KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1398 Haldusasi K.K. ja Ü.K. kaebus Tall

§ 6

lõiget 2.

§ 6

lg 2 p 4 kohaselt ei tagastata maad tervikuna või osaliselt, kui maa antakse munitsipaalomandisse vastavalt

§ 28

lg 1 punktidele 1 (munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa), 3 (munitsipaalomandisse jäävate veekogude alune maa) või 4 (sotsiaalmaa). Munitsipaalomandisse taotletav endisel kinnistul nr 3581 asuv maatükk on käesoleval ajal tupiktee, mille kaebajate poolt taotletav osa ligikaudses suuruses 150 m2 võimaldab üksnes eelnimetatud tagastatud maa otstarbekohast kasutamist.

§ 6

lg 31 kohaselt ei ole teed, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, rajatised

tähenduses; 3) kaebajad osundavad maa osalise tagastamise taotluse põhjendusena ka Tallinna Linnavalitsuse veebileheküljel avaldatud „Seletuskirjas maareformi seaduse § 6 2.lõike ja § 28 1.lõike muutmise seaduse eelnõu juurde“ väljendatud Tallinna Maa-ameti seisukohale, et „Kehtiv maareformi seaduse redaktsioon ei anna alust maa munitsipaliseerimiseks juhul, kui maa-ala on vastavalt üld- või detailplaneeringule ette nähtud tee maa-alaks. Juhul, kui nimetatud maa-ala osas on esitatud taotlus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks, kuulub vastav maa-ala tagastamisele, seda vaatamata avalikule huvile teede ehitamise osas (kui ei esine muid maa mittetagastamise aluseid) ning tee ehitamiseks tuleb kohalikul omavalitsusel maa omanikult turuväärtusega välja osta“; 4) Oru tänava kruntide 13 ja 19 vahelt algav juurdepääsutee Oru tn 15, 17 ja 17A kruntidele ei kuulu Oru tänava teerajatiste hulka, see ei ole Tallinna Kommunaalameti bilansis ega valitsemisel, samuti ei ole linn nimetatud tupikteel teostanud teehooldustöid; 5) ekslik on Tallinna Linnavalitsuse seisukoht, et vaidlusalust osa tupikteest ei ole võimalik kaebajatele tagastada tulenevalt asjaõiguse printsiibist. Asjaõiguse printsiip ei ole

-st tulenevalt maa tagastamata jätmise ega munitsipaliseerimise aluseks. AÕS § 156 lg 1 näeb ette kinnisasja omaniku, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õiguse nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Seega on kehtestatud maa tagastamise menetluse välised võimalused tagastatud maa võimalike kolmandatest isikutest omanike õiguste tagamiseks; 6) kaebajate kinnituse kohaselt ei ole neil kavas kõnealust tagastatud maad mistahes kolmandatele isikutele võõrandada. Kuid isegi juhul, kui nad seda sooviksid, on võimalik seada tupiktee osale reaalservituut tagastatud kinnistu igakordse omaniku kasuks, mille alusel on kinnistu omanikul õigus kasutada tupiktee osa juurdepääsuks oma kinnistule. AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt on potentsiaalselt tulevikus tekkida võival kolmandal isikul õigus seda ka kaebajatelt nõuda. Samuti on Tallinna Linnavalitsusel võimalik pärast maareformi lõppu sõlmida nimetatud maatükil teeseaduse §4 lg 3 kohaselt leping eratee avalikuks kasutamiseks. 2

1. Eeltoodust tulenevalt paluvad kaebuse esitajad Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2008 korralduse nr 928-k „Tänavarajatiste paigutamiseks vajaliku maa ja sihtotstarbe määramine“ p 1.
2. tühistada. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Vastustaja ei nõustu kaebuses tooduga ning leiab, et kaebus on põhjendamata ega kuulu rahuldamisele järgmistel põhjustel: 1) vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 928-k näol on tegemist eelhaldusaktiga, millega määrati kindlaks tänavarajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks vajalik maa ja sihtotstarve, kuid selle korraldusega ei jäeta maad munitsipaalomandisse. Haldusakti, millega otsustatakse maa andmine munitsipaalomandisse, kaebajate suhtes vastu võetud ei ole. Seega saab võimalikku riivet kaebajate omandiõigusele ning nendele tekkivaid kahjulikke tagajärgi kaaluda alles pärast kõnealuse haldusakti võimalikku andmist, mitte aga tulenevalt vaidlustatud korraldusest; 2) HKMS-s sätestatu kohaselt peab kaebus olema põhjendatud. Vastustaja hinnangul ei ole kaebuses põhistatud, milliseid pöördumatult kahjulikke tagajärgi toob kaebajatele kaasa tänavarajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks vajaliku maa ja selle sihtotstarbe määramine, et oleks põhjendatud sellekohase korralduse osaline tühistamine; 3) Tallinna Linnavalitsuse 13.09.2006 korraldusega nr 1827-k „Oru tn 17A maa osaline tagastamine” tagastati kaebajatele kummalegi ½ suuruses mõttelises osas õigusvastaselt võõrandatud maa aadressiga Oru tn 17A, pindalaga 796 m
4. Korralduses märgiti, et endise kinnistu nr 3581 maa tagastamise taotlus ülejäänud maa-ala, suurusega 252 m2, osas lahendatakse järgnevates korraldustes. Korralduse nr 1827-k vaidlustasid kaebajad Tallinna Halduskohtus ning taotlesid korralduse tühistamist (haldusasi nr 3-06-626). Tallinna Halduskohtu 26.06.2007 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Antud otsusele esitasid kaebajad apellatsioonkaebused. Kaebajad vaidlustasid korralduse nr 1827-k väidetega, et korraldusega on rikutud maakorraldusnõudeid piiride määramisel ning tagastatud maa kaebajate vastuseisule vaatamata osade kaupa. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 1.07.2008 otsusega kaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata. Kohtuotsus on 1.08.2008 jõustunud; 4) ringkonnakohus leidis, et Tallinna Linnavalitsus ei ole korralduse nr 1827-k andmisel seadust rikkunud, kuna sellest ei tulene nõuet, et maa osalise tagastamise korral tuleb maa tagastamine ja maa tagastamata jätmine otsustada samaaegselt. Kaebajad on jätnud tähelepanuta, et linnavalitsus ei tagasta neile korralduses nr 1827-k viidatud 252 m2 maad või kinnistu nr 3581 ülejäänud reformimata maad, kuna nimetatud maast on 246 m2 maad 4.02.2004 korraldusega nr 189-k ostueesõigusega erastatud Oru tn 9 kinnistu koosseisu, mis ei kuulu tagastamisele. Endisel kinnistul nr 3581 asuvat juurdepääsuriba kinnistutele Oru tn 15, 17 ja 17A ei ole võimalik eraldi üksusena tagastada, kuna lähtuvalt maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p-st 4 peab iga kinnistu juurde olema tagatud juurdepääsutee. Seega on kohus sisulise hinnangu kaebuses viidatud Oru tn juurdepääsutee 150 m2 tagastamise võimalikkuse/võimatuse osas juba andnud haldusasjas nr 3-06-626; 5) Tallinna Kommunaalameti 8.12.2004 kirja nr 5-12/3075 kohaselt Joa tänav, Kadri tee, Kuristiku tänav ja Oru tänava teemaadel asuvad teerajatised on Tallinna Kommunaalameti bilansis ja valitsemisel. Omandamise aluseks on 29.01.1992 riigivara munitsipaalomandusse üleandmise akt nr 20/005 ja Tallinna Linnavalitsuse 6.06.1997 korraldus nr 1834-k.; 6) vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus vastab HMS §-s 54 sätestatud nõuetele ning on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 3 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, uurinud kohtule esitatud kirjalikke materjale, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:
5. Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2008 korralduse nr 928-k p 1.2 määrati Tallinna linna omandis olevate Joa tänava, Kadri tee, Kuristiku tänava ja Oru tänava piirkonna tänavarajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks (teenindamiseks) vajalik maa pindalaga 16171 m2, määrati maa sihtotstarve (transpordimaa) ning kinnitati plaani- või kaardimaterjali alusel määratud piirid. Kaebajate väidetel asub nimetatud maa osaliselt endisel kinnistul nr 3851 ja mille suhtes on kaebajad maa tagastamise õigustatud subjektid omandades 28.03.2002 nõudeõiguse loovutamise lepinguga 2072/5880 mõttelist osa maa tagastamise nõudeõigusest endise kinnistu nr 3581 pindalaga 5880 m2 suhtes. Kaebajatele on tagastatud endisest kinnistust nr 3851 1820 m2 maad. Kaebajate väidetel on endisel kinnistul nr 3851 reformimata arvestuslikult 302 m2 maad ja kaebajad on nõus maatüki osalise tagastamisega suuruses ca 150 m
6. Kaebajate väidetel on see osa käesoleval ajal ainsaks juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt kaebajatele tagastatud kinnistutele Oru tn 17 ja Oru tn 17A.
7. Kaebajad märgivad kaebuses, et vaidlustatud korraldusega maa munitsipaalomandisse andmise taotluses on faktiliselt juba kindlaks määratud tingimused lõpliku haldusakti andmiseks. Kaebajad viidates Riigikohtu 6.03.2007 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-94-05 on seisukohal, et korralduse nr 928-k p-s 1.2 toodud maa, mis asetseb osaliselt endisel kinnistul nr 3581, ei saa põhimõtteliselt kuuluda munitsipaliseerimisele ja seega rikub maa munitsipaalomandisse taotlemine kaebajate seaduslikku õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa seaduses ettenähtud korras ja ulatuses.
8. Halduskohtusse pöördumise eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine või vabaduste piiramine (HKMS §7 lg 1). Kohus leiab, et Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2008 korralduse nr 928-k p 1.2 ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi.

§25

lg 3 kohaselt otsustab maa munitsipaalomandisse andmise maavanem kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel. Haldusmenetluse maa munitsipaalomandisse andmiseks viib seega läbi maavanem, menetlus algab kohaliku omavalitsuse poolt taotluse esitamisest. Sellele eelneb aga kohaliku omavalitsuse volikogu otsus maa munitsipaalomandisse taotlemiseks. HMS §51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu haldusakt. Vaidlustatud korraldusega on Tallinna Linnavalitsus määranud Tallinna linna omandis olevate tänavarajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks vajaliku maa suuruse, sihtotstarbe ja piirid. Vaidlustatud korralduse näol ei ole tegemist Tallinna Linnavolikogu otsusega maa munitsipaalomandisse taotlemiseks. Seetõttu on käesolevas asjas täiesti asjakohatu kaebajate viide Riigikohtu 6.03.2007 otsuse p-le 11 haldusasjas nr 3-3-1-9406 (kaebajad viitavad ekslikult nr-le 3-3-1-94-05). Selles asjas oligi kaebuse esemeks Iisaku Vallavolikogu 15.09.2005 otsus maa munitsipaalomandisse taotlemiseks. Vaidlustatud korraldus ei ole suunatud Harju maavanemale ja sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku (kaebajate) õigusi ja kohustusi. Haldusväliseid isikuid (kaebajaid) mõjutava maa munitsipaalomandisse andmise otsuse langetab alles maavanem. Kuna vaidlustatud korraldus ei ole Tallinna Linnavolikogu poolt vastu võetud maa munitsipaalomandisse taotlemise otsus ja mida on tulenevalt Riigikohtu 13.10.2005 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-44- 4 05 erandjuhtudel võimalik vaidlustada, siis on ennatlik kaebajate väide, et ca 150 m2 maad ei saa põhimõtteliselt kuuluda munitsipaliseerimisele. Kaebajate õigustesse saab puutuda alles Tallinna Linnavolikogu otsus maa munitsipaalomandisse taotlemise kohta. Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise puudumise tõttu puudub kohtul vajadus anda hinnangut Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2008 korralduse nr 928-k p 1.2 õiguspärasusele. Marion Vakker kohtunik 5