← Eesti

2-08-16855/20

Obsah (5)§ 417§ 415§ 410§ 422§ 345

2-08-16855 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2009 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-16855 Tsiviilasi E. L. hagi M. E. hüvitamise nõudes

§ 417lg 1, 2 kohaselt lahendab kohus kaja määrusega.

Kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.

§ 415

lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsusele kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest ning samas on sätestatud asjaolud, millal võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemaolust. Vastavalt

§-le 416 lg 1 p 3 peab kaja sisaldama muu hulgas asjaolu, mis takistas kaja esitajal kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.

  1. Tartu Maakohus lahendas asja
  2. juulil 2009 tagaseljaotsusega järgmiste asjaoludega arvestades. Kohtu eelistungile ei ilmunud kostjat ega tema esindajat. Kohus oli kostja esindajale ja kostjale isiklikult

§-s 311 sätestatud korras allkirja vastu kohtuistungil teinud teatavaks eelistungi toimumise aja ja koha 19. mail 2009 (tl 93). Samas on neid hoiatatud, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, muuhulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja ega tema esindaja ei teatanud kohtule kohtusse mitteilmumise põhjustest. Hageja esindaja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega (tl 94).

§ 410

kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muuhulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§-s 413 lg 3 on sätestatud tingimused, mille esinemisel kohus ei tee tagaseljaotsust. Kohus leiab, et ei esine seaduses,

§-s 413 lg 3, sätestatud piiranguid, mille kohaselt ei võinud tagaseljaotsust teha: kostja kutsumisel istungile on järgitud istungile kutsumise nõudeid ja kutses on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi, kostja ja tema esindaja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks, kostja ei ole nõustunud asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega ilma tema osavõtuta. Kostja esindaja on esitanud 6. juulil 2009 kell 21.26, so samal kuupäeval pärast kohtu eelistungi toimumist, elektrooniliselt taotluse liiklustehnilise ekspertiisi määramiseks, kuid ka see dokument ei sisalda kostja ja tema esindaja kohtusse mitteilmumise põhjusi (tl 96-98). Kohus leiab, et ei esinenud ka teisi

§-s 413 lg 31 , 4 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ja rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Seega ei esine asjaolusid, mille kohaselt kostja võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Neil asjaoludel tuleb kostjal, arvestades

§-des 415 lg 1; 416 lg 1 p 3; 417 lg 2; 422 lg 1 sätestatut, põhistada kajas mõjuvat põhjust, mis takistas kaja esitajal, kostjal ja tema esindajal, kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast. 3. Kostja on kajas põhjendanud kohtuistungile mitteilmumist järgmiselt (tl 104-105). Kostja ei ilmunud kohtu eelistungile, kuna viibis seoses tööga Tallinnas. Kohtu eelistungile pidi ilmuma kostja esindaja, et esitada taotlus liiklustehnilise ekspertiisi teostamiseks. Seoses haigestumisega ei saanud kostja esindaja eelistungile ilmuda ja kuna kostja ise ei viibinud sel ajal Valgas, siis ei olnud ka kostjal endal enam võimalik kohtu eelistungile ilmuda. Kostja esindaja oli sunnitud esitama taotluse ekspertiisi teostamiseks elektrooniliselt. Kostja esindaja leiab, et neil asjaoludel on kostja ja tema esindaja kohtu eelistungile ilmumata jätmine tingitud mõjuvast põhjusest ja palub taastada asjas menetlus. Hageja on leidnud, et kaja rahuldamiseks ei ole alust, viidates järgmistele asjaoludele (tl 120-122). Asjas ei esine

§-s 413 lg 3 toodud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kostja ja kostja esindaja allkirjastasid isiklikult kohtukutse ning olid seega teadlikud asjaolust, et 6. juulil 2009 kell 10.00 toimub tsiviilasjas 2

(4)kohtuistung. Kostja ja tema esindaja ei teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks.

§ 422

lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda.

§ 422

lg 2 järgi esitab menetlusosaline või tema esindaja oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumist, kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks kohutistungile ilmumast.

§ 345

kohaselt on menetlusosaline kohustatud oma mitteilmumisest kohut õigeaegselt teavitama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja ja kostja esindaja jätsid selle kohustuse täitmata. Esmakordselt esitati mitteilmumise põhjused 24. juulil 2009 kajas, so 3 nädalat pärast kohtuistungit. Kostja väidetav tööülesannete täitmine ei ole mõjuvaks põhjuseks

§ 422lg 1 mõttes.

Kuna kostja esindaja viide haigusele on paljasõnaline ning kohtule ei ole esitatud

§-s 422 lg 2 nimetatud tõendit, siis puudus kostja esindaja kohtuistungilt mõjuva põhjuseta. 4. Kohus leiab kajas esitatud mõjuvate põhjuste kohta järgmist. Vastavalt

§le 422 lg 1, on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Selle sätte sõnastusest tulenevalt pole selles antud mõjuvate põhjuste loetelu ammendav. Seega võib kohus asjaolude kohaselt lugeda mõjuvaks ka mõne muu põhjuse, miks kostja hagile vastata ei saanud.

§ 422

lg 1 mõtte kohaselt saab kohtuistungile ilmumata jätmise ja sellest teatamata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Kohus leiab, et kostja tööülesannete täitmine ei ole mõjuv põhjus

§ 422

lg 1 mõttes kuna kostja ei ole selgitanud ja esitanud tõendeid selle põhistamaks, et ta tööülesannete täitmisest tulenevate objektiivsete põhjuste tõttu ei saanud kohtuistungile ilmuda ega mitteilmumisest teatada. Kostja esindaja ei ole esitanud haiguse põhistamiseks mingeid tõendeid. Kostja esindaja on esitanud 6. juulil 2009 kell 21.26, so samal kuupäeval pärast kohtu eelistungi toimumist, elektrooniliselt taotluse liiklustehnilise ekspertiisi määramiseks, kuid selles ei ole viidatud kostja esindaja haigestumisele. Seega ei ole kostja ja kostja esindaja

§-s 422 mõttes mõjuvate põhjuste põhistamiseks esitanud tõendeid. Neil asjaoludel leiab kohus, et kostja ja kostja esindaja ei ole põhistanud kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks objektiivsetest asjaoludest tulenevate

§ 422mõttes mõjuvate põhjuste esinemist.

Seega ei esine

§-des 415 lg 1; 417 lg 2 sätestatud kaja rahuldamise eeldusi ja kohus leiab, et kaja tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata. 5. Vastavalt

§-le 149 lg 5 kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Kostja esindaja on maksekorraldusega 9. oktoobrist 2009 tasunud kaja esitamisel Rahandusministeeriumi kontole nr 221013921094 Swedbank AS-s, viitenumber 3100057455, kautsjoni summas 12 500 krooni (tl 118). Kohus jätab kaja rahuldamata. Neil asjaoludel tuleb kaja esitamisel tasutud kautsjon arvata riigituludesse. Kohtunik : 3

(4)4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.