kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 2
lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 8 240.59 krooni, intress 112.28 krooni ja seisuga 23.09.2008.a. sissenõutavaks muutunud viivitusintress 388.13 krooni ning alates 24.09.2008.a viivitusintress protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt (8 240.59 krooni), iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 1 712.80 krooni (sh riigilõiv hagiavalduselt 650,00 krooni, õigusabikulud 862.80 krooni ja teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 200,00 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud kokku summas 1 712.80 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.