Menetluskulud jätta Rene Mõttuse kanda. Välja mõista Rene Mõttuselt riigilõiv 3350.- krooni AS Swedbanki kasuks. Välja mõista Rene Mõttuselt viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni
Edasikaebamise kord Rene Mõttus võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib AS Swedbank esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 29.03.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 25 000.- kr, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtpäev 08.04.2008. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 08.kuupäeval. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 08.11.2006. Alates 08.11.2006 kuni 08.03.2007 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses täielikult 4 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel tulenevalt
. 21.02.2007 saatis hageja kostjale kirja lepingu võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 07.03.2007 ja hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu 1 ja 2 enne selle tähtaja lõppu üles ning alustab kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. 04.04.2007 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 02.06.2008 esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse summas 16 663,07 kr ja menetluskulu 250.- kr väljamõistmiseks. 26.05.2009 jättis kohus maksekäsu avalduse rahuldamata põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, sest kohtu kirjad tagastati märkega hoiutähtaja möödumisel. 03.06.2009 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 18 186,27 kr: põhiosa 14 702,44 kr; intress 2,23 kr, põhiosa viivis 3481,60 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub
§-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 18 186,27 kr ja viivise alates 04.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni
lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 3350.-kr; viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Kostja vastuväited Kostjale tehti kohtuistungi toimumise aeg teatavaks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.