ja õiguskorda ning teisalt selleks, et vähendada kinni peetavate isikute vahel ebaviisakast käitumisest tingitud konfliktide ohtu. Sellisena on TVKk punktis 14.4.7 sätestatud nõue vajalik ja kohane ning selle nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristuse määramisel ei ole vajalik tuvastada, et isik, kelle poole kinnipeetav ebatsensuursete või solvavate väljenditega pöördub, ka tegelikult end solvatuna või muul moel halvasti tunneks. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei saa end õigustada väitega, et tegemist oli venekeelsete väljenditega. On üldteada, et vene keel on Eesti vanglates laialt kasutuses, olles seejuures paljude kinnipeetavate kui ka vanglaametnike emakeeleks ning nagu kohus eelpool juba märkis, tuleb kaebuse esitaja poolt tarvitatud väljendeid pidada Eesti kontekstis üldteadaolevalt ebatsensuurseteks ja solvavateks, sõltumata vene keele oskusest. Samuti ei saa kaebuse esitaja end õigustada sellega, et tema kasutatud väljendid on vene keeles kasutuses sisuliselt sidesõnadena. Asjaolu, et venekeelset ebaviisakat kõnepruuki normiks pidavate isikute hulgas on väljendite nahhui, hhuli ja bljad kasutamine tavaks, ei võta neilt ebatsensuurset ega solvavat iseloomu. Siinkohal on oluline, et kaebuse esitaja kasutas neid väljendeid konkreetse isiku poole pöördudes. Mis puudutab kaebuse esitajapoolt toodud paralleeli eestikeelsete vandesõnadega kurat ja raisk, siis märgib kohus, et ka nende näol pole tegu viisaka kõnepruugiga, mida kinnipeetav võiks VangS ja TVKk kohaselt vanglaametniku poole pöördudes kasutada. Nii leiab kohus, et samavõrd ebatsensuurne ja solvav oleks ka eestikeelne väljend „Kurat sa siia tulid, miks mind vaatad, raisk“. Nõustuda ei saa ka kaebuse esitaja väitega, et tema poolt kasutatud väljend ei olnud suunatud konkreetselt ühelegi isikule. Juba lause küsiv toon viitab vastupidisele. Ka eelviidatud vanglaametnike ettekanded kinnitavad, et R.S. pöördus neid väljendeid kasutades just vanglaametnik S. Reuti poole.
24. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja etteheitega, et tal ei võimaldatud tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga ega sellele oma vastuväiteid esitada. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja on distsiplinaarmenetluse protokollile andnud oma allkirja. Ei ole usutav, et kinnipeetav annaks sellise allkirja, ilma et ta saaks aru, millele ta alla kirjutab või mis on 3 dokumendi sisuks. Juhul kui kaebuse esitaja ei oleks aru saanud, millega on tegemist, oleks ta võinud teha dokumendile sellekohase märkuse. Seda kaebuse esitaja aga ei teinud. Lisaks väärib kohtu hinnangul äramärkimist asjaolu, et vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on kaebuse esitajat varem korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mistõttu ei ole alust arvata, et kaebuse esitaja ei teadnud, kuidas distsiplinaarmenetlust läbi viiakse või andis oma allkirja protokollile, millest ta aru ei saanud. Kuivõrd kaebuse esitajal on käesoleva käskkirjaga määratud karistusele eelnevalt olnud arvukalt ka teisi distsiplinaarkaristusi, pidi talle olema tuttav ka protokolliga tutvumise ning märkuste tegemise võimalus. Seetõttu ei vasta kohtu hinnangul tõele asjaolu, et kaebuse esitaja ei olnud teadlik võimalusest protokollile märkusi teha.
25. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud määratud karistuse proportsionaalsust süüteo raskuse suhtes. Kohus leiab, et süüteo eest määratud karistus 35 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ei ole ebaproportsionaalne karistus, arvestades, et kaebuse esitaja on varasemast arvukalt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, sh on teda korduvalt karistatud vanglaametnike sõimamise ja solvamise eest.
26. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohus teinud otsuse kaebuse esitaja kahjuks. HkMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning seega tuleb jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 4