esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 97 785,04 krooni, millest 59 345,47 krooni on põhivõlg, 7419,98 krooni intress, 11 869,09 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 18 250,50 krooni viivis 23.01.2009.a seisuga. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis 26,99% põhivõlalt aastas alates 24.01.2009.a kuni põhivõla tasumiseni.
MS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
MS § 143 p 4 kohaselt on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud asja läbivaatamise kulud. Eeltoodu 2 alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivude katteks 4017 krooni ja asja läbivaatamise kulu katteks 413 krooni, kokku 4430 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kahjuhüvitise nõudest loobumise võttis kohus vastu 22.12.2009.a määrusega ja lõpetas selles osas menetluse. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.