Kohus lähtub siinkohal Raha24 OÜ laenulepingute üldtingimuste p-s 8.3.1 sätestatust, mille kohaselt on võlgnevuse menetlemise eest tasumisele kuuluv meeldetuletuse tasu (ja muud Raha24 OÜ hinnakirjas märgitud tasud) määratletud leppetrahvina. Leppetrahvi eesmärgiks on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus ning tagada võlausaldajale õigus nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist. Meeldetuletustasu leppetrahvina ettenägemist kinnitab ka hageja esindaja selgitus, et selle suurus ei ole sõltuv laenusummast, iga kiri maksab 177 krooni (tl 75). Seega meeldetuletustasu ei kajasta kirja saatmiseks tehtavaid tegelikke kulutusi, vaid kujutab üksnes hageja arvestuslikku hinnangut võimalike (miinimum)kulutuste suurusele. Kohtu hinnangut meeldetuletuse tasu olemuse kohta ei mõjuta hinnakirja p-s 10.1 märgitu, mille sõnastuse järgi on 177 krooni meeldetuletuskirja saatmise kulu. Asja materjalidest nähtub, et Raha24 OÜ ning Renar Künnarpuu tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus, lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik üksnes valida laenusumma ja selle tagasimakse tähtaeg Raha24 OÜ laenulepingute üldtingimustes pakutud kombinatsioonide hulgast. Kuna ka laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel
MS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et hageja nõutavat meeldetuletuse tasu 177 krooni ei saa võrreldes rikkumise raskusega ning arvestades leppetrahvi eesmärke lugeda ebamõistlikult suureks. Seega ei ole Raha24 OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punkt 8.3.1 osas, milles klienti kohustatakse tasuma Raha24 OÜ nõudel võlgnevuse menetlemise eest meeldetuletuse tasu 177 krooni, tühine
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 177 krooni meeldetuletuse tasu. 5. Viivisenõuet peab kostja põhjendatuks, kuid loeb viivisemäära 0,75% päevas liiga kõrgeks. Arvestades hagejale juba lepingu pikendamiseks tasutud summade suurust, ei ole kostja nõus üldse viiviseid tasuma. Viivisenõude põhjendatuse kontrollimisel selgitab kohus esmalt järgmist. Kohus nõustub kostjaga, et lepingu pikendamise tasu näol on tegemist varjatud intressiga, kuid leiab, et intressiks on ka lepingu 4
Kostja osutas oma vastuväidetes talle maksegraafiku mittepakkumisele ja hageja liigkasuvõtmisele pakutud maksegraafiku alusel tasumisele kuuluva summa tõttu, seega hageja poolt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus olevale käitumisele. Kohus leiab, et hageja esindajate ja kostja vahel toimunud kirjavahetusega on tõendatud, et hageja pakkus kostjale tema taotlusel maksegraafiku alusel tasumist. Viimast ei muuda olematuks asjaolu, et hageja pakutud maksegraafik oli kostjale vastuvõetamatu. Hageja on maksegraafiku pakkumises õigustatult arvestanud enda majanduslike huvidega, lugedes tasumisele kuuluvaks nii põhivõlgnevuse 7100 krooni kui viivise. Kohtu hinnangul on ebamõistlik pigem kostja pakutu, mille kohaselt näeb ta endal kohustust tasuda hagejale üksnes kahekordse laenu põhiosa summa ulatuses, s.o kokku 12 000 krooni koos kõigi leppetrahvide, intresside ja viivistega, millest kostja loeb makstuks 8400 krooni (tl 54). Kohus selgitab, et kehtivast õigusest ei tulene hageja esitatava nõude suurusele taolist piirangut. Küll peab hageja nõude kohtusse esitamisel arvestama asjaoluga, et hagihind arvutatakse (ja riigilõiv määratakse) põhinõude järgi, kuid kohus arvestab hagihinna arvutamisel täiendavalt kõrvalnõudeid (s.h intressi) põhinõuet ületavas osas (TsMS § 133 lg 1, 2). Seega ei ole kostja vastuväited käesoleval juhul asjakohased.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus tuvastas eelpool, et Raha24 OÜ ja Renar Künnarpuu vaheline laenuleping on sõlmitud tüüptingimustel, s.h on tüüptingimuseks laenulepingu punkt 8.2.1 viivise tasumise kohta. Kohus leiab, et osutatud lepingupunkt on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,75% suuruse viivise määra osas (273,75% aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus leiab, et isegi arvestades tagatiseta laenu andmisega kaasnevaid suuremaid riske, on hageja nõutav viivis võrreldes tavapärase viivisemääraga 0,2% võlgnetavalt summalt päevas (kasutusel nii majandus- ja kutsetegevuses sõlmitavate lepingute kui pankade poolt tagatiseta, üksnes alampalga olemasolu tingimuse täitmisel antavate väikelaenude puhul) põhjendamatult suur. Hageja leidis, et viivisemäär on mõistlik, ei ole tarbijat ülemäära kahjustav, kuna on välditav (tl 77). Kohus leiab, et
lg 3 p 5 nimetatud hüvitiste välditavus ei ole antud sätte mõtte kohaselt tüüptingimuse tühisust välistav asjaolu. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub
kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul
lg 6 esimese lause kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja viivis laenulepingutasult 1100 krooni. Viivise määr
lg 1 teise lause kohaselt oli perioodil 09.04.2009-30.06.2009 9,50% aastas ja 01.07.2009-12.11.2009 (s.o kuni hagi täiendamise avalduses märgitud viivise arvestuse lõpptähtpäevani) 8% aastas. Kostjalt tuleb tagastamata laenusummalt 6000 krooni välja mõista viivis perioodi 09.04.200930.06.2009 eest summas 129,62 krooni (6000 krooni x 9,50% x 83 päeva / 365 päeva) ja perioodi 01.07.2009-12.11.2009 eest summas 177,53 krooni (6000 krooni x 8% x 135 päeva / 365 päeva), kokku 307,15 krooni. Kohus leiab, et viivis meeldetuletustasult tuleb kostjalt välja mõista alates selle sissenõutavaks muutumisest, s.o 20.04.2009, mil kostja meeldetuletuskirja kohaselt pidi võlgnevuse, s.h kirja saatmise tasu tasuma. Seega tuleb kostjalt meeldetuletustasult 177 krooni välja mõista viivis perioodi 20.04.2009-30.06.2009 eest summas 3,27 krooni (177 krooni x 9,50% x 71 päeva / 365 päeva) ja perioodi 01.07.2009-12.11.2009 eest summas 5,24 krooni (177 krooni x 8% x 135 päeva / 365 päeva), kokku 8,51 krooni. 6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas vähendas hageja oma esialgset nõuet leppetrahvi 5000 krooni võrra ja suurendas meeldetuletustasu 177 krooni ja sellelt arvestatava viivise võrra. Kohus leiab, et menetluskulude jaotamisel ei ole põhjendatud jätta algse ja täiendatud nõude vahega seotud menetluskulusid kostja kanda. Isegi haginõude käsitlemisel hagist osalise loobumisena, ei olnud see tingitud kostja tegevusest (näiteks rahuldas osaliselt hageja nõude) (TsMS § 168 lg 5). Arvestades hagihinna muutumist 12 100 kroonilt 7277 kroonini ja tasumisele kuuluvat riigilõivu, jätab kohus hageja kanda menetluskulu tasutud riigilõivu 1400 krooni ulatuses. Kuna kohus rahuldas täiendatud hagi osaliselt, s.o ~52% ulatuses nõudest, jagab kohus ülejäänud menetlusega kaasnenud menetluskulud järgmiselt: kohus jätab hageja menetluskulud 52% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 48% ulatuses hageja kanda. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.