lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 11.04.2008 sõlmisid hageja ja O. B. sõiduki rendilepingu, mille kohaselt andis hageja kolmeks päevaks tasu eest O. B.i kasutusse sõiduauto Peugeot 307 registreerimisnumbriga XXX XXX. Pooled leppisid hiljem suuliselt kokku rendilepingu pikendamises, uueks sõiduki tagastamise tähtajaks määrati 21.04.2008. O. B. sõidukit kokkulepitud tähtajal ei tagastanud. 05.05.2008 algatatud kriminaalasja käigus on selgitatud välja, et O. B. andis sõiduki valduse I. P., kes omakorda andis sõiduki valduse edasi U. A.. Kriminaalmenetluse käigus antud ütluste kohaselt kasutas U. A. sõidukit paari nädala jooksul, jättes selle siis lõpuks lukustamata ustega O. B.i maja ette XXXXX linnas. Sõiduki aukohta ei ole politseil õnnestunud senini kindlaks teha. Hageja ning Swedbank Varakindlustus AS on Peugeot 307 osas sõlminud kahjukindlustuslepingu, milles on kindlustusjuhtumitena märgitud muu hulgas sõiduki vargus ja ärandamine. Hageja on pöördunud kostja poole taotlusega hüvitada sõiduki kadumisega seonduv kahju. Kostja on kindlustushüvitise maksmisest keeldunud, viidates asjaolule, et käesoleval juhul ei ole tegemist kindlustuslepingus märgitud kindlustusjuhtumiga. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 150 000 krooni. Kostja seisukoht Kostja vaidles hagile vastu. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt on vargus sõiduki hõivamine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kaskokindlustuse tingimustes sätestatud varguse mõiste käsitleb olukordi, kus vara valdus on esialgse valdaja käest ära võetud valdaja tahte vastaselt ja kõik muud juhtumid, kus valdus on üle antud vabatahtlikult, ei ole vargus kaskokindlustuse tingimuste tähenduses. Ärandamine on kaskokindlustuse tingimuste kohaselt sõiduki ebaseaduslik kasutamine ilma omastamise eesmärgita. Asja omavoliline kasutamine tähendab selle kasutamist omaniku või valdaja loata. Swedbank Varakindlustus AS-i kindlustuslepingute üldtingimuste 2 kohaselt vastutab kindlustusvõtja isiku eest, kes kasutab kindlustatud eset kindlustusvõtja nõusolekul. O. B. andis sõiduki vabatahtlikult ise üle kolmandale isikule. Asjaolu, et O. B.il puudus sõiduki edasiandmise õigus, ei tähenda, et sõiduk oli varastatud või ärandatud. Kuna ei ole toimunud vargust ega ärandamist, siis ei ole toimunud ka kindlustusjuhtumit. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Swedbank Varakindlustus AS-lt välja võlgnevuse 127 500 krooni Salome Tartu AS kasuks. Menetluskulud jäid 15% ulatuses Salome Tartu AS-i kanda ja 85% ulatuses Swedbank Varakindlustus AS-i kanda. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt on ärandamine sõiduki ebaseaduslik kasutamine ilma omastamise eesmärgita. Vaidlus puudus selles, et hageja ei ole andnud O. B.ile luba anda sõidukit kolmandate isikute kasutusse. Seega on käesoleval juhul sõidukit ebaseaduslikult kasutatud. Tuvastatud ei ole, et sõidukit oleks ebaseaduslikult kasutatud omastamise eesmärgil. Seega on sõidukit kasutatud ebaseaduslikult ilma omastamise eesmärgita, mis vastab kaskokindlustuse tingimustes sätestatud ärandamise mõistele. Kuna O. B. andis sõiduki valduse vabatahtlikult üle, siis on ärandamine välistatud. Kaskokindlustuse tingimustes sätestatud ärandamise mõistest ega ka muudest kindlustuslepingu tingimustest ei tulene, et sõiduki valduse vabatahtlik üleandmine välistaks selle hilisema ärandamise võimaluse. Eeltoodust tulenevalt on tegemist kindlustusjuhtumiga. 2
Lõppastmes on see viinud ebaõige lahendini. Maakohtu käsitlusest tulenevalt on ka olukorras, kus kindlustatud sõiduki valdust on korduvalt vabatahtlikult üle antud, tegemist kindlustusjuhtumiga, kui näiteks viimase valdaja käest sõiduk varastatakse või see temalt ärandatakse. Sisuliselt on maakohus piiramatult laiendanud kindlustusandja vastutust. Käesoleval juhul hageja ning kostja sellise täiendava riski kindlustamises kokku leppinud ei ole. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.09.2009 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise pärast ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule.
lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Nimetatud nõuetele kohtuotsus ei vasta. Maakohus ei ole otsust tehes andnud hinnangut kõigile hagiavalduses toodud asjaoludele ega ka kostja seisukohtadele. Selles osas on kostja poolt apellatsioonkaebuses toodud väited põhjendatud. 3
lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt maakohtu otsus
§-s 442 lg 8 sätestatud nõuetele ei vasta. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut kostja põhilistele vastuväidetele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja
§-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Reet Allikvere Ülle Jänes Iko Nõmm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.