KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1124 H

) § 28 ning jättes tähelepanuta vastuvõtu korra p 2.2.3 j-d, ning tühistada GAG 12.04.2007 otsus K. Aaviku gümnaasiumi 10. klassi kandidaatide hulka vastuvõtmata jätmise kohta. Kaebuse põhjenduste kohaselt on GAG eelmainitud otsus õigusvastane ja kuulub tühistamisele, kuna on langetatud õigusvastase õigusakti alusel ning rikub kaebuse esitaja õigust võrdsele kohtlemisele ning ei ole objektiivselt kontrollitav. Vastavalt Tallinna Haridusameti 28.02.2007 käskkirjale nr 1-2/116 p ja selle alusel kinnitatud GAG õpilaste vastuvõtu korrale ei ole objektiivselt hinnatavaid kriteeriume sätestatud, mistõttu ei ole võimalik tagada ega kontrollida, et kõiki gümnaasiumikoha kandidaate koheldakse võrdselt. Gümnaasiumisse vastuvõtmise otsustamine ei toimu sellisel juhul seaduse reservatsiooni põhimõtet järgides.

-st ei nähtu mingit volitusnormi täiendavate katsete või kriteeriumite kehtestamiseks, mistõttu on küsitav, kas GAG õpilaste vastuvõtmise kord saab üldse kehtestada mingeid täiendavaid nõudeid. Gümnaasiumisse vastuvõtmise läbipaistva reguleerimise ja objektiivselt kontrollitavate kriteeriumide sätestamise nõue tuleneb ka hea halduse põhimõttest. Läbipaistva ja objektiivse hindamise metoodika puudumine raskendab oluliselt halduse enesekontrolli teostamist. GAG ei kasutanud legitiimset hindamismetoodikat, mis viis kaebuse esitaja suhtes õigusvastase otsuse tegemiseni. Lisaks võrdse kohtlemise põhimõttele on GAG rikkud ka kaebaja põhiseaduse (PS) §-st 37 tulenevat õigust haridusele, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 ja 57 ning ei ole oma otsust adressaadile nõuetekohaselt teatavaks teinud.

1. Tallinna Halduskohtu 18.06.2007 määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning lõpetati haldusasja menetlus. K. Aavik esitas nimetatud halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 08.08.2007 määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu 18.06.2007 määrus, ennistati K. Aaviku kaebuse esitamise tähtaeg, kohaldati esialgset õiguskaitset ning kohustati vastustajat pärast kaebaja poolt vastavate dokumentide esitamist otsustama K. Aaviku GAG-sse vastuvõtmine hiljemalt 27.08.
3. 29.06.2007 (kirjal ekslikult aastanumber 2006) kirjaga tagastas GAG-i direktori asendaja S. T. kaebaja emale H. A. viimase poolt 26.06.2007 koolile saadetud K. Aaviku GAG
4. klassi vastuvõtmise avaldusele lisatud põhikooli lõputunnistuse ja hinnetelehe ning teatas, et K. Aavik pole kooskõlas Tallinna Haridusameti juhataja 28.02.2006 käskkirjaga nr 1-2/134 p kinnitatud GAG vastuvõtu korra §-ga 2 lg 1.
5. arvatud õpilaskandidaatide nimekirja, kuna teised kandidaadid sooritasid märtsikuus sisseastumise kirjalikud tööd edukamalt, kohtade arv klassides on piiratud ja käesoleval hetkel on
6. klassid komplekteeritud. K. Aavik esitas 03.08.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus GAG 29.06.2007 otsuse tühistamist täies ulatuses, kohustada vastustajat kaebajat arvama GAG õpilaskandidaatide hulka ning kohustada vastustajat kaebajat
7. reaalklassi vastu võtma. Kaebuse esitaja leiab, et GAG-i 29.06.2007 otsus on langetatud õigusvastase korra alusel ja on seetõttu õigusvastane. Samuti on otsus vastuolus võrdse kohtlemise ja seaduse reservatsiooni põhimõtetega ning langetatud diskretsiooniveaga. Kaebaja märgib, et otsuses on ebaõigesti kohaldatud tasemetööd puudutavat kriteeriumi.
8. Tallinna Halduskohtu 16.08.2007 määrustega liideti haldusasjad nr 3-07-1124 (kaebus esitatud 31.05.2007) ja 3-07-1565 (kaebus esitatud 03.08.2007) ühiseks menetluseks ning jäeti 03.08.2007 kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 2

§ 28ja haridus- ja teadusministri 06.12.2005 määruse nr 52 § 2 lg-t 2.

1. Tallinna Halduskohtu 08.10.2007 määrusega liideti haldusasjad nr 3-07-1124 ja 3-07-1898 (kaebus esitatud 28.09.2007) ühiseks menetluseks.
2. Vastustaja Gustav Adolfi Gümnaasium oma kirjalikes vastustes K. Aaviku kaebustele palub jätta esitatud kaebused rahuldamata. Vastustaja põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja 31.05.2007 esitatud kaebuse rahuldamiseks alust, kuna Tallinna Ringkonnakohtu 08.08.2007 kohtumääruse täitmisega vastustaja poolt on kaebaja esialgse õiguskaitse osas saavutanud oma kaebuse eesmärgi. Kaebaja 03.08.2007 esitatud kaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna kaebusega vaidlustatud dokumendi puhul ei ole tegemist haldusaktiga, kuna see kiri ei tekita, muuda ega lõpeta K. Aaviku õigusi, tegemist on selgitava kirjaga lapsevanema taotlusele. Kaebaja 28.09.2007 esitatud kaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna 28.08.2008 otsuse on GAG koostanud esialgse õiguskaitse korras Tallinna Ringkonnakohtu 08.08.2007 määrusest lähtudes. Vastustaja rõhutab, et gümnaasium ei saa olla haldusmenetluses vastustajaks.
3. Tallinna Halduskohtu 05.11.2007 kohtuistungil jäi kaebaja esindaja adv Raul Palmaru kaebustes esitatud nõuete juurde: tühistada GAG 12.04.2007, 29.06.2007 ja 28.08.2007 otsused ning kohustada GAG-d arvama K. Aavikut
4. klassi õpilaskandidaatide hulka ilma täiendavate katseteta. Ülejäänud kaebustes esitatud nõuetest loobuti. Tallinna Halduskohtu 17.03.2008 kohtuistungil loobus kaebaja esindaja adv Senny Pello kaebuses esitatud kohustamisnõudest.
5. Tallinna Halduskohtu 04.04.2008 otsusega rahuldati K. Aaviku kaebused, tunnistati õigusvastaseks ja tühistati GAG 12.04.2007, 29.06.2007 ja 28.08.2007 otsused ning mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja 23 090 krooni menetluskulusid. Kohtu põhjenduste kohaselt saab
6. klassi õpilaskandidaatide nimekirja koostada alles pärast põhikooli lõpetamise tulemuste selgumist. Kool peab mingisse klassi kandideerivad õpilased pingeritta seadma põhikooli lõpueksamite tulemuste ja keskmise hinde alusel ning üksnes siis, kui klassi õpilaste piirarvu piiril olevatel õpilaskandidaatidel on ühesugune tulemus, otsustavad gümnaasiumi vastuvõtmise märtsis tehtud sisseastumise kirjalike tööde tulemused. GAG koduleheküljel 12.04.2007 avalikustatud nimekiri on vastuolus

§-ga 28 ja määruse nr 52 § 4 lg-ga 1. GAG 29.06.2007 kiri on haldusakt, millega on jäetud rahuldamata kaebaja seadusliku esindaja H. Aaviku poolt kooskõlas

§-ga 28 ja määruse nr 52 § 2 lg-ga 1 esitatud avaldus võtta K. Aavik vastu

1. klassi õpilaseks, millega on rikutud kaebaja õigust kandideerida ja olla vastu võetud GAG
2. klassi õpilaseks. 29.06.2007 ja 28.08.2007 otsustes toodud põhjendused ei vasta tõele, kuna nende koostamise ajal polnud ükski neljast
3. 3

§-ga 28 ja määruse nr 52 § 4 lg-ga

1. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
2. Gustav Adolfi Gümnaasiumi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 04.04.2008 kohtuotsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta K. Aaviku kaebused rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti tõlgendanud

§-e 22 ja 28. Kumbki säte ei nimeta gümnaasiumisse sisseastumise alusena põhikooli lõpetamisel keskmise hinde ja eksamite tulemuste alusel moodustatud pingerida. Lõputulemuste ja õpilase avalduse alusel pingerea moodustamine ei arvesta õppesuundade ja õpilaskandidaatide eripära. Katsetel ja valikulisel hinnete arvestamisel (lähtudes vastava klassi õppesuunast) on võimalik rohkem arvestada lapse erinevate võimete ja huvidega, mis tagab ühtlasema taseme igas klassis, kuivõrd klassikomplektis on konkreetse suuna vastu huvi tundvad õpilased. Seevastu pingeridade moodustamisel õpetajate puhkuse ajal ei ole pedagoogidele võimalik tagada puhkuseseaduses ette nähtud 56-päevast puhkust.

§ 28mõtteks ei saa olla halduskohtu poolt väljendatud seisukoht.

Kooli enda otsustada on, kuidas kool vabanenud kohad täidab. GAG korraldas selleks täiendavad katsed, millest kaebaja ei ole osa võtnud. GAG selgitab, et õpilaskandidaadid on võimalik välja selgitada varem, kuid vastu saab võtta ainult need õpilased, kelle põhikooli lõpetamise tulemused seda võimaldavad. Ei seadusest ega määrusest ei tulene keeldu selgitada kandidaadid välja varem ning võtta õpilaskandidaadiks saanud õpilased vastu pärast põhikooli lõpetamise tulemuste selgumist. GAG ei ole rikkunud K. Aaviku subjektiivseid õigusi, kuna puudub põhjendus õpilaste vastuvõtmiseks pelgalt avalduse alusel. Asja lahendamisel kogutud tõendid kinnitavad, et kui vastuvõtmist hinnata lõpueksamite, keskmise hinde ja katsete tulemustest lähtudes, ei olnud K. Aaviku tulemused piisavalt head kooli sissesaamiseks. Kaebaja oli juba varem vaidlustanud tema vastuvõtmata jätmise. Apellant leiab, et GAG 29.06.2007 kiri ei olnud haldusakt, kuna ei tekitanud, muutnud ega lõpetanud K. Aaviku õigusi. Kaebaja õigusi puudutasid 12.04.2007 avaldatud koolikatsete tulemused ja 01.05.2007 avaldatud õpilaskandidaatide nimekiri. Apellant leiab, et halduskohus on oma otsuse kirjeldavast osast välja jätnud haridus- ja teadusministri 02.11.2007 vastuse teabenõudele

§ 22ja 28 tõlgendamise kohta. Sellega on kohus rikkunud HKMS § 25 lg-t 3 ning Ts

MS § 442 lg-t

1. Samuti ei selgu kohtuotsusest, millisest sättest lähtudes on kohus seadnud pingerea moodustamise tingimuseks lõpueksamite ning keskmise hinde tulemused. Kohus on ületanud objektiivse hindamise piire, seades vastuvõtmise ainukeseks kriteeriumiks avalduse esitamise. Kohus on ilma ühegi põhjenduseta jätnud tähelepanuta apellandi väite, et kool ei ole haldusorgan ega saa seetõttu olla menetlusosaline. Haldusorganiks on kooli pidaja ehk kohaliku omavalitsuse üksus. Apellant leiab, et asjas tehtud kohtulahendid tuleb tühistada ja asi saata tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, et asjas kaasataks õige vastustaja.
2. Kaebuse esitaja K. Aavik palub oma kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele jätta GAG apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.04.2008 otsus muutmata. Kaebuse esitaja leiab, et apellandi väide materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest ei ole veenev. Apellant ei ole vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel

§-ga 28 üldse arvestanud ja etteheited nimetatud sätte alusel halduskohtu poolt valitud metoodika põhjendamatusele ei oma tähtsust. Apellandi väited selle kohta, et kohtu selline tõlgendus ei arvesta õpilaskandidaatide eripära ja põhjustab muid korralduslikke probleeme, ei ole asjakohased. Kaebuse esitaja vaidleb vastu apellandi väitele, et riiklikult, sh kohaliku omavalitsuse poolt rahastatud kool ei ole kohustatud vabade kohtade olemasolul vastu võtma igat taotlejat, kes vastab seaduse nõuetele. Kaebaja ei saa nõustuda apellandi väitega, et kaebaja ei vastanud 4

tõlgendamise osas ei ole tõend menetlusseadustiku mõttes ja ei puutu asjasse, mistõttu halduskohus ei pidanudki seda oma otsuses analüüsima.

§ 28

ignoreerimine juba konkursi algetapis loob eelduse niisuguse konkursi tulemuste õigusvastasusele. Apellant möönab, et õpilaskandidaadi mõistet kehtivad seadused ei tunne. Enne põhikooli tulemuste selgumist ei saa kindlaks määrata ka kandidaatide nimekirju ning vastuvõtmisel saavad katsed olla üksnes täiendavaks valikukriteeriumiks. Põhjendamatu on apellandi väide, et puudub kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Vabad kohad

1. klassidesse olid olemas ja kaebajale jäeti vaba koht võimaldamata, kuigi oli esitatud avaldus selleks. Apellandi seisukoht, et gümnaasiumi vastuvõtmiseks pole justkui vaja taotlust esitada, on ekslik, sest halduskohtu viidatud määruse nr 52 § 4 lg-s 1 on selline vastuvõtmise eeldus selgelt sätestatud. Sõltumata GAG 29.06.2007 koostatud kirja vormist, on tegemist vastusega kaebaja 26.06.2007 esitatud taotlusele ning kirja sisuks on taotluse rahuldamata jätmine. Määrav on kirja sisu, mistõttu on kirja puhul tegemist haldusaktiga. Kaebaja leiab lisaks, et apellandi väited seoses halduskohtu otsuse põhjendamatusega ei ole kohased. Apellandi väide, nagu võiks kool anda haldusakti kellegi gümnaasiumi vastuvõtmise kohta ilma, et selleks oleks esitatud vastavasisulist taotlust, on põhimõttelises vastuolus kehtiva õiguse ja kehtiva määrusega nr
2. Ebaõige vastustaja kohta käivad väited on põhjendamatud, kuivõrd menetluse kestel on vastustaja aktiivselt oma protsessuaalõigusi kasutanud. Hea halduse tavaga ei ole kooskõlas püüd asjast distantseeruda kahjuliku otsuse saamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha küsimuses, kas halduskohus on menetlusse kaasanud õige vastustaja (I), seejärel annab hinnangu

§-de 22 ja 28 tõlgendamisele (II) ning analüüsib vaidlustatud otsuste õiguspärasust (III-IV). Viimaks lahendatakse menetluskulude jagamise küsimus (V). I GAG halduskohtumenetlusteovõime 14. Vastustaja on apellatsioonkaebuses leidnud, et põhikooli ega gümnaasiumi ei saa vaadelda haldusorganina kui iseseisva halduse kandjana. Haldusorganiks on kooli pidaja ehk kohaliku omavalitsuse üksus. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja poolt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi (RKHK) lahend nr 3-3-1-16-07, kus on leitud, et lasteaed ei ole iseseisvaks haldusekandjaks, ei välista GAG-i võimet osaleda vastustajana käesolevas menetluses. RKHK on haldusasjas nr III-3/129/95 väljendanud seisukohta, et kui isik on asjas haldusteovõimeline, siis on ta samas asjas teovõimeline ka halduskohtumenetluses. Gümnaasiumil on ainupädevus otsustada õpilase kooli vastuvõtmise üle. Olles vastavas haldusmenetluses teovõimeline, omab kool ka teovõimet osaleda halduskohtumenetluses vastustajana. II

§ 22ja 28 tõlgendamine 15.

Ringkonnakohus jääb oma 08.08.2007 määruses toodud seisukoha juurde. Vastustaja on oma tõlgenduse esitamisel lähtunud praktilisest vajadusest selekteerida õpilasi erikallakuga 5

§ 28

sätestab, et gümnaasiumisse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

§ 22

annab haridus- ja teadusministrile volituse kehtestada gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise kord. Määruse nr 52 § 3 lg-ga 1 on kooli vastuvõtu korra koostamine ja vastuvõtmine edasi delegeeritud koolile ja kooli pidajale: vastuvõtu korra eelnõu valmistab ette kooli direktor ning selle kinnitab kooli pidaja. Määruse nr 52 § 3 lg 3 kohaselt määratakse vastuvõtu korras vastuvõtmistaotluse esitamise kord, vastuvõtmisel esitatavad nõuded, vastuvõtu korraldus jm tähtsust omavad asjaolud. Ringkonnakohus leiab, et seadusandja on seadnud gümnaasiumisse astumise sõltuvusse eelkõige põhikooli lõpetamise tulemustest. Ei seadusandlikul ega täitevvõimu tasandil pole reguleeritud, et kooli vastuvõtmine sõltuks muudest kriteeriumidest. Arvestades, et teatud erikallakuga koolides võib osutuda vajalikuks õpilaste teadmiste ja oskuste täiendav testimine, on põhiseaduspärane

§-de 22 ja 28 tõlgendus, mille kohaselt on täiendavate katsete läbiviimine erandina lubatud (nt vastustaja poolt rõhutatud muusikakallakuga kooli näide), kuid

§-de 22 ja 28 rakendamine ei saa toimuda viisil, mis üldse välistab gümnaasiumisse astumisel põhikooli lõpetamise tulemuste arvestamise. Gümnaasiumides, mis pakuvad küll süvaõpet (reaalaine, keeled vms), kuid milles õppimine ei eelda tavapärasest riiklikust õppekavast väljuvate erioskuste olemasolu, pole täiendavate sisseastumiseksamite tegemine põhjendatud. Koolil on võimalik enda poolt koostatud vastuvõtu korraga reguleerida, et õppeainete, mille omandamise taset on konkreetsesse süvaõppega klassi vastuvõtmisel oluline kontrollida, tulemusi arvestatakse vastuvõtmisel nt mingi koefitsendiga. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele veel, et halduskohus ei rikkunud menetlusnorme, jättes otsuses arvestamata haridus- ja teadusministri 02.11.2007 vastuse teabenõudele

§ 22ja 28 tõlgendamise kohta.

Kohus tõlgendab seadust ise ning ei ole seotud haldusorgani poolt esitatud tõlgendustega. Arvestades, et tegemist ei olnud menetlusosaliste poolt esitatud seisukohaga, ei pidanud halduskohus hakkama eelnimetatud vastuses esitatud seisukohti analüüsima ning ümber lükkama. III 12.04.2007 ja 19.06.2007 otsuste õiguspärasus

1. 12.04.2007 avaldati GAG-i kodulehel nimekiri õpilaskandidaatidest, kuid kaebaja nime selles polnud. Kaebaja on tõlgendanud otsust gümnaasiumisse vastuvõtmisest keeldumisena. Vastuvõtu korra kohaselt välistas õpilaskandidaadiks mittearvamine konkreetsesse kooli vastuvõtmise. Menetlusosaliste vahel on vaidlus, kas 29.06.2007 otsus sai kaebaja õigusi rikkuda. Vastustaja leiab, et tegemist ei olnud haldusaktiga. Ringkonnakohus leiab, et õige on halduskohtu hinnang 29.06.2007 otsusele. Kaebaja esitas vastustajale 26.06.2007 avalduse gümnaasiumisse vastuvõtmiseks koos põhikooli lõputunnistuse ja hinnetelehega. 29.06.2007 otsusega tagastati kaebajale avaldusele lisatud dokumendid ning leiti, et kaebaja ei ole arvatud õpilaskandidaatide hulka. Kaebaja poolt esitatud avaldus on vaadeldav vastuvõtu korra § 3 punktis 2 nimetatud kooli vastuvõtmise avaldusena, mis tuli koolile esitada hiljemalt 28.06.
2. Vastustaja 29.06.2007 vastusega jäeti kaebaja avaldus sisuliselt rahuldamata, asudes seisukohale, et kaebaja ei ole varasemalt arvatud õpilaskandidaatide hulka. 6