← Eesti

2-09-30762/16

Obsah (8)§ 613§ 477§ 428§ 430§ 615§ 432§ 172§ 168

2-09-30762 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsembril 2009.a. Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasi Tsiviilasi 2-09-30762 Menetlusosalise

) § 475 lg 1 p 13 on hagita asi kaasomandi asi.

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomanike ühisusest ja kaasomandi valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.

§ 613

lg 2 järgi lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 615

lg 1 järgi arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima.

§ 615

lg 2 kohaselt kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab.

§ 615

lg 3 järgi peab kohus määruses märkima abinõud, mis on määruse täitmiseks vajalikud. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest

§ 432

järgi.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna kohus kinnitab menetlusosaliste kompromissi ja teeb lahendi kõigi kaasomanike huvides, siis kohus leiab, et menetlusosaliste kantud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.