← Eesti

2-07-46714/19

Obsah (7)§ 170§ 398§ 100§ 29§ 84§ 164§ 179

2-07-46714 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2008, Tallinn Tsiviilasja

§ 170

kohaselt on võlausaldaja kohustatud teatama võlgnikule nõude loovutamisest, sest alles peale vastava teate saamist nõude loovutamise kohta on loovutamine võlgniku suhtes toimunud. Hagejal ei olnud hagi esitamise hetkel kostja vastu hagi esitamise õigust, kuivõrd polnud möödunud

§ 398lg 1 nimetatud kahekuuline tähtaeg.

  1. Kostja arvamusel ei olnud laenulepingute lõpetamise materiaalsed ja formaalsed eeldused täidetud ning seega puudus kostjal enne kohtumenetluse algatamist võimalus kohtumenetlust vältida. Kohtul puudus õigus jätta menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kostja ei olnud teadlik enne kohtumenetluse algatamist ei nõudeõiguste loovutamisest ega ka asjaolust, et laenulepingud on erakorraliselt ja ennetähtaegselt üles öeldud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
  2. Kohus on jätnud otsuses hinnangu andmata kostja vastuväitele, et temal ei olnud võimalust tasuda 05.07.2001 laenulepingus toodud 600 000 krooni laenulepingu p-s 3 sätestatud viisil, kuivõrd vähemusosanikuna ei saanud ta mõjutada hagejat maksma dividende, kuigi selline reaalne võimalus oli hagejal tegelikult olemas. Kohus on jätnud hindamata kostja sisulise vastuväite hagile, et 600 000 krooni laenu tagasimaksmise tähtaeg ei olnud saabunud, mistõttu

§ 100

tähenduses kostja pole oma kohustusi rikkunud ning et hageja tegevus on olnud hagi esitamisel pahatahtlik. Kostja vastuväidetega arvestamata jätmine tähendab, et kohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. 18. Tegemist on keerulise õigusvaidlusega, mistõttu oleks kohus pidanud hagejal esindaja olemasolu korral tagama esindaja ka kostjale. Kostjal puuduvad õigusalased teadmised. Kohus oleks pidanud selgitama kostjale, et ka temal on õigus esindajale. Poolte võrdsuse tegelikuks tagamiseks oleks kohus pidanud selgitama kostjale lisaks tema õigust esitada oma subjektiivsete rikutud õiguste kaitseks menetluses vastuhagi. Kostja oleks pidanud esitama vastuhagi laenulepingute erakorralise üleütlemise tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd tegelikkuses alused laenulepingute ülesütlemiseks puudusid. 4

(6)Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
  2. Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Erinevalt apellandi seisukohast leiab kolleegium, et ringkonnakohus saab asjas teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse ilma vaidlust esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
  3. Kuna kostja on poolte vahel 23.09.2005 sõlmitud laenulepingul põhineva 130 000 krooni suuruse nõude ning 15.03.2004 kostja ja OÜ Cautor vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva 50 000 krooni suuruse nõude õigeks võtnud, on kohus hagi vastavas osas õigesti rahuldanud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab hageja nõude õigeks, tuleb kohtul hagi rahuldada.
  4. Kostja ja OÜ Cautor vahel 16.09.2003 70 000 krooni laenamise kohta sõlmitud lepingu osas on maakohus lugenud hageja nõude aegunuks. Kuna hageja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud, puudub ringkonnakohtul apellatsioonimenetluse piire silmas pidades alus maakohtu otsuse suhtes selles osas seisukohta võtta. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib kolleegium apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega kostja ja OÜ Infestus vahel 05.07.2001 sõlmitud laenulepingu osas.

§ 29

lg kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. OÜ Infestus vahel 05.07.2001 sõlmitud laenulepingu p 3 kohaselt kohustus kostja laenu tagastama talle kuuluva OÜ Apollo Baltic (hageja praegune ärinimi on Tehnovõrkude Ehituse OÜ) osa eest makstavate dividendide arvel. Samuti on pooled kokku leppinud, et juhul, kui kolme majandusaasta eest makstavate dividendide summast ei piisa laenu tagastamiseks, sõlmivad pooled lepingu lisa laenusaaja poolt tasumisele kuuluva laenusumma kohta. Kolleegium nõustub kostjaga, et kuivõrd hageja ei ole kostjale alates laenulepingu sõlmimisest dividende maksnud ning pooled ei ole sõlminud lepingu lisa, milles laenu tagastamise korda oleks muudetud, ei ole võlausaldajal tekkinud õigust nõuda laenu tagastamist. Vastavalt

§ 84

lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks siis, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Lepingupooled on avaldanud lepingus selget tahet laen kustutada hageja osa eest kostjale makstavate dividendide arvelt ning maakohus on hagi rahuldades jätnud meelevaldselt lepingupoolte sellekohase tahte arvestamata. Kuna kostja ei ole hagejalt pärast laenulepingu sõlmimist dividende saanud, ei ole hageja lepingut rikkunud ning võlausaldajal puudub õigus esitada õiguskaitsevahendina täitmise nõuet. Laenulepingu poolte tahe kustutada laen just hagejalt saadavate dividendide arvelt on mõistetav – kostja jaoks pidi see garanteerima vahendid võetud laenu teenindamiseks ning laenuandja jaoks, kes ka ise sai hageja osanikuks, andma kindluse, et dividendide maksmise korral on kostja valmis kasutama saadud tulu eeskätt laenu kustutamiseks. 24. Lisaks sellele on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja on segi ajanud nõude loovutamise (

§ 164

) ja lepingu ülevõtmise (

§ 179

) mõisted ja asunud ekslikult teostama lepingupoole õigusi, mis nõude loovutamise lepinguga talle üle läinud ei ole. Nõude loovutamisega toimub küll võlausaldaja vahetus, kuid lepingu poole positsioon 5

(6)tervikuna nõude omandajale üle ei lähe. Muuhulgas ei lähe eraldi kokkuleppe puudumise korral uuele võlausaldajale üle lepingupoolele spetsiifiliselt kuuluvad kujundusõigused, nt õigus leping tühistada, sellest taganeda või leping üles öelda. 13.06.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepingus ei ole lepingupooled kokku leppinud, et hageja omandab ühes nõudega ka õiguse lepingut üles öelda ning seega puudus hagejal alus kostjale vastavasisulise tahteavalduse tegemiseks. Eeltoodu põhjal tuleb järeldada, et 05.07.2001 sõlmitud laenuleping kehtib, ning pooltel tuleb seda täita. See tähendab muuhulgas ka seda, et hagejal tuleb kostjalt laenu tagasisaamiseks maksta kostjale dividende või saavutada kokkulepe lepingus silmas peetud lisa sõlmimiseks laenusaaja poolt tasumisele kuuluva laenusumma kohta.
  1. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta esimese astme kohtukuludest 20 % kostja kanda ja 80 % hageja kanda. Asjaolusid, mille põhjal võiks pidada esimese astme kohtu menetluskulude osaliselt kostja kanda jätmist tema suhtes äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks ja annaks alust TsMS § 162 lg 4 rakendamiseks, ei ole ringkonnakohus tuvastanud. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata üksnes esimese astme kohtu menetluskulude jaotuse ettepaneku osas, peab kolleegium põhjendatuks jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses hageja kanda. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 21.04.2009.a. otsusega nr. 3-2-1-35-09 RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-0746714 osas, millega mõisteti Vladimir Beljakovilt Tehnovõrkude Ehituse OÜ kasuks välja 180 000 krooni ja määrati menetluskulude jaotus. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  5. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  6. novembri
  7. a otsus muutmata.
  8. Rahuldada osaliselt Vladimir Beljakovi kassatsioonkaebus.
  9. Jätta Tehnovõrkude Ehituse OÜ kassatsioonkaebus rahuldamata.
  10. Tagastada Vladimir Beljakovile kassatsioonkaebuselt
  11. detsembril
  12. a tasutud kautsjon 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni. 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.