) § 477 lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asja võib lahendada kirjalikus menetluses.
lg 1 alusel kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluses sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/ EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja määruses 805/2004/EÜ Euroopa täitedokumendi kehtestamiseks vaidlustamata nõuete suhtes ning muudes EL Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ artikkel 32 kohaselt on tunnustatavaks otsuseks igasugune liikmesriigi kohtulahend, sealhulgas dekreet, määrus, resolutsioon või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta. Artikkel 33 sätestab, et liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Artikkel 34 kohaselt ei tunnustata otsust vaid juhul, kui 1) kui tunnustamine oleks selgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse; 2) kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus; 3) kui see on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud nendesamade asjaosaliste vahelise vaidluse puhul selles liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse; 4) kui see on vastuolus varem sama hagi põhjal samu asjaosalisi hõlmavas asjas teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud otsusega, kui varasem kohtuotsus vastab taotluse saanud liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele ning vastavalt artiklile 35 lg-le 1 ka juhul, kui see on vastuolus määruse II peatüki 3., 4. või 6. jao sätetega ning artiklis 72 sätestatud juhul. Artikli 36 kohaselt ei või tunnustamisemenetluses mitte mingil juhul kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu. Asja materjalidest nähtuvalt lahutati Saksamaa Liitvabariigi esimese astme kohtu (Amtsgericht Tempelhof-Kreuzberg) 31.01.2006 otsusega tsiviilasjas nr 180 F 16229/04 TZ ja J Iz Z abielu, mis oli sõlmitud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Avaldaja poolt tunnustada palutud kohtuotsuse näol on tegemist kohtulahendiga määruse 44/2001/EÜ artikli 32 tähenduses ja see kuulub EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades reguleerimisalasse. Eeltoodu alusel kuulub TZ`i avaldus välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks Eesti Vabariigi territooriumil rahuldamisele.
lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Sellest tulenevalt jäävad asja menetluskulud avaldaja kanda. Lukiina Vismann kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.