6, § 633 lg. lg 7). 7) I. Asjaolud. Asjaolud. Hageja esitas 07.12.2009.a. kohtule hagiavalduse hagis kostja vastu võlgnevuse 16 050 krooni ja 57 senti väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Sampo Pank ja kostja 23.04.2008.a. limiidilepingu nr. Xxxx , mille alusel Pank võimaldas kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidisumma 10 000 krooni kasutamist ning kostja kohustus vastavalt limiidisumma tagastama igakuiste maksetega 300 krooni kuus hiljemalt 23.04.2012.a. Kostja kasutas järelmaksulimiidi kaupade ostmiseks, kuid oma kohustust ei täitnud. Lepingu üldtingimuste järgi oli Pangal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset täitmist, mistõttu Pank kuulutas järelmaksulimiidi tagastamise tähtpäevaks 25.04.2009.a. Lepingu ülesütlemisest teavitas Pank kostjat kirjaga ja nõudis võlgnevuse kohest tasumist. Kostja võlgnevust ei tasunud. AS Sampo Pank loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale põhivõlana 10 244 krooni ja 98 senti ning intressina 1 086 krooni ja 81 senti. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist summas 645 krooni ja 29 senti. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, siis sõlmis ta käsunduslepingu OÜ-ga Incure Inkasso Agentuur ning maksis viimasele teenustasu 3 073 krooni ja 49 senti, kandes selle summa ulatuses kahju. Järelmaksulimiidilepingu üldtingimuste kohaselt on hagejal õigus nõuda ka leppetrahvi 1 000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 16 050 krooni ja 57 senti ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja kohtu antud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita, samuti on hageja nõus kirjaliku menetlusega Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid leping, tüüptingimused, konto väljavõte, teade lepingu ülesütlemise kohta, nõude loovutamise teatis, nõudekiri, riigilõivu tasumise dokument, volikirjad. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 04.01.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses võtab hagi õigeks, ei soovi vastuhagi esitada, võtab kohtukulud enda kanda, on nõus kirjaliku menetlusega. Ühtlasi kostja selgitab, et võlgnevus tekkis seoses töö kaotamisega ning selletõttu ta soovib, et hageja ajataks võla tagasimaksmise maksegraafiku alusel. III III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud alustel kuulub rahuldamisele tervikuna, kuna kostja on hagi õigeks võtnud.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. Võlgnevuse maksmise tingimustes saavad pooled aga kokku leppida ka pärast otsuse jõustumist, sest hageja käesoleval hetkel kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte 2 olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 164 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude üleminekul seaduse alusel kohaldatakse VÕS § 173 lg. 2 järgi nõude loovutamise kohta sätestatut. Nõude loovutamisel lähevad VÕS § 167 lg. 3 järgi uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Seega lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka kõik kõrvalnõuded. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Viivise suuruse määrab üldiselt VÕS § 113 lg. 1 ja selle sätte järgi viivis on osa üldisest intressist ehk nn viivitusintress.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 3 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid ei ole esitatud.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 8, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, 113 sätteid ning juhindus
1, § 442, § 468 lg. 1 p. 1, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 16.veebruaril 2010.a. Nooremreferent Sirja Tooming Merle Kaegas Merle Kaegas 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.