KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 17. detsembril 2009.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg j
§ 61
lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millise suuruseks on 4350.krooni. Lisaks eeltoodule juhindub kohus vaidluse lahendamisel veel materiaalõigusnormina
§ 70
lg 2 sätestatust, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel välja mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.
§ 61
lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesolevas paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui 1.) vanem kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või 2.) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
- Kõigepealt võtab kohus seisukoha hageja nõude õigusliku põhjendatuse osas. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on andnud lapse ülalpidamiseks elatist 600.- krooni kuus, ning viimased 2009.a. mai, juuni, juuli ja augusti eest jättis kostja elatise üldse hagejale maksmata. Seda asjaolu tõendab ka kostja pangakonto väljavõte. Pooled ei vaidle ka selle üle, et poolte poeg KK elas 2005.a. suvest kuni 2008.a. augustini isa juures. Kohus on seisukohal, et Lk
(8)4 asjaolu, et kostja hagejalt elatist ei nõudnud ajal mil laps tema juures elas, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Kostjal oleks olnud õigus esitada siis hageja vastu hagi kui ta leidis, et hageja rikub lapse õigust saada emalt ülalpidamist. Kuna kostja on perioodil mis laps on elanud ema juures, maksnud lapse ülalpidamiseks elatusraha 600.- krooni kuus, mis on ilmselgelt ebapiisav suurus 16-17 aastase lapse ülalpidamiseks ning viimasel kuul enne nõude esitamist jätnud elatise üldse maksmata, on hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud. Pealegi saab elatise maksmise kohustuse lugeda täidetuks lapse arvelduskontole raha kandes vaid selle vanema nõusolekul kelle juurtes laps elab. 19. Tulenevalt kohtuotsuse p-s 17 osundatud seadusesätetest peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama lapse vajadustega ja ka vanemate varalise seisundiga. Järgmisena võtab kohus seisukoha lapse põhjendatud ülalpidamiskulude osas. Hageja poolt hagiavalduses toodu kohaselt kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 8680.- krooni millest eluasemekulud moodustavad 1000.- krooni, toiduraha moodustab 2000.- krooni, kulutused transpordile moodustavad 530.- krooni, sidekulud moodustavad 250.- krooni, kulud tervishoiule (ravimite ja vitamiinide ostmiseks) moodustavad summa 500.- krooni, kulutused hügieenitarvetele ja pesuvahenditele moodustavad 500.- krooni, kulutused koolitarvete ostmisele moodustavad summa 400.- krooni, kulutused riietele ja jalanõudele moodustavad kokku summa 1000.- krooni ning kulutused vaba aja veetmisele, arendustegevusele , treeningule moodustavad summa 2500.- krooni. Kostja väidetel on lapse ülalpidamiskulud üle paisutatud riiete ja jalanõude ostmise kuludes, ravimite, vitamiinide ja hügieenivahendite ning pesuvahendite ostmise kulus, koolitarvete ostmise kulus ning vaba aja veetmise kulus. Kuna kostja ei vaidlusta lapse kulutusi eluasemele, toidule, transpordile ja sidekuludele, ei vaja nimetatud kulutused tõendamist TsMS § 231 lg 2 kohaselt, sest kostja on need omaks võtnud. . Poolte alaealise lapse tervishoiukuludeks ja hügieenitarvete kuludeks peab kohus põhjendatuks kulutusi kokku summas 500.- krooni, sest üldteadaolevalt vajab laps vitamiine ja mõnikord ka ravimeid külmetushaiguste puhuks, mis arvestades kliimat Eestis on sügistalvisel perioodil tavalised. Samas tõendavad hageja poolt esitatud maksekorraldused ja leping hageja ja AS Fertilitas vahel, et KK toimus seal kurgumandlite operatsioon ning ta viibis haiglas statsionaarsel ravil. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus otsustada kus last ravida, s.o. kas erahaiglas või üldhaiglas, mistõttu kostja väide, et lapse kurgumandleid ei pidanud opereerima erahaiglas ei ole asjakohane, pigem näitab see kostja soovimatust lapsele piisaval määral elatist maksta. Kohus on seisukohal, et gümnaasiumis õppival lapsel on üldteadaolevalt ka kulutused seoses koolikohustuse täitmisega. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Arvestades asjaoluga, et lapsele on koolis käimiseks vaja osta nii raamatuid, kaustikuid, töövihikuid, kirjutusvahendeid, koolikott, samuti vahetusjalatseid ning riideid kehalise kasvatuse tunnis osalemiseks, samuti on koolis õppivatel lastel kulutused seoses klassi ühisüritustega väljaspool kooli, on kohus seisukohal, et 400.-krooni kuus koolitarvete ostmiseks ei ole ülepaisutatud kulu. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt märgitud igakuised kulutused lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks summas 1000.- krooni on ülepaisutatud. Kohus leiab, et 16-17 aastasele Lk
(8)5 lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks ei ole põhjendatud kulutada rohkem kui 700.- krooni kuus arvestades asjaoluga, et lapsel ei ole vaja välja vahetada igakuiselt kogu garderoobi ning ühel hooajal ostetud riideid ja jalanõusid on võimalik kanda ka vähemalt järgmisel hooajal. Kohus nõustub hagejaga, et 16-17 aastasel lapsel on kulutused ka seoses vaba aja veetmisega. Üldtuntud asjaoluks on lapse kulutused raamatute ostmiseks, kultuuriürituste külastamiseks, sõpradega koos vaba aja veetmiseks. Hageja poolt esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et hageja on tasunud kahel korral 2000.- krooni pojale ostetud kitarri eest KR , on maksnud 1495.- krooni poja ekskursiooni raha, maksnud matemaatika lisatundide eest, ostnud inglise keele õppimiseks CD-sid, tasunud OÜ IS Music Trading sularahaarved kitarri tarvikute eest ning tasunud ka sporditarvikute ostmise eest kaupluses Hawai Ekspress. Hageja on esitanud kohtule ka KKi, A L ja MTÜ WAF vahel sõlmitud lepingu
- septembrist 2008.a., mille alusel poolte poeg asus õppima laulu- ja tantsukooli muusikat. Kostja väide, et laps käis muusikakoolis ainult pool aastat on paljasõnaline ja tõendamata, samuti on paljasõnaline ja tõendamata ka kostja väide nagu oleks kitarri ostnud hageja hoopis endale, mitte pojale. Lapse treeningutest osavõtmist hageja tõendanud ei ole. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et põhjendatud lapse vaba aja veetmise kuluks kuus tuleb pidada summat 1000.- krooni. . Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, ülalpidamiskuluks on summa 6380.- krooni. . et igakuiseks põhjendatud KK
- Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on hageja esitanud kohtule oma palgatõendi STAS-st, ja oma pangakonto väljavõtte, kostja on esitanud Tööturuameti tõendi selle kohta, et ta on arvel alates 08.04.2009.a. töötuna ja saab töötu abiraha päevamääras 32,90 krooni kuni 09.01.2010.a., Eesti Töötukassa otsuse 12.06.2009.a. töötuskindlustushüvitise määramise kohta, oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.06.2007.a. – 18.08.2009.a. kohta Swedbankist, oma 2008.a. tuludeklaratsiooni, väljatrüki portaalist auto24.ee, töölepingu kostja ja OÜ V vahel ning kokkuleppe töölepingu lõpetamise kohta 05.01.2009.a. poolte kokkuleppel, kinnistusraamatu väljavõtte kostjale kinnistu AÜ-s T kuulumise kohta, S OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu 7.maist 2009.a., millega kostja kohustub tegema auto kere keevitustöid ning kassa väljamineku orderi töövõtulepingust tuleneva tasu väljamaksmise kohta. Lisaks poolte poolt esitatud tõenditele tegi kohus järelepärimised portaali X-pooltele kuuluvate kinnisasjade ja nende nimele registreeritud sõidukite kohta. Saadud vastuste kohaselt kuulub hagejale sõiduauto KIA RIO, 2001.a. väljalase ning kostjale sõiduauto Volkswagen Jetta, 1985.a. väljalase, mootorratas Suzuki VL1500W, 1998.a. väljalase ja auto ja mootorratta hagis, A L kuulub kinnistusraamatu andmetel ka korteriomand Tallinnas, XXXja kostjale kinnistu AÜ-s T. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et hageja töötab AS-s ST ja saab palka 16.200.krooni kuus, kuid kostja on töötu ja tema sissetulekuks on käesoleval ajal ainult töötu abiraha, mida tõendavad Tööturuameti tõend selle kohta, et ta on arvel töötuna alates 08.04.2009.a. ja saab töötu abiraha päevamääras 32,90 krooni kuni 09.01.2010.a. ning Eesti Töötukassa otsus 12.06.2009.a. töötuskindlustushüvitise määramise kohta, on põhjendatud elatis kostjalt välja mõista miinimummääras ehk 2175.- krooni kuus. Elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud määra puudub alus, sest alla seaduses sätestatud alammäära on võimalik elatise väljamõistmine üksnes siis kui esinevad
§ 61lõikes 5 või lõikes 6 nimetatud asjaolud, s.o.
kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel summas 2175.- krooni osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, või kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, või lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks Lk
(8)6 tunnistatud põhjused. Asjaolu, et kostjal on sõlmitud laenuleping ja et tema peres kasvab ka tema abikaasa alaealine poeg, kohus elatise väljamõistmisel arvesse ei võta. Laenu võtmisel pidi kostja arvestama sellega, et tal on ka alaealine laps kelle ülalpidamiskohustus kostjal on. Abikaasa lapse ülalpidamiskohustust kostjal ei ole. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kostja on töövõimeline täiskasvanud mees kes peab olema suuteline andma oma lapsele elatist vähemalt minimaalses suuruses, pealegi on .kostja oma viimase tööandjaga OÜ-ga V lõpetanud töölepingu poolte kokkuleppel. Kostja ja S OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping tõendab aga asjaolu, et kostja oskab teha keevitustöid, millise töö järgi on alati suur nõudlus olnud. 21. Viimasena võtab kohus seisukoha selles mis ajast alates kuulub elatis kostjalt hageja ks väljamõistmisele.
§ 70
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta on andnud lapsele elatist 600.- krooni kuus alates 2008.a. septembrist kui laps ema juurde elama läks ja pooled ei vaidle selle üle, et kuni 2008.a. augustini elas poolte poeg isa juures ning kohus asus kohtuotsuses seisukohal, et 600.- krooni kuus ei ole piisav 16-17 aastase lapse ülalpidamiseks, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele ka tagasiulatuvalt, kuid seda alates 01.09.2008.a., sest enne seda poeg hageja juures ei elanud. Arvestades asjaoluga, et kostja on maksnud igas nimetatud kuus elatist 600.- krooni, kuid oleks pidanud maksma 2175.- krooni, väljaarvatud 2009.a. maikuu, kui kostja elatist üldse ei maksnud, moodustab kostja elatise võlg enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kokku summa 14.775.- krooni /( 8 x 1575 ).+ 2175/. Alates 04.06.2009.a., see on nõude esitamisest kohtule, kuulub elatis välja mõistmisele summas 2175.- krooni kuus. Tõendid, mida kohus vaidluse lahendamisel ei arvesta.
- Juhindudes TsMS § 238 lg 1 sätestatust jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud dokumentaalse tõendi: hageja ja kostja vahelise elektroonilise kirjavahetuse ja kostja ning poolte alaealise poja ja kostja vahelise elektroonilise kirjavahetuse ning kostja poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest eksperthinnangu, millega on määratud kostjale kuuluva kinnistu AÜ-s T turuväärtus, kinnisvaraspetsialisti Kaja Pärniku teate selle kohta, et ta on võtnud müüki kostjale kuuluva kinnistu 2008.a. detsembris, laenulepingu XXX, mis on kostjal sõlmitud AS-ga Swedbank, oma abielutunnistuse JJ, oma pangakonto väljavõtted perioodi 01.06.2005.a. – 01.06.2007.a. kohta. Kohus on seisukohal, et nimetatud dokumentaalsed tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Lk
(8)7 Tsiviilasja hinna määramine. 24. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatist summas 4000.- krooni, on hagihind 36.000.- krooni. Kohtunik: Lk
(8)8