KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober

) § 77 järgi tuli kohtutäituri tegevus vaidlustada kohtutäituri juures 10 päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest või tegemata jätmisest või sellest teadasaamisest. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 25.05.2005.a kohtuotsusega jäeti rahuldamata V. Jeliferevskaja hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. V. Jeliferevskaja vara arestimisel varale määratud hinda vastavalt

§ 77lg 1 alusel kohtutäituri juures ei vaidlustanud.

Siiski märkis kohtutäitur täitemenetluse õigusvastasuse väidetega seoses, et kohtutäitur ei saa hinnata täitedokumendi sisu ega keelduda täitedokumendi täitmisest. Täituril ei ole pädevust asuda täitedokumenti sisustama, sh kontrollima. Tulenevalt

§ 28

lg 7 ja 8 ning §-st 33 kohtutäitur ei saa iseseisvalt anda nõude vabatahtlikuks täitmiseks täiendavat tähtaega ega lükata täitetoimingute tegemist edasi. Hagejad ei ole kohtutäituri määratud müügihinda vaidlustanud, mistõttu väärtusega mittenõustumist puudutavaid vastuväiteid ei ole võimalik esitada käesoleval ajal.

§ 51

lg 1 ei kohustanud täiturit määrama arestitud vara hinnaks kohaliku keskmise müügihinna, vaid pidi lähtuma kohalikust keskmisest müügihinnast. Täitmenetluses müügi korral mõjutavad hinda lühike müügiperiood, täitmenetlusest tulenevad tasumise eripärad ning tagatise eelneva deponeerimise nõue. Kohtutäitur oli seisukohal, et hagejatelt täitemenetluses tavapäraste kohustuste täitmise nõudmine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. 4 A. Pink leidis, et kahju hüvitamise nõude rahuldamine kohtutäituri vastu on riigivastutuse seadusest (RVS) § 7 lg 1 tulenevalt välistatud. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et A. Pink ei ole rikkunud kuni 01.01.2006.a kehtinud täitmenetluse seadustiku nõudeid ning väidetavalt liiga madala alghinna määramist aiamajale ei ole V. Jelifervskaja nõuetekohaselt vaidlustanud. Samuti A. Pink ei nõustu hagejate kahju suuruse arvutustega. Tõendamata on, et aiamaja tegelik väärtus 2003.a olnuks 400 000 – 500 000 krooni. Lisaks enampakkumisel osales üksnes kaks isikut ning aiamaja võõrandamine alghinnaga kinnitab hinna adekvaatsust. Kostja AS Sampo Pank vastuväited AS Sampo Pank vaidles hagile vastu. Primaarnõude esitamata jätmise tõttu ei saa hagejad esitada kahju hüvitamise nõuet. Hagejad ei ole vaidlustanud kohtutäituri toiminguid. Hagejate hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks jäeti Tallinna Ringkonnakohtu otsusega rahuldamata, kohtuotsus on jõustunud. AS Sampo Pank laenuandjana ei ole hagejatele kahju tekitanud. Hagejatele tekkis kahju eelkõige laenusaaja tegevuse tõttu. Laenusaaja laenuandja ees oma kohustusi ei täitnud ega teatanud laenuandjale lepingus ettenähtud 7 päeva jooksul lepingutingimuste täitmist takistavatest asjaoludest, mistõttu tekkis laenuandjal õigus kasutada laenulepingus ettenähtud õiguskaitsevahendeid, sh laenulepingu erakorralist ülesütlemist. AS-l Sampo Pank ei olnud puutumust enampakkumise läbiviimisega. Pandilepinguga hagejad kohustusid alluma kohesele sundtäitmisele. Enampakkumise viis läbi kohtutäitur, kes määras

sätete alusel ehitise müügihinna. Laenuandja ei saanud müügihinda mõjutada. Kostjal laenuandjana ei olnud kohustust teavitada hagejaid probleemidest laenulepingu täitmisel. Seega ei saa laenuandja vastutada selle kohustuse täitmata jätmise eest. Väited, et laenusaaja ei ole teateid laenulepingu ülesütlemisest kätte saanud, on arusaamatud ja tõendamata. Kuna hagejad ei olnud laenulepingu poolteks, puudus kostjal kohustus võtta vastu hagejatelt makseid või pidada läbirääkimisi laenusaaja poolt laenulepinguga võetud kohustuste täitmiseks ning asjaolu, et laenusaaja oli võimeline tasuma võlgnevuse, tuli ilmsiks alles peale täitemenetluse algatamist. Tulenevalt VÕS § 103 lg 3 saab ajutise mõjuga vääramatu jõud vabandada kohustuse rikkumist üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Lepingu täitmist takistavatest asjaoludest laenuandjale ei teatatud. Tõendatud ei ole laenusaaja või hagejate võimetus teatada laenuandjale laenulepingu täitmist takistavatest teguritest ühegi hageja poolt mainitud haigus- või terviseprobleemide juhtumi puhul. Lisaks ei saa hagejad esitada vastuväiteid laenuandja tegevusele. Hagejate viidatud VÕS sätted käsitlevad laenuandja kohustusi laenusaaja ees, mitte aga laenuandja kohustusi hagejate kui käendajate ees. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus 22.04.2008.a otsusega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Kuivõrd hagiavaldus on esitatud VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 6 ja RVS § 7 alusel analüüsis maakohus hagi rahuldamise eelduste olemasolu: kas hagejatel on tekkinud kahju; kostjate tegevuse ja hagejatel kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos; kahju tekitamine on õigusvastane; kostjad on kahju tekitamises süüdi või vastutavad kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 5 Vaidlus puudus selle üle, et laenulepingust tulenevate kohustuste tagatiseks panditud V. Jeliferevskajale kuulunud suvila, asukohaga AÜ XXXXXXX XXXXX XX XX, XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX Harjumaal, müüdi 19.05.2004.a toimunud enampakkumisel alghinnaga 115 000 krooni. Kahjusumma arvutamisel on hagejad lähtunud AS Pindi Kinnisvara poolt 07.05.2003.a. koostatud eksperthinnangust, mille kohaselt AÜ XXXXXXX XXXXX XX XX turuväärtuseks hinnati 250 000 krooni. Eksperthinnangu kohaselt on suvila turuväärtust hinnatud pangale esitamise eesmärgiga ning on kehtiv muu hulgas eeldusel, et objekti võõrandamiseks puuduvad takistavad piirangud, objekt ei ole koormatud üüri- ega pandilepingutega ning objekti võimalikul võõrandamisel on müügiperioodi pikkuseks vähemalt kuus kuud. Hinda langetavateks teguriteks täitemenetluses on asjaolu, et pandiese müüakse kiirmüügi korras, müügitehingu toimumisega ei pruugi vara omandajale üle minna ostetud asja valdus. Samuti mõjutab hinda alanemise suunas enampakkumisel osalejatele kehtestatud tingimus, et ostusumma peab enampakkumise toimumise ajal osalejal juba olemas olema, see välistab laenu saamise enampakkumisel ostetava vara tagatisel ning seeläbi kitsendab võimalike ostjate ringi. Kõiki eelnimetatud asjaolusid kinnisvarafirma oma eksperthinnangus ei ole arvestanud. Täitetoimingute tegemise kuni 01.01.2006 kehtinud

§ 51

lg 1 kohaselt ei tulene kohtutäiturile kohustust määrata arestitud vara väärtuseks kohalik keskmine turuhind, vaid vara maksumuse määramisel tuli lähtuda kohalikust keskmisest müügihinnast. Hagejate väide, et AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangu andmise ja enampakkumise toimumise vahele jäänud aasta jooksul hinnad tõusid, on paljasõnalised ja tõendamata Hageja V. Jeliferevskaja, kes oli vaidlusaluse vallasvara omanik ehitusregistri järgi, ei ole vaidlustanud kuni 01.01.2006.a kehtinud

§ 77

lg 1 alusel kohtutäituri poolt 13.04.2004.a koostatud vallasvara arestimise akti, millega kohtutäitur määras arestitud vara hinnaks 115 000 krooni. V.Jeliferevskaja jättis kasutamata seaduses ettenähtud võimaluse kohtutäituri määratud hinna vaidlustamiseks ja on seetõttu kaotanud õiguse tugineda kahju hüvitamise nõude esitamisel asjaolule, et kohtutäitur määras suvilale põhjendamatult madala hinna. Tõendeid, et vaidlusaluse suvila tegelik turuväärtus enampakkumise toimumise ajal oli müügihinnast kõrgem, hagejad ei ole esitanud. Asjaolu, et enampakkumisel osales 2 pakkujat ning suvila müüdi alghinnaga, näitab, et suvila müügihind vastas sellel hetkel tegelikule turusituatsioonile. Kuna tõendamist ei leidnud hagejate väide, et arestimisaktis märgitud hind oli suvila tegelikust keskmisest müügihinnast madalam, siis ei saanud selle hinnaga müümisel hagejatele kahju tekkida. Kuivõrd hagejatel ei ole kahju tekkinud, puudus vajadus anda hinnangut menetlusosaliste väidetele, mis puudutavad kostjate käitumise ja toimingute väidetavat õigusvastasust, nende süüd ning analüüsida põhjusliku seose olemasolu kostjate käitumise/toimingute ning hagejatele kahju tekkimise vahel. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellandid paluvad tühistada Harju Maakohtu 22.04.2008.a otsuse ja jätta menetluskulud vastustajate kanda. Maakohtu seisukoht kahju puudumise osas oli apellantidele üllatav ja ei tugine kohtuistungil kogutud tõenditele. Apellandid leiavad, et vaidlusaluse vara väärtus oli kordades suurem, kui esitatud nõue. Puuduvad tõendid, mis seaksid kahtluse alla AS Pindi Kinnisvara poolt 07.05.2003.a koostatud hindamisakti. Apellandid on seisukohal, et vastustajate käitumine oli õigusvastane. Alates AS Sampo Pank avalduse täitemenetluse algatamiseks esitamisest, muutusid apellandid võlgnikeks pandilepingu järgi. Samast ajast saavad apellandid tõstatada probleemi laenulepingu täitmisest, laenulepingu lõpetamisest ja täitemenetluse algatamisest nende suhtes. Seega on 6 apellantidel eriline ja äratuntav huvi laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjendatuse vastu, samuti täitemenetluse algatamise põhjendatuse vastu. Sellisel juhul peaks ka apellandid saama võimaluse VÕS § 416 lg 1 alusel tähtaja kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks.

§ 28lg 6 tulenevalt täitemenetluse kohta peetav toimik ei kajasta kõike vajalikku.

Kohtutäituri dokumenteeritud toimingute kohta, milles kajastuksid apellantide ja A. R. püüded võlgnevuse kustutamiseks, puuduvad andmed. Täitemenetluse seadustik näeb ka ette võlausaldaja ja võlgniku koostöö võlgnevuse kustutamisel. Kohtutäitur ei ole AS-i Sampo Pank kaasanud arutamaks probleemi lahendamist pooltele vähemkoormaval viisil.

§ 51kohustab kohtutäiturit määrama asja hinna keskmisest turuhinnast lähtuvalt.

Kohtutäitur määras vara alghinna ja kiirustas enampakkumise läbiviimisega põhjusel, mida tuleb otsida kohtutäituri AS-s Sampo Pank asuva arveldusarve väljavõttest (enampakkumise osalustasu kandmine isiklikult arvelt). Kui ära võtta kahju tekitanud sündmus ja kogutud tõendite alusel hinnata olukorda, siis on tuvastatav, et AS Sampo Pank laenulepingust taganemisel tekkinud võla nõue oleks täidetud BIG laenuvahendite arvelt. Seetõttu sissenõudmine apellantide vara arvelt ei olnud vältimatu. Apellandid leiavad, et esineb vastustajate süü kahju tekitamises. AS-le Sampo Pank oli teada asjaolu, et võlgnik A. R. ei ole 05.02.2004.a kirja kätte saanud, mistõttu ta ei saanud ka reageerida laenulepingu ennetähtaegsele ülesütlemisele ja reaalselt kasutada VÕS § 416 lg 1 tulenevat võlgnikult antud kahe nädalast tähtaega. Laenulepingu lõpetamisest alates on AS Sampo Pank hoidunud igasugustest kontaktidest, leida probleemile mõistlik lahendus. Olukorras, kus võlausaldaja on keeldunud igasugustest läbirääkimistest võlgnikuga on võlgnik pöördunud kohtutäituri poole, kellel on kohustus võlgnikku kaitsta ja koostöös võlgnikuga leida tekkinud probleemile lahendus. Kohtutäitur, olles rikkunud

§ 28

lg 6, on keeldunud alusetult ka RVS § 4 lg 1 esimese lause kohaselt täitetoimingu tähtaega pikendamast. Samas teades informatsiooni BIG-ga laenulepingu sõlmimisest, mille eesmärgiks oli võla kiire tasumine ilma apellantide vara müümata. On arusaamatu, miks kohtutäitur ei esitanud kordagi võlgniku edastatud informatsiooni pangale, ei korraldanud võlgniku ja võlausaldaja nõupidamist probleemile lahenduse leidmiseks ning ei teinud midagi täitemenetluse peatamiseks arestitud vara suhtes. Lisaks riigivastutuse seaduses sätestatule peab sellisel juhul ka arvestama haldusmenetluse üldisi printsiipe. Apellandid olid õigustatud lootma ja arvama, et kohtutäitur avaliku võimu esindajana ei kuritarvita nende usaldust, kajastab kohaselt nende antud informatsiooni täitemenetluses ja mõistlikult arvestab sellega ning peab kinni lubadusest enampakkumist mitte korraldada. Vastustajate seisukohad Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta apellantide kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus on materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tulemusena ebaõige ja tuleb tühistada; hagi tuleb osaliselt rahuldada, mõistes AS-ilt Sampo Pank hagejate kasuks välja 135 000 krooni. Menetluskulu tuleb ümber jaotada, mõistes AS-ilt Sampo Pank hagejate kasuks välja 50% kahes kohtuastmes kantud menetluskulu 7250 krooni. Vaidlust ei ole selle üle, et 11.06.2003.a pandilepinguga tagasid hagejad oma tütre A. R. 11.06.2003.a laenulepingu järgsete kohustuste täitmist ja pandilepingu p 3.

1. järgi kohustusid alluma kohesele sundtäitmisele pandiga tagatud nõuete aluseks olevatest lepingutest tulenevate pandipidaja nõuete rahuldamiseks. Pandilepingu p 3.
2. kohaselt oli pandipidajal 7 pandiga tagatud nõuete mittetäitmisel õigus nõuda pandi eseme müümist asjaõigusseaduse rakendamise seaduses ja täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras. Vaidlust ei ole ka selles, et 05.02.2004.a saatis AS Sampo Pank (edaspidi pank) laenusaajale laenulepingus märgitud aadressil laenulepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt kui A. R. ei tasu tähtajaks tasumata maksetest tekkinud võlgnevust 12 762,51 krooni hiljemalt 20.veebruariks 2004.a, öeldakse laenuleping erakorraliselt alates 21.veebruarist 2004.a üles ning nõutakse laenulepingu alusel võlgnetavate summade kohest ja täielikku tasumist. Hagiavalduse ja kaebuse väidete kohaselt ei ole laenusaaja ega hagejad panga 05.02.2004.a kirja kätte saanud ja seetõttu ei olnud nad teadlikud laenulepingu erakorralise ülesütlemise kavatsusest ega saanudki midagi ette võtta laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, et laenulepingut ennetähtaegselt ei lõpetataks. Kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja V. Jeliferevskajat teavitati täitemenetluse alustamisest 16.03.2004.a kohtutäitur A.Pinki poolt (I kd tl 216), laenusaaja sai laenulepingu lõpetamisest samuti teada märtsis 2004.a kohtutäituri poolt saadetud kirja kaudu (I kd tl 254). Laenulepingu ülesütlemine on tahteavalduse tegemine TsÜS § 69 mõttes, mida TsÜS § 69 lg 1 kohaselt peab tahteavalduse tegija väljendama ja mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg2). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-156-05 (p 10) selgitanud, et mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda sõltub sellest, millal tahteavalduse tegija võib tavapärastel asjaoludel arvestada sellega, et saaja on selle kätte saanud. Asja materjalidest nähtub, et laenusaajale saadetud laenulepingu ülesütlemise avaldus oli pangale tagastatud, mistõttu puudus kolleegiumi arvates pangal alus arvata, et laenusaaja on avalduse kätte saanud ja sellega tutvunud. Kohus ei ole otsuses käsitlenud hagejate väiteid laenulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse mittekättesaamise kohta ega asjaolu, kas ja kui põhjendatud oli laenusaajal tekkinud 12 762,51 krooni suuruse võlgnevuse katteks täitemenetluse korras pandiga tagatud vara müümine 115 000 krooni eest. Kolleegium nõustub kaebuse väidetega selles, et alates panga poolt avalduse esitamisest täitemenetluse algatamiseks, muutusid apellandid võlgnikeks pandilepingu järgi ja seega oli neil eriline ja äratuntav huvi laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjendatuse vastu, samuti täitemenetluse algatamise põhjendatuse vastu, millest tulenevalt peaksid ka hagejad saama võimaluse VÕS § 416 lg 1 alusel tähtaja kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et pank oleks hagejatele tulenevalt VÕS § 416 lg-st 1 andnud täiendavat tähtaega ega tulenevalt pandilepingust (p 3.1.) taganud võimalust pandiga tagatud nõude täitmata jätmisel pandi eseme müümiseks omavahelise kokkuleppe alusel. Sellega ei andnud laenuandja ei laenusaajale ega hagejatele võimalust kokkuleppe saavutamiseks laenulepingu täitmist takistavate asjaolude ületamiseks, mis on kolleegiumi arvates vastuolus nii hea usu põhimõtte (VÕS § 6) kui mõistlikkuse põhimõttega (VÕS § 7), mis on võlasuhte peamisteks kriteeriumideks oma kohustuste täitmisel. Kolleegium leiab, et pank algatas hea usu põhimõtte vastaselt panga 12 762,51 kroonise nõude alusel täitemenetluse aianduskooperatiivi krundi sundvõõrandamiseks ja võlgnevuse sissenõudmine apellantide vara arvelt ei olnud vältimatu. Pangal olid olemas hagejate kontaktandmed, kuid sellele vaatamata ei võtnud pank midagi ette, et pandieseme omanikega tekkinud laenuprobleemi lahendada. Hagejaid ei informeeritud laenulepingu ennetähtaegsest 8 lõpetamisest ja hagejatele tekkinud kohustusest laenusaaja laenulepingust tulenev nõue täita. Vaidlus puudub selles, et laenulepingust tulenevate kohustuste tagatiseks panditud ja hageja V. Jeliferevskajale kuulunud suvila, asukohaga AÜ XXXXXXX XXXXX XX XX, XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX Harjumaal, müüdi 19.05.2004.a toimunud enampakkumisel alghinnaga 115 000 krooni. Kolleegium leiab, et põhjendatud on hagejate kahju hüvitamise nõude rahuldamine panga poolt, tulenevalt VÕS § 115 lg-st
3. VÕS § 115 lg 1 võimaldab lepingu või muu võlasuhte poolel, kelleks hagejad pandilepingu järgi on ja kelle suhtes on teatamise kohustust rikutud, valida kahe kahju hüvitamise nõude esitamise viisi vahel, milleks on õigus nõuda seaduse kohaselt kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel. Kahjunõude arvutamisel on hagejad lähtunud AS Pindi Kinnisvara 07.05.2003.a. eksperthinnangust, mille kohaselt on hinnatava objekti turuväärtuseks 250 000 krooni. Kui ära võtta kahju tekitanud sündmus ja kogutud tõendite alusel tekkinud olukorda hinnata, siis on tuvastatav, et nii laenusaajal tekkinud võlgnevus 12 762,51 krooni kui ka laenulepingu erakorralisel ülesütlemisel sissenõutavaks muutunud tasumata võla summa 108 430,86 krooni, oleks olnud hagejate poolt tagasi makstavad BIG-ilt saadud laenuvahendite arvelt (I kd tl 33-39, 223-239), ilma sissenõude pööramiseta hagejate varale. Et sissenõude pööramine hagejatele kuuluvale varale, mida kõiki asjaolusid arvestades tehti lubamatult kiiresti, ei olnud kolleegiumi arvates vältimatu, tuleb lugeda hagejate vara enampakkumisel müümine neile lepingust tulenevaks kahjuks ja pangal on kohustus hüvitada hagejatele pandi eseme eksperthinnangu kohase turuhinna ja selle enampakkumise korras müügist saadud vahe 135 000 krooni. Nõude kohtutäitur A.Pinki vastu jättis kohus põhjendatult rahuldamata, kuivõrd asjas on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-2/698/05 (I kd tl 126-133) ja käesolevas menetluses ei saa algatada sisuliselt vaidlust täitemenetluse väidetava õigusvastasuse üle. Õigusvastase teo puudumisel ei saa rahuldada nõuet kohtutäituri vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustamiseks. TsMS § 173 lg 2 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Et ringkonnakohus teeb uue lahendi, millega hagi kuulub ühe kostja suhtes rahuldamisele, siis tulenevalt TsMS § 163 lg 1 1.lausest tuleb hagi osalise rahuldamise korral hagejate menetluskulu jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja pangalt kuulub hagejate kasuks väljamõistmisele kahes kohtuastmes kantud menetluskuludest 50%, so 7250 krooni. Gaida Kivinurm Mare Merimaa Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 17.03.2009 otsusega nr 3-2-1-8-09 Urmas Reinola 9 RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-0719397 osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu
7. aprilli
8. a otsuse Veera Jeliferevskaja ja Petr Eliferevski hagis kohtutäitur Arvi Pingi ja A/S-i Danske Bank Eesti filiaal vastu menetluskulude jaotuse osas. Teha menetluskulude jaotuse osas uus otsus, millega jätta kohtutäitur Arvi Pingi maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt Veera Jeliferevskaja ja Petr Eliferevski kanda.
9. Ülejäänud osas muuta osaliselt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
10. Kohtutäitur Arvi Pingi kassatsioonkaebus rahuldada. A/S-i Danske Bank Eesti filiaal kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
11. Jätta kohtutäitur Arvi Pingi kassatsiooniastmes kantud menetluskulud solidaarselt Veera Jeliferevskaja ja Petr Eliferevski kanda. Jätta A/S-i Danske Bank Eesti filiaal kassatsiooniastmes kantud menetluskulud A/S-i Danske Bank Eesti filiaal kanda.
12. Tagastada Arvi Pingile
13. oktoobril 2008 tasutud kassatsioonikautsjon 400 (nelisada) krooni.