Obsah (5)
§ 1§ 15§ 46§ 12§ 39KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-6
) § 12 lg 1 kohaselt maksab residendist füüsiline isik tulumaksu kõikidelt nii Eestist kui ka väljaspool Eestit saadud, nii Tulumaksuseaduse §-des 13-22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt. AS Swedbank maksis 30.06.2005 A. Künnapääle AS Hansapank aktsiate eest 739 305 krooni.
§ 1
lg 1, § 4 lg 1, § 6 lg 1, § 12 lg 1, § 44 lg 1, § 46 lg 3 3-08-640 kohaselt oleks A. Künnapää pidanud saadud tulu deklareerima
- aasta tuludeklaratsioonis ja maksma saadud tulult tulumaksu 24% maksustamisperioodile järgneva aasta
- juuliks. A. Künnapää ei kajastanud saadud tulu oma
- aasta tuludeklaratsioonis ega maksnud nimetatud tulult tulumaksu. Maksuhaldur ei nõustunud maksumaksja seisukohaga, et aktsiate ülevõtmisel toimus nende sundvõõrandamine, märkides, et aktsiate ülevõtmine toimub aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel aktsiaseltsi kui majandusüksuse huvides sundvõõrandamise reegleid rakendamata. Seega
§ 15lg 4 p 3 ei kohaldu.
- Kaebuses taotleb Aivar Künnapää maksuotsuse tühistamist ja vastustajale ettekirjutuse tegemist tasutud maksusumma tagastamiseks kaebajale. Kaebust põhjendatakse järgmiselt. AS Swedbank teatas 11.02.
- a oma kavatsusest teha Hansapanga aktsionäridele ülevõtmispakkumine aktsiate omandamiseks ja 3 500 Hansapanga aktsiat võõrandati A. Künnapäält 30.06.
- a äriseadustiku aktsiate ülevõtmist rahalise hüvitise eest reguleerivate sätete (§-de 3631-36310) alusel ning kaebajale maksti hüvitisena 793 305 krooni. Aktsiate ülevõtmise näol on tegemist sundvõõrandamisega ning
§ 15
lg 4 p 3 alusel ei maksustata tulumaksuga sundvõõrandamistulusid ja hüvitisi sundvõõrandamisel. Maksuhalduri seisukoht, et
§ 15
lg 4 p-s 3 nimetatud maksuvabastus on kohaldatav üksnes avalikes (üldistes) huvides kinnisasja sundvõõrandamisel ning sellisel juhul makstava hüvitise suhtes, on väär. Kuigi antud maksuvabastus loodi 1995. aastal jõustunud kinnisasja sundvõõrandamise seadusega, ei saa seaduse tekstist järeldada, et tulumaksuga ei maksustata ainult kinnisasja sundvõõrandamisel saadud tasusid ja hüvitisi. Sundvõõrandamise reegleid on sätestatud ka teistes seadustes, näiteks on relvaseaduses toodud relva sundvõõrandamise alused ja kord ning riigikaitseliste sundkoormiste seaduses toodud vallasvara sundvõõrandamise alused ja kord. Tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 3 ei täpsusta, milliseid sundvõõrandamistasusid ja hüvitisi sundvõõrandamisel tulumaksuga ei maksustata.
§ 15
lg 4 p 3 rakendamisel ei saa takistuseks olla ka asjaolu, et Äriseadustiku (ÄS)
- peatükist leitav aktsiate ülevõtmise regulatsioon ei kasuta kordagi sõna „sundvõõrandamine”. Maksustamisel tuleb lähtuda tehingute tegelikust majanduslikust sisust ja eesmärkidest. Vastavalt põhiseaduse (PS) § 32 lõikes 1 sätestatule on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seadusega sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Sundvõõrandamise tunnusteks on seega: 1) omandi võõrandamine ja 2) omaniku sellekohase nõusoleku puudumine. Sundvõõrandamine on reeglipärane kui see teostatakse: 1) seaduses sätestatud juhtudel ja korras, 2) üldistes huvides, 3) õiglase ja kohese tasu eest. Need kolm tingimust on täidetud ka kõnesoleval aktsiate ülevõtmise juhtumil. Sellest, et aktsiate ülevõtmine teenib tuumikinvestori huve, ei saa järeldada, et ülevõtmine pole toimunud üldistest (avalikest) huvidest lähtuvalt. On põhimõtteliselt väär asuda seisukohale, et avalikes huvides sundvõõrandamisega on tegemist üksnes sel juhul, kui sundvõõrandatav vara läheb riigi või kohaliku omavalitsuse omandisse. Äriseadustiku
- peatükis sätestatud ülevõtmist võimaldava regulatsiooni puhul põimuvad üldine huvi (ettevõtluskeskkonna soodustamine) ja erahuvi (aktsionäride huvid). Üldine huvi väljendub äriühingute efektiivse juhtimise ning efektiivse väärtpaberituru tagamises. Efektiivselt tegutsev aktsiaselts suudab tagada maksimaalselt palju töökohti, maksta riigile enam makse ja anda lisaks eeltoodule ka veel panus majanduse üldisesse arengusse. Aktsiate ülevõtmine riivab vähemusaktsionäride omandiõigust ning PS § 32 tulenevalt ei olegi selline omandiõiguse riive võimalik teisel põhjusel 2
(9)3-08-640 kui üldistes (avalikes) huvides. Vastupidisel juhul tuleks asuda seisukohale, et ülevõtmist võimaldav normistik äriseadustikus on põhiseadusevastane. Õiguskantsler on 01.10.2002 asunud seisukohale, et äriseadustiku eelviidatud sätted sisaldavad omandi põhiõiguse riivet ning tegemist on seaduse alusel omandi ülevõtmisega üldistes huvides. Määrav ei ole ka sundvõõrandamise otsuse tegija ning selleks ei pea alati olema Vabariigi Valitsus, muu riigiasutus või kohalik omavalitsus. Selline seisukoht ei tugine seadusele. Aktsiate ülevõtmine ei teeni väikeaktsionäride huve. Aktsiad võetakse ära vastu nende omanike tahtmist ning nende soove mitte arvestades ja sisuliselt on tegemist väikeaktsionäride investeeringu katkestamisega. Maksuhaldur ei ole otsuses põhjendanud, miks ta leiab, et aktsiate ülevõtmine on antud juhul A. Künnapää huvides. Maksuhaldur järeldus, et saadud hüvitise näol ei olnud tegemist mitte kahju katteks makstud hüvitisega vaid varasemalt laekunud sissetulekuga, on meelevaldne. Tulu tekib enamasti kõikide sundvõõrandamisprotsesside käigus kuna rahaliselt hinnatavate asjade väärtus ajas reeglina kasvab. Seega on
§ 15lg 4 p 3 tulu tekkimise eeldus sisuliselt sisse kirjutatud.
Seadusandja on aga langetanud õiguspoliitilise otsuse, et kuna omandiõigus on üks isiku põhiõigustest ning sundvõõrandamise näol on tegemist olulise omandiõiguse riivega, on mõistlik sundvõõrandamise käigus isikule makstud tasud ja hüvitised tulumaksust vabastada.
§ 15
üldine mõte on sätestada tulumaksu kohustus juhuks, kui isik sihipäraselt tegeleb oma vara võõrandamisega kasusaamise eesmärgil. Tulumaksuvabastused on seevastu ette nähtud juhuks, kui isikul sellist eesmärki pole. A. Künnapää ei soetanud aktsiaid müümiseks, ta soovis teha investeeringu ja saada edaspidi pensionipõlves dividende.
§ 15
lg 4 p 3 säte on abstraktne, mis tähendab, et seda tuleb rakendada mistahes protsessis, mis vastab sundvõõrandamise tunnustele. Antud juhul on maksuhaldur sätte kohaldamisala meelevaldselt kitsendanud, mis on toonud kaasa põhjendamatu maksuotsuse. Seda tehes on rikutud üldist võrduspõhimõtet ja hüvitist maksustades koheldud A. Künnapääd võrreldes teiste sarnases olukorras olevate isikutega, kelle vara on seaduslikel alustel nende tahte vastaselt võõrandatud, ebavõrdselt. Maksuotsuses näidatud maksu tasumise tähtpäev on ebaõige.
§ 46
lg 4 kohaselt on vara võõrandamisest saadavalt kasult tasumisele kuuluva tulumaksu tasumise tähtaeg järgneva kalendriaasta
- oktoober. Maksukohustuse täitmise tähtpäeva määramine on oluline küsimus kaebaja kui maksunõude adressaadi jaoks, kuivõrd sellest sõltub kaebaja kahjuks arvestatava intressi suurus.
- Lääne MTK kaebusega ei nõustunud, esitades järgmised vastuväited. Aktsiate ülevõtmisel kaebaja kontole laekunud summa puhul pole tegemist sundvõõrandamisel saadud hüvitisega, kuna aktsiate ülevõtmine toimus äriühingu põhiaktsionäri poolt ning aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel ning ei kohaldatud mitte sundvõõrandamise reegleid vaid toimiti Äriseadustikus aktsiate ülevõtmise tarbeks sätestatud reeglite kohaselt. Seega A. Künnapää kontole laekunud summa ei ole sundvõõrandamistasu või –hüvitis
§ 15lg 4 p 3 tähenduses.
Enne aktsiate ülevõtmist oli A. Künnapääle tehtud personaalne pakkumine aktsiate võõrandamise kohta. A. Künnapää müüski 11.04.2005 3364 aktsiat Swedbankile teades seejuures, et talle kätte jäänud 3500 aktsia osas võidakse talle teha ülevõtmispakkumine vastavalt Äriseadustiku peatükile 291. Järgnenud ülevõtmise tulemusena laekunud rahasummaga kompenseeriti kaebajale hilisem aktsiate müügist saamata jäänud tulu, mis on avaldaja sissetulek, mitte kahjuhüvitis. Olles saanud fondiemissiooni tulemusena tasuta 5148 Hansapanga 3
(9)3-08-640 aktsiat tekkis A. Künnapääl pärast ülevõtmistasu laekumist tulu, mille saamiseks polnud ta midagi kulutanud ning mis kuulub tervikuna tulumaksustamisele. Maksuotsuses näidatud tasumise tähtpäeva osas jäi Lääne maksu- ja tollikeskus maksuotsuse lehekülgedel 7 – 10 toodud käsitluse juurde, osundades, et puudulikud viited maksuotsuse õiguslikule alusele ei mõjuta mingilgi viisil maksumenetluse lõpptulemust ning määratud maksusummat ega takista maksuotsuse seaduslikkuse kontrolli.
- Tallinna Halduskohtu 29.01.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. 11.02.
- a, s.o päeval mil FöreningsSparbanken AB (Swedbank) teatas oma kavatsusest teha vähemusaktsionäridele ülevõtmispakkumine, kuulus A. Künnapääle 6864 AS Hansapank aktsiat nimiväärtusega à 10 krooni. Need aktsiad oli ta omandanud AS Hoiupank aktsiate ümberregistreerimisel
- a ning sellele järgnenud
- a fondiemissiooni käigus. 11.04.2005 võõrandas A. Künnapää 3364 AS Hansapank aktsiat AS-le Swedbank, ülejäänud 3500 aktsia ülevõtmine toimus 30.05.2005 AS-i Hansapank aktsionäride 30.05.
- a erakorralise üldkoosoleku otsusega. Ülevõtmise hüvitis summas 739 305 krooni laekus kaebaja pangaarvele 30.06.2005.
§ 15lg lg 4 p-s 3 sätestatud maksuvabastus toodi Tulumaksuseadusse 22.02.1995.
a vastu võetud ning 31.03.1995 jõustunud kinnisasja sundvõõrandamise seadusega. Seaduse kohaselt otsustab kinnisasja sundvõõrandamise Vabariigi Valitsus, teine riigiasutus või kohalik omavalitsus oma otsusega järgides avalikku huvi ja seaduses toodud eesmärke (nt riigikaitseehitise rajamiseks, avalike sadamate laiendamiseks jne). Üldise huvi olemasolu üle tuleb otsustada igal üksikjuhtumil eraldi. Üldise huvi järgimine on võimalik ka neil juhtudel, kui võõrandatav omand ei lähe mitte üldisesse (avalikku) omandisse, vaid teatud tingimustel isegi ühelt indiviidilt teisele, näiteks sotsiaalse õigluse huvides. Asjas James jt vs Ühendkuningriigid on Euroopa Inimõiguste kohus märkinud: „ üldiste huvide mõiste on lai … Otsus kehtestada omandit võõrandavaid seadusi sisaldab endas üldiselt poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid kaalutlusi, kus arvamused demokraatlikus ühiskonnas võivad oluliselt erineda. Kohus, tunnistades loomulikuna seadusandja laia suvamäära sotsiaal- ja majanduspoliitika elluviimistel, respekteerib seadusandja otsust selle kohta, mis on „üldistes huvides““. Asjas nr 3-2-1-59-04 leidis Riigikohtu üldkogu sarnaselt, et sundvõõrandamine tähendab omaniku täielikku või osalist ilmajätmist subjektiivsest õigusest, mille PS § 32 garanteerib. „Seejuures ei ole oluline, kas sundvõõrandamise tulemusel saab vara omanikuks riik või muu isik. Sundvõõrandamisega on tegemist ka siis, kui riik paneb omanikule kohustuse võõrandada oma vara kolmandatele isikutele“ (p 13). Käesolevas kaasuses võib üldise huvi järgimine vähemusaktsiate ülevõtmisel põhiaktsionäride poolt olla põhjendatav aktsiaseltside olulise rolliga turumajandusliku ühiskonna struktuuris ja heaolu tagamisel tulenevalt nende tööandja ja maksumaksja staatusest. Seetõttu on efektiivselt toimiv aktsiaselts ja efektiivne väärtpaberiturg üldistes huvides „Aktsiaseltsi tegevuse toetamine ja sellega majanduse kindlustamine on avalikes huvides ning olulisem väikeaktsionäri õigustest“, leidis justiitsminister oma arvamusavalduses õiguskantslerile. Efektiivselt tegutsev aktsiaselts suudab tagada maksimaalselt palju töökohti, maksta riigile enam makse ja anda lisaks ka veel panuse majanduse üldisesse arengusse. Neil asjaoludel võib käesoleval juhul tegu olla vähemalt segahuviga, see on olukorraga, kus üldine huvi ja erahuvi põimuvad. Äriseadustiku § 3631 lõikes 1 toodud põhiaktsionäride õiguse realiseerimine pole vaadeldav sundvõõrandamisena
§ 15lg 4 p 3 tähenduses. Sundvõõrandamisega on tegu siis, kui 4
(9)3-08-640 sundvõõrandamisõiguse realiseerimisel tekib avalik-õiguslik suhe ehk teiste sõnadega, kui sundvõõrandamine toimub avaliku võimu akti alusel või vähemalt sellise võimu poolt omanikule peale pandud kohustuse täitmisel. Antud juhul otsustas aktsiate ülevõtmise seadusega antud võimalust kasutades aktsionäride üldkoosolek, riigi (seadusandja) toimingud antud kaasuses on käsitletavad üksnes aktsiaomandiõiguse piirangu seadmisena äriseadustiku peatüki 291 kaudu, mitte enamana. Nende erinevuste tõttu pole põhjust pidada aktsiate ülevõtmist sundvõõrandamiseks vaid kohasem on kasutada terminit sundmüük, eristamaks seda riigivõimu otsuse alusel avalikes huvides toimuvast tegevusest. Tunnustatud maksuõigusteadlane Lasse Lehis, kommenteerides sundmüügist saadud kasu (täitemenetluses), leiab, et see ei ole sundvõõranditasu
§ 15lg 4 p 3 tähenduses ning tuleb maksustada kasuna vara võõrandamisest.
Maksuhaldur on õigesti osundanud, et kaebaja deklareeris ja tasus probleemideta tulumaksu ülevõtmispakkumise alusel Swedbankile müüdud AS Hansapanga aktsiatelt ning alles aktsiate ülevõtmisega laekunud tulu hakkas käsitlema maksuvabana, kuigi juba vabatahtliku müügi ajal oli A. Künnapääle teada, et tal tuleb Swedbankile loovutada ka ülejäänud AS Hansapanga aktsiad. Aktsiate ülevõtmine tuumikinvestori poolt erineb kinnisasja sundvõõrandamise seaduse alusel korraldatud sundvõõrandamisest veel selle poolest, et on seadusega ettenähtud korraline vahend aktsiaseltsi juhtimise tõhustamiseks, samas kui sundvõõrandamine kujutab endast alati erakorralist abinõu avaliku võimu ees seisvate ülesannete lahendamiseks. Õiguskantsleri arvates on täiesti võimalik käsitleda aktsiate omandamist väikeaktsionäride poolt üksnes investeeringuna, millele äriseadustiku sätted annavad küll PS kooskõlas oleva kaitse, kuid mis ei pruugi olla üldsegi küsimus, millele kohaldada PS §-s 32 sätestatud omandi kaitset sõna-sõnalt (vt õiguskantsleri 01.10.2002 arvamus „Äriseadustiku § 3637 ja 3639 vastavus põhiseadusele“).
§ 15
lg 4 p 3 annab maksusoodustuse sundvõõranditasu saajatele, so neile, kellelt omand võõrandatakse nende tahte vastaselt avaliku võimu või avaliku võimu poolt omanikule peale pandud kohustuste tõttu üldistes huvides. Selline lähenemine on kooskõlas antud maksuvabastuse ühe eesmärgiga - kompenseerida täiendavalt riigi sunnijõul toimunud omandiõiguse intensiivset riivet. Võrduspõhimõtte rikkumist käesoleval juhul ei esine, sest sundvõõranditasu saaja ja vähemusaktsionär, kelle aktsionäristaatus äriühingus lõpetatakse, pole omavahel võrreldavad ning neid ei pea võrdselt kohtlema. Käesolevas asjas pole vaja anda hinnangut sellele, milline oleks olnud maksu tasumise tähtpäev, sest tegemist oli üksnes maksuotsuse põhjendustes võetud seisukohaga, mis omab tähendust intresside määramisel. Maksuhalduri 11.06.2008 otsusega esitatud intressinõue on vaidluse esemeks haldusasjas nr 3-08-1179. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kohustuslik vaid haldusakti resolutiivosa, mistõttu vaadeldava maksuotsuse tekstis näidatud maksusumma tasumise tähtpäev ei oma õiguslikku tähendust, pole käesoleva vaidluse esemeks ega iseseisvaks maksuotsuse õiguspärasuse hindamise aluseks maksusumma määramise vaidluses. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES 5. Aivar Künnapää apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt. 5
(9)3-08-640
§ 15
lg 4 p 3 on käesoleval juhul kohaldatav sõltumata sellest, et äriseadustiku 291 peatükk ei kasuta sõna „sundvõõrandamine“, sest viidatud peatükis kirjeldatud aktsiate ülevõtmise regulatsioon vastab sundvõõrandamise tunnustele. Aktsiate ülevõtmine on sundvõõrandamine, sest toimub seaduses sätestatud juhul üldistes huvides õiglase tasu eest. Määrav ei ole see, et aktsiate võõrandamine ei toimu avaliku võimu akti alusel. Kohus ei ole otsuses oma vastupidist seisukohta põhjendanud. Isikul, kes oma varast ilma jääb, ei ole vahet, kas ta jääb varast ilma avaliku võimu otsuse alusel ning kas hüvitis on makstud riigi või eraõigusliku isiku poolt. Teatud juhtudel võib aktsiate ülevõtmine toimuda ka avaliku võimu akti alusel, näiteks juhul, kui on tegemist äriühinguga, kus riik omab enamusosalust. Kohus on meelevaldselt käsitlenud aktsiate ülevõtmist sundmüügina, tegemist on absoluutselt erinevate toimingutega. Vara sundvõõrandamise korral ei ole tegu olukorraga, kus isik on oma tahte vastaselt varast ilma jäänud seetõttu, et ta peaks oma vara arvelt teiste isikute nõudeid rahuldama. Riigikohus on mitmes lahendis (3-2-1-145-04; 3-2-1-114-05; 3-2-1-138-04) väljendanud seisukohta, et aktsiate ülevõtmisel makstava hüvitise näol on tegemist hüvitisega, mida makstakse isikule põhiseaduses sätestatud omandiõiguse riive korral. Eeltoodu kinnitab, et kaebaja poolt saadud hüvitise näol on tegemist sundvõõrandamise eest saadud hüvitisega ning sellelt tulumaksu nõudmine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui
§ 15
lg 4 p 3 on kohaldatav üksnes olukorras, kus hüvitise maksjaks on riik, tuleks kaaluda sätte kooskõla võrdsuspõhimõttega. Halduskohus on ebaõigesti märkinud otsuses, et esmase ülevõtmispakkumise tegemise ajal oli kaebajal juba teada, et tal tuleb loovutada ka ülejäänud AS Hansapank aktsiad. Tegelikult ei olnud AS-l Swedbank sel hetkel veel aktsiate ülevõtmiseks vajalikku osalust. Maksuhaldur on maksumenetluse käigus esitanud vastuolulisi väiteid maksukohustuse õigusliku aluse kohta, mistõttu on ebaselge, millise
sätte alusel maksunõue võiks tekkida. Selge pole, kas tulu oleks tulnud deklareerida kui muu tulu
§ 12
lg 1 tähenduses või kasu vara võõrandamisest
§ 15tähenduses.
Ka kohus pole võtnud seisukohta eeltoodud küsimuses. Maksuotsuses näidatud maksu tasumise tähtpäev on ebaõige. Kuna tegemist on olulise küsimusega maksunõude adressaadi jaoks, tingib eeltoodu iseenesest maksuotsuse tühistamise.
- Lääne MTK apellatsioonkaebusega ei nõustunud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis vastustaja järgmist. Arvestades seda, et AS Swedbank oli meedias korduvalt avaldanud oma soovi saada AS Hansapank ainuaktsionäriks, pidi kaebajale olema juba aktsiate võõrandamiseks personaalse pakkumise tegemise hetkel selge, et seejärel toimub aktsiate ülevõtmine äriseadustiku
- peatüki alusel. Kaebaja võttis võõrandamise pakkumise osaliselt vastu ja müüs 11.04.2005 AS-le Swedbank 3364 aktsiat hinnaga 211,23 krooni aktsia. Käesoleval juhul on aktsiate ülevõtmine toimunud väikeaktsionäride, tuumikaktsionäri ja ka aktsiaseltsi huvides ega ole toimunud üldistest huvidest lähtuvalt (vt ka Riigikohtu kohtuasja 32-1-145-04). Aktsiate ülevõtmisel maksumaksja kontole laekunud summa puhul ei ole tegemist sundvõõrandamisel saadud hüvitisega, kuna aktsiate ülevõtmine toimus äriühingu põhiaktsionäri poolt ning aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel sundvõõrandamise reegleid kohaldamata. 6
(9)3-08-640 Kaebaja viide ringkonnakohtu 09.10.2003 lahendile nr 2-2-/852/2003 ei ole asjakohane, sest üldine huvi on hinnanguline ja ajas muutuv kriteerium, mida tuleb igal konkreetsel juhul eraldi hinnata. Maksuotsuses näidatud tasumise tähtpäev on õige. Kaebajal on tekkinud tulu, sest tema rahaliselt hinnatav vara suurenes ja vara suurenemisega ei kaasnenud mingeid rahaliselt hinnatavaid vastukohustusi. A. Künnapää sai vaidlusalused aktsiad fondiemissiooni tulemusena tasuta. Samas ei saa puudulikud viited olla aluseks maksuotsuse tühistamisele kuna pole mõjutanud asja otsustamist. Samuti ei oma tähtsust kaebaja viited õigusselguse puudumisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks alust ei ole. Asjas on vaidlus selle üle, kuidas tõlgendada
§ 15
lg 4 p 3, mis sätestas vaidlusaluse otsuse tegemise ajal, et tulumaksuga ei maksustata sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel.
§ 12lg 1 p 3 alusel maksustatakse tulumaksuga ka kasu vara võõrandamisest.
Sama seaduse § 15 lg 1 kohaselt maksustatakse kasu ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sh väärtpaberi müügist või vahetamisest. Kui õige on kaebaja väide, et enamusaktsionäri poolt ülevõetud väärtpaberite väärtuse hüvitamiseks üle kantud rahasumma on käsitletav hüvitisena sundvõõrandamisel, poleks kaebaja pidanud nimetatud summat tuludeklaratsioonis deklareerima ega sellelt tulumaksu maksma. Kui tegemist ei ole sundvõõrandamisel saadud hüvitisega, peab kaebaja
§ 15lg 1 alusel tasuma tulumaksu.
- Ringkonnakohus leiab, et õige on halduskohtu seisukoht, et AS Hansapank aktsiate ülevõtmine ei ole käsitatav sundvõõrandamisena. Sundvõõrandamine põhiseaduse § 32 lg 1 mõttes tähendab omandi ülekandmist avaliku võimu akti alusel. Aktsiate ülevõtmine äriseadustiku 291 peatüki mõttes toimub eraõigusliku isiku algatusel ja kasuks eraõigusliku juriidilise isiku otsuse alusel. Avaliku võimu akti vajalikkus sundvõõrandamiseks nähtub seadustest, mis käsitlevad sundvõõrandamise juhte selle sõna otseses tähenduses – näiteks kinnisasja sundvõõrandamise seaduse kohaselt võib otsuse teha Vabariigi Valitsus või seaduses sätestatud juhul muu riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, relvaseaduse kohaselt teeb otsuse politseiprefekt. Kaebaja näide, et riigi enamusosalusega aktsiaseltsi korral ongi tegemist avaliku võimu otsusega aktsiate ülevõtmiseks, ei pea paika, sest sõltumata aktsiate omanikust teeb äriseadustiku 291 peatükis reguleeritud ülevõtmiseks otsuse aktsionäride üldkoosolek. Ka aktsiate sundvõõrandamine on võimalik, näiteks riigistamise korral, kuid eeldab avaliku võimu otsust.
- Riigikohus on 18.03.2005 otsuses nr 3-2-1-59-04 märkinud järgmist: „Sundvõõrandamine tähendab omaniku täielikku või osalist ilmajätmist subjektiivsest õigusest, mille põhiseaduse § 32 garanteerib. Seejuures ei ole oluline, kas sundvõõrandamise tulemusel saab vara omanikuks riik või muu isik. Sundvõõrandamisega on tegemist ka siis, kui riik paneb omanikule kohustuse võõrandada oma vara kolmandatele isikutele. Sellisele seisukohale asus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
- aprilli
- a otsuses asjas nr III-4/1-1/95 (RT I 1995, 42, 655), märkides, et kui eluruumide erastamise seadus kohustab kooperatiivset organisatsiooni kui taasriigistamise kohustatud subjekti erastama ka seda vara, mida ta ei ole riigilt tasuta saanud, siis see on tegelikult kooperatiivse organisatsiooni vara sundvõõrandamine. Samale seisukohale jäi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ka
- novembri
- a otsuses asjas nr 3-4-1-2-96 (RT I 1996, 87, 1558).“ Ka see seisukoht kinnitab, et 7
(9)3-08-640 sundvõõrandamise saab otsustada üksnes avalik võim, kuigi oluline pole, kas vara kohustatakse üle andma riigile või kolmandale isikule.
- Asjaolu, et aktsiate ülevõtmine on lubatud seaduse alusel, olukorda ei muuda. Seadusandja tegevus ülevõtmise seadustamisel on käsitletav aktsiaomandiõiguse piiranguna selle kaitseala määramise tähenduses. Sellist seisukohta on avaldatud õiguskirjanduses (vt T. Bartelsi artikkel „Tühjakspigistamise seadustamisest Eesti äriõiguses: äriseadustiku §-d 3631 – 36310“; Juridica 2, 2004). Ka õiguskantsler on oma 01.10.2002 arvamuses äriseadustiku § 3637 ja 3639 vastavuse kohta põhiseadusele (arvamus on antud vastuseks advokaat Leon Glikmani taotlusele, asub toimiku lk 41 - 52) leidnud, et vähemusaktsionäride aktsiad väljendavad eelkõige lühiajalist kapitalipaigutust ning aktsiatega seotult on neil põhiliselt õigus valida, kuhu teha kapitaliinvesteering, mis omakorda seab kahtluse alla, kas vähemusaktsionäride aktsiate omandamine on üldsegi küsimus, millele kohaldada põhiseaduse omandiõiguse kaitse sätteid sõna-sõnalt, sest vähemusaktsionäril, kelle aktsiad õiglase hüvitise eest üle on võetud, on võimalus leida väärtpaberiturult samaväärseid instrumente ja jätkata sellega oma investeeringuid. Kohtupraktikas ei ole seni aktsiate ülevõtmist sundvõõrandamisena käsitletud (vt näiteks Riigikohtu 21.12.2004 otsus nr 3-2-1-145-04).
- Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-2-09 26.03.2009 otsuse punktis 12 selgitanud, et tulumaksuvabastuse andmisel on seadusandjal ulatuslik otsustusruum, mille raames tehtud kaalumisotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Eeltoodust saab teha järelduse, et seadusandja poolt formuleeritud tulumaksuvabastuste laiendav tõlgendamine ei ole lubatav. Kuna seadusandja on pidanud võimalikuks vabastada tulumaksust konkreetselt sundvõõranditasu ja hüvitise sundvõõrandamisel, pole nende mõistete sisustamine laiemalt, kui seadusandja seda on teinud, õige. Sundvõõranditasu ja hüvitised seoses sundvõõrandamisega omavad kinnisasja sundvõõrandamise seaduse kohaselt kindlat sisu. Seega isegi juhul, kui nõustuda kaebajaga, et aktsiate ülevõtmisel ja sundvõõrandamisel on mingeid kattuvaid tunnuseid, ei viita miski sellele, et seadusandja on soovinud maksuvabastuse laiendada ka aktsiate ülevõtmisel saadavale hüvitisele. Maksuvabastus oli selle sätestamisel mõeldud kinnisasja sundvõõrandamisega seotud riive heastamiseks.
§ 15
lg 4 p 3 on alates 28.03.2009 muudetud ning tulumaksuvabastus on laiendatud ka neile isikutele, kelle kinnisasi kuulub sundvõõrandamisele ja kes nõustuvad selle võõrandamisega ilma kulukat sundvõõrandamismenetlust läbi viimata. Eeltoodu kinnitab veelkord, et seadusandja on soovinud antud sätte alusel anda maksuvabastuse rangelt piiritletud juhtudel ning normi laiendav tõlgendamine pole võimalik.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et võrdsuspõhimõtet pole tulumaksuvabastuse andmisel rikutud, sest aktsiate ülevõtmisel aktsionäri staatuse kaotanud väikeaktsionär, kes peab üksnes oma investeeringu ümber suunama ning sundvõõrandamise tõttu kinnisvarast ilma jäänud omanik ei ole võrreldavad. Riive omandiõigusele on erineva kaaluga.
- Õige on kaebaja seisukoht, et kohtuotsuses esitatud aktsiate ülevõtmise ja täitemenetluse sundmüügi võrdlus pole asjakohane. Tegemist pole võrreldavate olukordadega. Samas ei ole see asjaolu viinud kohut ebaõige otsuse tegemisele. Samuti leiab ringkonnakohus, et asja lahendamisel ei ole määravaks, kas kaebaja teadis juba ülevõtmispakkumise tegemise ajal, et aktsiad võetakse nagunii üle või mitte. Seepärast ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata, kas kohtu seisukoht on selles osas õige või mitte. Kohtuotsuse motiivid ei oma siduvat tähendust (HKMS § 17 lg 1).
- Maksuotsuse tühistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et maksuotsuses pole viidatud
§ 15
lg-le 1, mis on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul õige õiguslik alus maksuotsuse tegemiseks (HMS § 58). Ringkonnakohus ei näe põhjust käsitleda aktsiate ülevõtmise eest 8
(9)3-08-640 saadud hüvitist muu tuluna pelgalt seetõttu, et kaebaja sai aktsiad fondiemissooni käigus tasuta. Ka pole määravaks asjaolu, et kaebaja ei soovinud aktsiaid võõrandada, sest tegelikult oli ta siiski sunnitud omandist loobuma – aktsiad kantakse ülevõtmise järel kaebaja väärtpaberiarvelt põhiaktsionäri arvele.
§ 39
lubab maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest tekkinud kasu ja kahju tasaarvestada ning seetõttu oleksid isikud, kes aktsiate ülevõtmise tõttu peaksid saadud hüvitise deklareerima muu tuluna, halvemas seisukorras kui isikud, kes aktsiad enne ülevõtmist võõrandasid, ehkki tulemus on mõlema isikute grupi puhul üks. Samuti peaksid isikud tasuma juurdemakse erinevaks tähtpäevaks sõltuvalt sellest, kas käsitleda tulu muu tuluna või kasuna vara võõrandamisest. Sellisel juhul võiks olla tegemist võrdsuspõhimõtte rikkumisega. Kuna seadust tuleb võimaluse korral tõlgendada põhiseadusega kooskõlas olevana, on õige ka aktsiate ülevõtmist käsitleda
§ 15lg 1 all nagu aktsiate muid võõrandamisigi.
Kuna
§ 46
lg 4 kohaselt on residendist füüsiline isik, kes deklareeris ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest, kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta
- oktoobriks, on selge, et ka maksu tasumise tähtpäev on maksuotsuses ebaõige. Kuna maksuotsuse resolutsioonis maksu tasumise tähtpäev ei kajastu, ei saa maksuotsuse põhjendustes ebaõige tasumise tähtpäeva näitamine tuua kaasa maksuotsuse tühistamist ega muutmist.
- Kaebaja on taotlenud esimese astme kohtus 37 378 krooni õigusabikulude väljamõistmist ja apellatsioonimenetluses 8 872 krooni riigilõivu ning 14 887,70 krooni õigusabikulude hüvitamist. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kohtunikud Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 9
(9)