Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. K P võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi nõue ja asjaolud 11.novembril 2009.a esitas K P kohtule hagiavalduse K L vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes. Pooltel on xx.xx.xxxx.a. sündinud poeg K ja xx.xx.xxxcxxxx.a. sündinud tütar K. Kostja ei ole laste ülalpidamisel osalenud 8 kuud. Hageja soovib elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.novembrist 2009.a. igakuiste maksetena miinimumsummas. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade väljastatud hagiavalduses antud aadressil, millised on kostjale edastatud posti teel. Hagimaterjalid on üle antud kostjale isklikult allkirja vastu. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 20 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega ning õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on sellekohase taotluse esitanud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Pooled on 07.11.1993.a. sündinud poja Kristjani ja 02.08.1995.a. sündinud tütre Kristini vanemad. Seega on pooled alaealiste laste vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350.00 krooni, seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175.00 krooni. Hageja nõuab elatist miinimumsummas, s.o. 2175.00 krooni igakuiste maksetena lapse kohta . Kohus leiab, et hageja nõue on laste vajadusi arvestades põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Hageja palub oma ülalpidamiskulude katteks kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 01.11.2009.a. kuni laste täisealiseks saamiseni. PKS § 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kohus mõistab elatise välja alates 1.novembrist 2009.a. PKS § 61 lg 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Hageja on kohtule teatanud, et tal menetluskulud puuduvad. Kostja ei ole kohtule vastanud ning seega ka menetluskulusid esitatud ei ole. Kostja võimalikud menetluskulud jätab kohus tema enda kanda (
lg 3).
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.