Obsah (6)

§ 213§ 423§ 2§ 168§ 162§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2009.a, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-08-20272 ÜJ hagi OÜ C tagasik

§ 213

lg 1 kohaselt kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Hageja asendamine ei ole kostja nõusolekuta võimalik ning kohus jätab nimetatud taotluse rahuldamata. Seega kaasab kohus PJi iseseisva nõudeta kolmandaks isikuks hageja poolel. PJon käesoleval ajal osaühingu osanik ning õiguslik huvi nõude suhtes on ilmne.

§ 423

lg 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

§ 2

kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Hagi eesmärgiks on kostja ALV juhatusest tagasikutsumine, mis ei ole saavutatav, sest nimetatud isik ei kuulu enam juhatusse. Järelikult on nõue muutunud ainetuks ning selle edasisel menetlusel puudub materiaalõiguslik sisu. Ka hageja nõus eeltooduga, kuigi mööndusel, et menetluskulud jääksid poolte endi kanda. Seega kuulub kostja taotlus rahuldamisele ning kohus jätab hagi läbi vaatamata.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõikest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168lg 3-5 kohaldamiseks puudub käesolevas asjas alus.

Küll võimaldab

§ 162

lg 4 jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sätte eesmärgiks on vältida ebaõiglust olukordades, kus formaaljuriidiliselt tuleks menetluskulud jätta ühe või teise poole kanda. Menetluskulude ebaõiglusest või ebamõistlikkusest johtuv ümberjagamine on kohtu hinnangul üldpõhimõte, mis on rakendatav ka juhul, kui hagi jääb

§ 4lg 2 tähenduses pooltest sõltumatutel asjaoludel läbi vaatamata.

Lähtuvalt eeltoodut ning poote võrdõiguslikkuse printsiibist jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. kohtunik E. Haabsaar