) § 86 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada katseajal ebarahuldavate tulemuste tõttu.
lg 1 kohaselt teatab töötaja töölepingu lõpetamist ette vähemalt üks kuu, katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale kolm kalendripäeva ette.
S) § 32 lg 1, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. PalS § 2 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale vastavalt töölepingule. PalS § 35 kohaselt tuleb palga väljamaksmisega viivitamise korral tasuda iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% päevas.
lg 3 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töölähetuse eest päevaraha.
lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval.
lg 1 kohaselt on tööraamatu kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest.
lg 2 kohaselt kohustub tööandja lõpparve kinnipidamise eest tasuma töötajale keskmist palka iga väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Puhkuseseaduse (PuhkS) § 25 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõpetamisel välja maksma hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: hageja lepingulise esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kuna hageja oli osaliselt riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Harju Maakohtu 01.12.2008.a määrusele, tuleb kostjalt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 5250 krooni. TsMS § 1741 lg 3 ning § 179 lg-te 1 ja 9 alusel, tuleb riigilõivult tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.