113 lg 1 ja § 94 sätestatud viivis. Kokku on viivis 5302,24 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Tõendid: veokite tellimuskiri-arve 2008-07-02, hageja konto väljavõte, kostja tellimus hagejale hinnapakkumise saamiseks 17.06.08, 19.06.08 (2 tk), 25.06.08, 26.06.08, 16.06.08 (2 tk), Kostja vastuväited 06.05.2009.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja arvates ei ole hageja poolt arve nr 6465 alusel esitatud tasumiseks esitatud 81 875,40 kroonise nõue õige, sest suulise lepingu alusel oli tasumisele kuuluvad summad märgatavalt väiksemad. Suulises lepingus osapooled ei leppinud kokku viivise suurust, mistõttu leiab kostja, et viivise nõue 15% kogusummast on alusetu. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule võiseadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (
lg 1).
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitamata jätmine, osaline täitmine, täitmisega viivitamine. 2008.a. juunis sõlmisid hageja ja kostja suulise lepingu, mille alusel kohustus hageja vedama veoseid kostja näidatud sihtkohta ja andma selle üle kolmandatele isikutele ning kostja kohustus tasuma veoteenuse eest tasu. Hageja on vastavalt kostja tellimused võtnud täitmiseks, on oma kohustused täitnud ning veokitega xxx, xxx ja xxx teostanud veo ja andnud veos antud üle AS-ile R esindajatele. Nende asjaolude üle vaidlus puudus ja seega on poolte vahel sõlmitud kaubaveoleping ja seega puudub vajadus anda täiendavat hinnangut hageja poolt kohtule kostja tellimuskirjadele, veokite tellimuskiri-arvele 2008-07-02.
kohaselt kohustub kaubaveolepingu järgi üks isik /vedaja/ teise isiku /saatja/ ees vedama vallasasja /veose / sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule /saajale/. Saatja kohustub selle eest tasu tasuma vedajale. Eeltoodu alusel on hagejal kui vedajal õigus nõuda kostjalt kui tellijalt ja saatjalt veotasu tasumist kooskõlas
Hageja tõi esile, et tasu oli 400 kr/h+ käibemaks ning osutatud teenuste eest on tasu kokku vastavalt 16.06.08 16000 kr + käibemaks ja 25.06.08 järgi 58000 krooni+ käibemaks, mis kõik kokku on käibemaksuga 85550 krooni ning mille kohta oli esitatud ka arve nr 6465. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud ka seda, et ta oleks kunagi vaidlustanud tasu kohta esitatud arvet 6465 02.07.08 , mille kohaselt on tasu 400 kr/1h. Istungil kinnitas kostja, et tasu osutatud teenuse eest oli 85550 krooni (prot 16.11.09). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja poolt esiletoodud asjaolu veotasu suuruse kohta vastavalt 400 kr/h + käibemaks ning et kokku tasu osutatud teenuste eest käibemaksuga 85500 kr on tõendatud hageja esitatud arvega 6465 ja kostja omaksvõtuga, lisaks ei ole kostja ise teistsuguseid asjaolusid esile toonud ega sellekohaseid tõendeid esitanud (kohtu kiri 02.07.09, 01.09.09 nr 2-08-68722, kinnitus 01.09.09). Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda
alusel osutatud teenuste eest tasu maksmist kokku 85 550 krooni (sh käibemaks).
Hageja tõi esile, et tasu tuli ära maksta pärast hageja poolse kohustuse täitmist vastavalt arves märgitud kuupäeval. Arvest nähtub, et tasu tuli ära maksta 29.07.08. Kostja ei ole märgitud kohustuse sissenõutavuse aega vaidlustanud. Seega muutus kostja tasu maksmise kohustus hageja ees sissenõutavaks 29.07.08 kooskõlas
Hageja esitatud pangakonto väljavõttest 01.09.08-01.04.09 nähtub, et kostja on tasunud arve nr 6465 alusel tasumisele kuuluvast summast kokku tegelikult 14501,50 krooni, mitte 14354 krooni nagu väitis hageja, järgmiselt: 17.09.08 3451,50 krooni, 15.10.08 3550 krooni, 24.10.08 3000 krooni, 27.10.08 2
lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral kostjalt kohustuse täitmist ülejäänud osas ning viivist. Nimetatud kaalutlustel tuleb on hageja põhinõue kostja vastu osaliselt tõendatud ja põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnetavat veotasu 71048,50 krooni mitte 71196, 00 krooni nagu soovis hageja. Eelpool tuvastas kohus, et kostja oli oma kohustuse täitmisega viivituses. Märgitud põhjusel on hagejal õigus nõuda VS § 101 lg 1 p6 ja 113 lg 1 alusel viivist. Kooskõlas
lg 1 ja 94 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõudis seadusjärgset viivist. Enne 01.01.09 (st kuni 31.12.2008 incl.) oli
§-s 94 sätestatud intressimäär 2,5% ja enne 01.07.09 (so kuni 30.06.09 incl.) vastavalt 1,0%. Seega viivis oli kuni 31.12.09 (incl.) päevas 0,026% /2,5+7:365/ ja alates 01.01.09 vastavalt 0,021% päevas /1+7: 365/. Kuna nõue muutus sissenõutavaks 29.07.08 ja kuna kostja kohustust kohaselt ei täitnud, on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnetavalt osalt viivist arvates 30.07.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.