Obsah (6)

§ 376§ 428§ 430§ 432§ 150§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-4814 Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi G.G.`i ja G.G.a hagi O.G. vastu ostu-müügilepingu lõpet

§ 376

lg-st 1 ja § 423 lg 2 p-st 2 haginõude muutmise avaldus, andes selleks tähtaja (20 päeva), kuna kohtul ei ole VÕS § 116 lg 1 ja § 188 lg 1 alusel õiguslikku pädevust otsustada lepingu lõpetamist. G. G. ja G.G.a esitasid 06.06.2007 Viru Maakohtule avalduse haginõude muutmiseks. Uue haginõudena palusid hagejad O. G.lt välja mõista 04.10.2006 ostu-müügilepingu alusel saadu vastavalt hagejate poolt esitatud lepingu lõpetamise avaldusele ja notarikulud. Viru Maakohus jättis 31.07.2007.a määrusega hagejate hagiavalduse O.G. vastu ostumüügilepingu lõpetamiseks läbi vaatamata. G. G. ja G.G.a esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles paluvad tühistada Viru Maakohtu

1. juuli 2007 määruse ning saata tsiviilasi läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Viru Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse 7.04.2009.a määrusega ning tühistas Viru Maakohtu
2. juuli 2007 määrus ja saatis G. G.`i ja G.G.a hagi O.G. vastu 387 969 krooni tagastamiseks esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Kostja esitas 14.08.2009.a Viru Maakohtule taotluse tunnistajate ülekuulamise kohta. 25.08.2009.a toimunud kohtuistungil esitas hageja kohtule avalduse, milles palus istung edasi lükata. Hageja esitas 15.10.2009.a Viru Maakohtule taotluse tunnistajate ülekuulamise kohta. 27.10.2009.a toimunud kohtuistungil otsustas kohus asja arutamise edasi lükata ning andis hagejale tähtaja selgelt formuleeritud hagi esitamiseks. Hagejad esitasid 23.11.2009.a kohtule avalduse lisanõuete kohta ning 30.11.2009 esitasid hagejad kohtule hagi täpsustamise. 17.detsembril 2009 esitasid hagejad oma lõplikult formuleeritud haginõude. Kostja esitas 12.01.2010.a kohtule oma seisukoha hagiavaldusele. KOHTUISTUNG Kohtuistungile
3. jaanuaril 2010 ilmusid hageja G.G., kostja O.G., kostja esindaja R. G.. Kohtule esitati G. G. avaldus, milles ta palus tsiviilasi läbi vaadata ilma tema osavõtuta ning volitas enda nimel otsustama abikaasat G.G.`it. 2 12.01.2010.a toimunud kohtuistungil sõlmisid hageja ja kostja kompromissi ning palusid lõpetada asja menetlus. Pooled on teadlikud kokkuleppe sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub kohtul tagastada hagejale pool viimase poolt tasutud riigilõivust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled avaldavad kohtule, et on teadlikud

§ 432tulenevatest menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, on hagejal õigus kohtumääruse sundtäitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Hageja palus tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. G. G. tasus 06.02.2007 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumber 2900072136 riigilõivu 1 000 krooni ja 17.12.2009 tasus riigilõivu samale kontole 1 800 krooni. Seega tuleb 1 400 krooni hagejale tagastada. Kohus on seisukohal, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 428

lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 432, § 433, § 150 lg 2 p 1, § 463 lg 1, § 465 ning § 661 lg 2 kohus kinnitab pooltevahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. MENETLUSKULUD

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku leppinud ei ole, seega kannavad pooled oma menetluskulud ise. 3 Marge Tamme Kohtunik 4