TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-282 Määruse kuupäev 02.02.2010 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi I O taotlus esialgseks õiguskaitseks peatada Viru Vangla direktori 21.01.2010 käskkirja nr 6-3/141-D täitmine, millega kohaldati kaebaja suhtes alates 29.01.2010 kartserisse paigutamist 8 ööpäevaks. Asja läbivaatamise kuupäev 02.02.2010 Resolutsioon Tagastada taotlus ( ilma kaebuseta) haldusasjas nr 3-10-282 (HKMS § 11 lg 31 p 1 ). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 02.02.2010 saabus Tartu Halduskohtusse I O’ i taotlus esialgseks õiguskaitseks (ilma kaebust esitamata). I.O palub halduskohtul peatada Viru Vangla direktori 21.01.2010 käskkirja nr 63/141-D täitmine, millega kohaldati kaebaja suhtes alates 29.01.2010 kartserisse paigutamist 8 ööpäevaks. Väidetavalt kaebaja esitas nimetatud käskkirjale vaide 26.01.2010 (ilma esialgse õiguskaitse taotluseta). HKMS § 12
(2)lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada koos kaebusega või pärast kaebuse või kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide esitamist. Seega on taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks võimalik esitada halduskohtule ka pärast seda, kui kaebaja on esitanud vaide. HMS § 81 alusel võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Halduskohus leiab, et antud juhul kuulub kohaldamisele HMS § 81 ja kaebajal on õigus esitada Justiitsministeeriumile koos vaidega ka taotlus haldusakti täitmise peatamiseks. Selline õiguskaitse vahend on tunduvalt efektiivsem, kuna vaiet lahendaval organil on olemas kõik vaidega seotud dokumendid ning tal on võimalik nende alusel otsustada, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine on otstarbekas. Samuti on sellisel alusel haldusakti täitmise peatamise küsimuse lahendamine otstarbekam ka menetlusökonoomika printsiibist lähtudes, kuna see aitab ära hoida üheaegselt vaidemenetluse ja kohtumenetluse läbiviimise samas asjas. Samuti ei ole sellega kuidagi piiratud isiku õigusi, kuna pärast vaidemenetluse läbiviimist on kaebajal selle tulemusega mittenõustumisel võimalik pöörduda halduskohtusse ja siis kohtult taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist, kui kaebaja arvates on see vajalik. Vastupidisel juhul, kui kaebaja pöörduks esialgse õiguskaitse taotlusega otse halduskohtusse vaidemenetluse läbiviimise ajal, oleks HMS § 81 sisutühi, mis aga kindlasti ei olnud seadusandja mõte. Samasugusele järeldusele viib ka HKMS § 3 lg 2, mille kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kuna käesoleval juhul on HMS §-ga 81 ette nähtud iseseisev võimalus vaidemenetluses haldusakti täitmise peatamiseks, siis ei pea HKMS § 3 lg-st 2 tulenevalt I.O taotlust esialgse õiguskaitse taotlust lahendama halduskohtus. Kirjeldatu alusel ei ole kaebaja kinni pidanud VangS § 1¹ lg 5 sätestatud kohustuslikust korrast ning ennatliku taotluse esitamise (ilma kaebust esitamata) menetlusse võtmisest tuleb kohtul keelduda HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Ülle Polluks Kohtunik 2