Obsah (12)

§ 174§ 1741§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 187§ 444§ 163§ 138§ 175

Tsiviilasi nr 2-08-77075 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2010, Tartu k

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE 17.11.2008 esitas OÜ Aktiva Finants (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Peeter Hade (kostja) vastu 22.05.2003 sõlmitud Tele2 mobiiltelefoniteenuste lepingu ja Tele 2 järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes, kogusummas 11 174,20 krooni (põhinõue 5587,60 krooni ja viivisenõue 5586,60 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 11 174,20 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 350 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 krooni ja lepingulise esindaja õigusabikulud 3100 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega on kostja kätte saanud isiklikult 10.11.2009. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole hagile kohtu määratud tähtaja jooksul kirjalikult vastanud. 23.12.2009 esitas hageja kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, paludes mõista kohtuotsusega kostjalt välja ka hageja menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Vastavalt

§ 444

lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta nii kirjeldava kui põhjendava osa.

§ 444lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Arvestades hageja taotlust, hagiavalduses toodut ning hagiavaldusele lisatud tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tegemist on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega. Kostja kohustus osutud teenuste eest tasuma talle esitatud arvete alusel. Tele 2 mobiiltelefoniteenuste leping (tl 8), mis on tekkinud võlgnevuse aluseks, käib telefoni kohta, mille number on

1. Kohtule esitatud arved (tl 12-13, 14-15, 16-17, 18-19, 20-21) sisaldavad ka telefonile numbriga 058004061 osutatud teenust. Samas ei ole hageja käesolevas tsiviilasjas esitanud kostja vastu nõuet, mis tuleneb mõnest muust Tele2 ja kostja vahel sõlmitud lepingust (nt liitumisleping), mille kohaselt Tele2 Eesti AS osutas kostjale teenust (nt telefonile numbriga 058004061). Kohtule esitatud arvete (tl 12-21) kohaselt võlgneb kostja hagejale Tele 2 mobiiltelefoniteenuste lepingu (tl 8) ja Tele2 järelmaksulepingu (tl 9) alusel osutatud teenuste eest kokku 3411,46 krooni 2 (938,93 + 99,00 + 197,98 + 47,79 + 197,98 + 49,99 +1979,80 + 44,99 – 145,00 (ettemaks vt märkus Tele2 mobiiltelefoniteenuste lepingul)). 22.11.2003 arve (tl 12-13) sisaldab leppetrahvi kogusummas 1000 krooni. Hageja on hagiavalduses märkinud, et 16.12.
2. a seisuga on kostja võlgnevus talle väljastatud arvete alusel 5587,60 krooni, mis on hageja põhinõue. Võlateatisest (tl 28) nähtub, et summa 5587,60 krooni koosneb telefonimaksetest summas 359,92 krooni, kõneteenustest summas 4227,68 krooni ja leppetrahvist summas 1000 krooni. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue ei ole põhinõue, vaid kõrvalnõue, vaatamata selle arvel esitamisele. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv. Seega on hageja põhinõue õiguslikult põhjendatud rahuldada kostjale esitatud arvete järgi 3411,46 krooni ulatuses. Kuna hageja on hagiavaldusest lähtuvalt sidunud viivise suuruse põhinõude suurusega, siis on kostjalt väljamõistetavaks viiviseks 3411,46 krooni. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikest 1, § 82 lõikest 1, § 101 lõike 1 punktidest 1 ja 6, § 108 lõikest 1 ning § 113 lõikest 1 ja arvestades hageja nõuet ning kohtule esitatud tõendeid, peab kohus õiguslikult põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6822,92 krooni (põhinõue 3411,46 krooni ja viivisenõue 3411,46 krooni), jättes kostjalt hageja kasuks välja mõistmata leppetrahvi 1000 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 163lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

Menetluskulud jagab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: Peeter Hade kanda jääb 61 % ja OÜ Aktiva Finants kanda jääb 39 % menetluskuludest.

§ 1741

lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 krooni (tl 32), hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni (tl 3) ja hageja lepingulise esindaja õigusabi kulud 3100 krooni (tl 31), kokku seega 3650 krooni. Menetluskuluks

§ 138

lõike 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (esindajate kulud, maksekäsu kiirmenetluse kulud). Riigilõivu suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu on põhjendatud hageja nõue riigilõivu osas 550 krooni ulatuses (200 + 350). Tulenevalt

§ 175

lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1 000 krooni. Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 1550 krooni (550 + 1000).

§ 1741

lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 945,50 krooni (1550 kroonist 61 %). Kohtunik 3