← Eesti

2-09-27392/9

Obsah (9)§ 174§ 1741§ 428§ 429§ 432§ 150§ 173§ 168§ 175

Tsiviilasi nr 2-09-27392 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2009. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (

§ 1741lõige 4).

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamise osas saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on Viktor Raudsepp’a hagi Silberauto Eesti AS Tartu esinduse vastu 2 957,39 krooni väljamõistmiseks. 26.10.2009. a saabus Tartu Maakohtusse hageja avaldus hagist loobumiseks, menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude (riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulu 500 krooni) väljamõistmiseks. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lõikes 3 sätestatust teavitas kohus 27.10.

  1. a kostjat hagist loobumise avalduse esitamisest, määrates seisukoha esitamiseks tähtaja 10.11.
  2. a. 18.11.
  3. a teatas kostja, et temal menetluskulusid tekkinud ei ole, samuti ei ole kostjal vastuväiteid hageja poolt esitatud menetluskulude osas. KOHTU PÕHJENDUSED

§ 428

lõike 1 punkti 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist.

§ 429

lõike 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna kostja on võlgnevuse likvideerinud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

).

§ 150

lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõivust pool, kui hageja loobub hagist. Asja materjalidest nähtub, et Kaidix OÜ on 05.06.2009. a tasunud hageja eest riigilõivu 1 000 krooni. Menetluskulud palutakse tagastada hageja Viktor Raudsepp’a kontole.

§ 150

lõike 2 punkti 2 alusel kohus tagastab Viktor Raudsepp’a kontole nr XXXXXXXXXXX riigilõivu summas 500 krooni.

§ 173

lõike 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lõike 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas on hageja loobunud hagist seetõttu, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi koostamist ja riigilõivu maksmist, seega jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lõike 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades kohtule menetluskulude nimekirja ning kulusid tõendavad dokumendid. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulu (juriidiline nõustamine ja hagiavalduse koostamine) 500 krooni, kokku seega 1 500 krooni. Kuivõrd kohus tagastas hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 500 krooni. Kohus leiab nõude suurust arvestades, et hageja õigusabikulud summas 500 krooni on põhjendatud ja vajalikud vastavalt

§ 175lõikes 1 sätestatule.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas 1 000 krooni (riigilõiv 500 krooni ja õigusabikulu 500 krooni). Väljamõistetud menetluskulu kanda Viktor Raudsepp’a kontole nr XXXXXXXXXXX . Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.