ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte
ettenähtud korras.
kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Edasikaebamise kord: Vastavalt
ja §554 sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast. ASJAOLUD Kohtla – Järve Linnavalitsus esitas kohtule avalduse hagita menetluses lõpetada L.K. eestkostja volitused alaealise lapse, M.K. (isikukood: xxx) suhtes põhjusel, et alaealise lapse ema, M. K., suri xxx.a.. Ema surma hetkel alaealise lapse, M.K. (isikukood: xxx) sünniaktis kanne isa kohta puudus, kuna M.K. (isikukood: xxx) sünd oli registreeritud perekonnaseisuasutuses, kui vallaslapse sünd. Ilma vanemliku hoolituseta jäänud alaealise lapse, M.K. (isikukood: xxx), 3 4 eestkostjaks määrati Ida – Viru maakohtu 23.veebruari 2007.a. määrusega (tsiviilasi nr.2 – 07 – 1483) alaealise lapse tädi, L.K.. Pärast lapse ema surma esitas lapse, M.K. (isikukood: xxx), bioloogiline isa, E.K., Viru Maakohtusse hagi põlvnemise tuvastamiseks. Tsiviilasjas nr.2 – 07 – 13630 tuvastas Viru Maakohus 11.juuni 2008.a. kohtuotsusega, et alaealine laps, M.K. (isikukood: xxx), põlvneb E.K.´ist st., et E.K. on M.K. (isikukood: xxx) isa. E.K. on avaldanud korduvalt soovi täita oma lapsevanema kohuseid ning kasvatada ise oma tütart, M.K.´t (isikukood: xxx). Avalduse kohaselt tegi eestkostja, L.K., korduvalt E.K.´ile takistusi oma lapsega suhtlemisel, mille tõttu pöördus E.K. oma õiguste kaitseks Kohtla – Järve Linnavalitsusse (eestkosteasutusena). Kohtla – Järve Linnavalitsus (eestkosteasutusena) asus avalduses seisukohale, et L.K. rikkus E.K.´i õigusi, kes soovis iseseisvalt kasvatada oma alaealist tütart, M.K.´t (isikukood: xxx). Palus avalduse rahuldada. Viru Maakohus 23.septembri 2009.a. määrusega (tl.106-107) kaasas menetlusse asjast puudutatud isikuna Tallinna linna kohaliku omavalitusorgani, Tallinna Linnavalituse (eestkosteasutusena) ning kohustas eestkosteasutust esitama kohtule oma kirjaliku seisukoha käesolevas tsiviilasjas. Samuti kohustas kohus eestkosteasutust kontrollima lapse isa, E.K.´i, elamistingimusi ja majanduslikku olukorda selgitamaks välja, kas E.K.´il on võimalik üksi kasvatada alaealist last. Lisaks eelnevale palus kohus eestkosteasutust veel välja selgitada, kas E.K. on sobiv isik üksi alaealise lapse kasvatamiseks. Asjast puudutatud isiku, alaealise lapse isa, E.K.´i, lepinguline esindaja, advokaat S. S.´i, poolt koostatud kirjaliku vastuse kohaselt (tl.38-40), palus E.K. kohut Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) poolt esitatud avalduse rahuldada, kuna leidis, et eestkosteasutuse poolt esitatud avaldus on seaduslik ja põhjendatud. Asjast puudutatud isik, alaealise lapse tädi ja eestkostja, L.K., palub kirjalikes vastuväidetes kohut jätta Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) avaldus rahuldamata, kuna soovib ise edasi kasvatada alaealist last, M.K.´t (isikukood: xxx), kuna nii on, L.K. arvates, lapsele kõige parem. L.K. asus vastuväidetes seisukohale, et alaealise lapse isa, E.K., ei ole võimeline materiaalselt last üleval pidama, kuna E.K. ei suuda vabatahtlikult maksta temalt Viru Maakohtu 07.aprilli 2009.a. otsusega (tsiviilasi nr.2-08-80320) välja mõistetud elatusraha alaealise tütre, M.K. (isikukood: xxx), ülalpidamiseks. Elatusraha väljamõistmise kohtuotsus on antud sundtäitmiseks Tallinna kohtutäiturile, M. R.. Asjast puudutatud isiku, Tallinna linna (eestkosteasutusena) (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) kirjaliku arvamuse 27.novembrist 2009.a. nr.5-1/1719 (tl.124-128) kohaselt on igal vanemal õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada ja 4 5 neid hooldada, see on põhiseadusest tulenev õigus. Kuna E.K.´i suhtes ei ole kunagi kohus vanema õigusi piiranud, siis ei ole vanema kohustustega hakkamasaamist vaja täiendavalt tõendada. E.K.´il on täisealine tütar, kelle kasvatamisega on E.K. tegelenud. Kui vanem avaldab soovi oma lapse kasvatamise ja hooldamisega tegelda, tema materiaalne olukord seda võimaldab ning kui vanemal on olemas elukoht, siis leidis Mustamäe Linnaosa Valitsus, et mingeid takistusi eestkoste lõpetamiseks ei ole. Eraldi märkis ära Mustamäe Linnaosa Valitsus oma arvamuses, et kodukülastuse ajal ei olnud E.K.´il veel lapse vajadusi arvestades eluaset ümber kohandatud. E.K. teatas kontrolli teostanud linnaametnikule, arvamuse kohaselt, et E.K. ei suuda lõplikult otsustada, kas osta uus ja suurem, lapse vajadusi rohkem järgiv eluase või ehitada olemasolevasse korterisse juurde magamistoa ruumi pooleks jaotav vahesein, mille alusel luges kohus tõendatuks, et Mustamäe Linnaosa Valitsuse ametniku poolt kontrolli teostamise hetkel, et olnud alaealise lapse isa, E.K.´i, eluase valmis alaealise tütre, M.K. (isikukood: xxx) vastuvõtuks, mille tõttu pidas kohus vajalikuks allutada see küsimus eestkosteasutuse kontrollile. MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena), lepinguline esindaja, A.V., palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja alaealisele: M.K.´le (isikukood: xxx) määratud eestkostja, L.K., volitused lõpetada, kuna lapse (kohtu poolt tuvastatud) seaduslik isa, E.K., soovib ise kasvatada oma alaealist tütart. Täiendavalt lisas A.V., et E.K.´i isikuomadused, elutingimused, materiaalne olukord on välja selgitatud Tallinna linna (eestkosteasutusena) Mustamäe Linnaosa Valitsuse ametnik, K. K.´i, poolt ning ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mis teeksid E.K.´il oma alaealise tütre kasvatamise võimatuks. M.K. (isikukood: xxx) kasvamine tema enda isa, E.K.´i, peres on alaealise lapse, M.K. (isikukood: xxx) enda huvides. Eestkostja, L.K., vaidles kohtuistungil avaldusele vastu ja palus avalduse jätta rahuldamata. L.K. selgitas kohtule kohtuistungil, et ta on alaealisele lapsele, M.K.´le (isikukood: xxx), nii ema kui ka isa eest ja soovib edasi kasvatada oma õe last. L.K. asus kohtuistungil seisukohale, et kui tema eestkostja kohustused lõpetatakse, siis tähendab see alaealise lapse, M.K. (isikukood: xxx), seisukohast seda, et laps jääb juba teist korda ilma emata. Asjast puudutatud isik, alaealise lapse isa, E.K., palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja L.K. eestkostja volitused lõpetada. E.K. selgitas kohtuistungil, et L.K. on tema kohta igasuguseid valesid välja mõelnud ja levitanud. E.K. soovib ise asuda kasvatama oma alaealist tütart, kuid L.K. teeb selleks igasuguseid takistusi. E.K. lubas kohtuistungil teha kõik temast sõltuva, et alaealisel lapsel, 5 6 M.K.´l (isikukood: xxx), oleks võimalikult valutu L.K. perest E.K.´i peresse üleminek. E.K. avaldas kohtuistungil, et tal on olemas kogemused alaealise lapse eest hoolitsemisel. E.K. oskab õmmelda ja pesu pesta ning ta on lõpetanud koduabiliste kursused. Asjast puudutatud isiku, Tallinna linna (eestkosteasutusena), esindaja Mustamäe Linnaosa Valitsuse ametnik, Karin Kuslap, asus kohtuistungil seisukohale, et Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) avaldus on põhjendatud ja L.K. eestkostja volitused tuleb lõpetada. Mustamäe Linnaosa Valitsuse ametnik, Karin Kuslap, asus kohtuistungil seisukohale, et kohtuistungi ajaks on alaealisele lapsele, M.K.´le (isikukood: xxx), eestkostja määramise vajadus ära langenud, kuna lapsel on isa, E.K., kes tahab ise last kasvatada oma peres, Tallinnas, kus on olemas kõik tingimused alaealise lapse nõuetekohaseks kasvatamiseks. E.K.´i elutingimusi pidas Karin Kuslap väga headeks. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada
Määruses märgitakse: 1) isik, kellele eestkostja määratakse; 2) eestkostjaks määratud isik või asutus; 3) eestkostja ülesanded; 4) kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.
kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Vanemat, kellel vanema õigusi ei ole või kelle lapsed on antud eestkoste alla, ei pea kohus ära kuulama, kui ärakuulamine asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele ilmselt kaasa ei aita. Kohus ei pea vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele.
kohaselt, kui laps elab juba pikemat aega ühe vanema või lapsega suhtlema õigustatud isiku juures või kasuperekonnas, kuulab kohus last puudutavas asjas ära ka nimetatud isikud, välja arvatud juhul, kui see ei aita ilmselt kaasa asja lahendamisele või asjaolude selgitamisele. Samuti kuuluvad rakendamisele „Perekonnaseaduse“ vastavad sätted. Vastavalt PkS §92, §93 ja §95 seatakse eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, 6 7 samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Eestkostet korraldab eestkosteasutus. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. PkS §103 ja §104 kohaselt, kui langevad ära eestkoste seadmise eeldused, peab eestkostja esitama kohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks. Avalduse võib esitada ka eestkosteasutus. Eestkoste lõpeb: 1) eestkostetava surmaga; 2) eestkostetava lapse vanema õiguste taastamisega; 3) eestkostetava lapsendamisega ning 4) eestkostetava lapse täisealiseks saamisega. Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse §26 ja §27 kohaselt on üksikvanemaga perekond võrdselt täisperekonnaga kohustatud kasvatama last ja hoolitsema tema eest. Last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend. Lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid ning lisada need eraldamise dokumentide juurde. Lapse arvamuse selgitab ja fikseerib sotsiaaltalitus. Lapse eraldamise põhjendatust jälgib sotsiaaltalitus. MÄÄRUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et alaealise lapse, M.K. (isikukood: xxx) üle seati eestkoste, kuna M.K. (isikukood: xxx) ema suri, mille tõttu jäi M.K. (isikukood: xxx) ilma vanemlikust hoolitusest. Kuna M.K. (isikukood: xxx) sünd oli registreeritud vallaslapse sünnina, siis andmed isa kohta lapse sünniaktis puudusid, mille tõttu seati alaealise M.K. (isikukood: xxx) üle eestkoste Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) kaudu ning määrati eestkostjaks tema tädi L.K.. Kohus luges tõendatuks, et E.K.´i isa õiguste tuvastamisega, kui langesid ära eestkoste seadmise eeldused, siis pidi eestkostja, 7 8 L.K., esitama kohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks. L.K. avaldust ei esitanud ning avalduse esitas eestkosteasutus. Kohus luges tõendatuks, et eestkoste seadmise eeldused langesid ära alates alaealise, M.K. (isikukood: xxx), seadusliku isa, E.K.´i, olemasolu ilmnemisega, mille tõttu pidas kohus vajalikuks lõpetada alaealise lapse, M.K. (isikukood: xxx), üle seatud eestkoste Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) kaudu, aga samuti pidas kohus vajalikuks lõpetada ka eestkostja L.K. eestkostja volitused alaealise lapse, M.K. (isikukood: xxx), suhtes. Kohus luges tõendatuks, et Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse §26 ja §27 kohaselt on üksikvanemaga perekond võrdselt täisperekonnaga kohustatud kasvatama last ja hoolitsema tema eest. Last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, mille tõttu on alaealise lapse, M.K. (isikukood: xxx) enda huvides, et ta antaks oma seadusliku isa, E.K.´i, kasvatada ja üleval pidada. Alaealise lapse elukohaks pidas kohus vajalikuks määrata E.K.´i elukoht. Kohus pidas vajalikuks kohustada Tallinna linna (eestkosteasutusena) esindajat, Mustamäe Linnaosa Valitsuse ametnikku, Karin Kuslap´it organiseerima käesoleva kohtumääruse täitmine, aga samuti tagama, et last üksi kasvatava isa, E.K.´i, elukohas oleks loodud kõik tingimused alaealise lapse: M.K. (isikukood: xxx) kasvamiseks ja harmooniliseks arenemiseks (näiteks lapsel eraldi voodi, laud õppimiseks, kapp asjade paigutamiseks jne. olemasolu). Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna E.K.´i kanda, kuna tema huvides tegi kohus hagita menetluses kohtumääruse. Johannes Külaots Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.