Obsah (8)

§ 142§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 144

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2009.a Paide Tsiviilasja number 2-07-51669 Tsiviilasi Swedbank AS

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 As-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtu seisukoht 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud Tsiviilasi nr 2-09-51669 vastamistähtaja pikendamist. Kostjale on hagimaterjalid, menetlusse võtmise määruse ärakiri ja teade isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

1. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 14.12.2006.a sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr xxxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxxx ning mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 25 000 EEK ulatuses. Lepingu p 6.
2. kohaselt arvestas hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi määraga 16% aastas. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale Lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid ning tagada, et maksepäeval oleks arvelduskontol piisavalt rahalisi vahendeid püsimakse debiteerimiseks. Lepingus määrati, et püsimakse suurus on 1250 krooni kuus ja maksepäev on iga kuu 11.kuupäev. Ajavahemikus 11.02.2007 – 11.08.2007 kostja püsimakseid ei tasunud. 31.07.2007.a teatas hageja kostjale kirjalikult Lepingu võlgnevusest, andis tähtaja 15.08.2007.a võlgnevuse tasumiseks ja hoiatas, et mittetasumise korral ütleb ta Lepingu ennetähtaegselt üles. 27.08.2007.a sulges hageja kostja krediidilimiidi ja kandis võla uue lepingu nr xxxxxxxxxxxx alla. 21.09.2009.a seisuga võlgneb kostja hagejale Lepingu alusel kokku 29 301.66 krooni, millest 24 210.68 krooni on põhiosa võlg, 211.50 krooni intressivõlg ajavahemiku 27.08.2007-27.08.2007.a eest, 4829.48 krooni põhiosa viivis ajavahemiku 11.02.2007 – 21.09.2007.a eest ja 50 krooni võlgnevuse kirja saatmise kulu.

§ 407

lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.

§ 367

lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingutest tuleneva võlgnevuse saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on enda menetluskuluks märkinud 272.12 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu ja 5000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu. Hagiavalduse esitamisel tasutud 5000 krooni riigilõivu on kooskõlas seadusega, st vajalik ja põhjendatud.

§ 144

p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus Ott Övel’i vastu jäeti rahuldamata 31.07.2009.a. Hageja esitas hagiavalduse samas nõudes sama kostja vastu kohtusse 23.09.2009.a, st tunduvalt enam kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu puudub õiguslik alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud 272.12 krooni riigilõivu arvamiseks hageja menetluskulude hulka. Sirje Lahesoo Kohtunik 2